Karnevali neljapäeval
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) |
"Karnevali neljapäev" (originaalis Il giovedì grasso) on Gaetano Donizetti ooper (farsa) ühes vaatuses Domenico Gilardoni libretole, mis lähtub Molière'i komöödiast "Monsieur de Pourceaugnac" ning Charles-Gaspard Delestre-Poirsoni ja Eugène Scribe'i komöödiast "Le nouveau Pourceaugnac".
Esmaettekanne toimus 26. veebruaril 1829 Napoli Teatro del Fondos. Rollide esmaettekandjad olid Giovanni Battista Rubini (Ernesto Rousignac), Rosalinda Grossi (Stefanina), Adelaide Comelli-Rubini (Nina), Luigi Lablache (Sigismondo), Giovanni Battista Campagnoli (Kolonel), Giovanni Arrigotti (Teodoro), Maria Carraro (Camilla) ja Giovanni Pace (Cola). Dirigeeris Nicola Festa.
Saamislugu
[muuda | muuda lähteteksti]"Il giovedì grasso" on komponeeritud Napolis aastatel 1828–1829. Need olid Donizettile edukad aastad nii eraelus kui ka töös. Ta oli äsja abiellunud Virginia Vasselliga, allkirjastanud lepingu nelja ooperi kirjutamiseks Napoli Teatro Nuovole ning määratud ka selle teatri muusikajuhiks. Ooper valmis kiiresti. Selles kasutatakse kõnedialoogi ning buffo roll on napoli dialektis. Viimane asjaolu takistas teose levikut väljapoole Napolit, ehkki esietendus ja ka järgnevad etendused olid edukad. Kui karnevalihooaeg lõppes, siis hiljem ooper enam ka Napoli teatrite mängukavadesse ei ilmunud. Karnevali farss ilmus unustusest välja 1959. aastal Sienas ja 1961. aastal esitati see kontsertversioonis raadiojaamas Radiotelevisione Svizzera Italiana. Seda on esitatud Bergamos (1986), Zagrebis (2014), Viinis (2017) ja Szegedis (2017).
Tegelased
[muuda | muuda lähteteksti]- Kolonel (bariton)
- Nina (sopran), koloneli arglik tütar
- Teodoro (tenor), noor riigiametnik, armunud Ninasse
- Ernesto Rousignac (tenor), Nina kihlatu, vaimukas mees, kes mängib lolli
- Sigismondo (buffo bass), maskeerunud Monsieur Piquet'ks
- Camilla (metsosopran), Sigismondo naine, Madama Piquet
- Stefanina (sopran), naiivne neiu
- Cola (bass), Sigismondo vana teener
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Tegevus toimub 17. sajandil Pariisil lähedal maamajas. Armunud Nina ja Teodoro on meeleheitel, sest Nina kolonelist isa tahab, et tütar abielluks jõuka Ernesto Rousignaciga. Nende sõbral Sigismondol tuleb idee kuidas armastajaid aidata. Molière'i Pourceaugnac'i komöödiast inspireerituna teeb Sigismondo ettepaneku, et tema ja ta naine riietuksid nagu „karnevali neljapäeval”. Sigismondo peab end esitlema Ernesto vana sõbrana ja Camilla Ernesto endise armukesena, kelle Ernesto maha jättis.
Kolonel peab äriasjus Pariisi sõitma. Ta hoiatab tütart, et ta ei läheks Ernestoga tülli. Saabub Ernesto. Nagu Molière’i komöödias, tervitab Monsieur Piquet’ks maskeerunud Sigismondo teda kui väidetavat vana sõpra. Camilla mängib Ernesto mahajäetud armukese (Madama Piquet) rolli. Selle asemel, et väita, et see kõik on arusaamatus, pöördub Ernesto Camilla poole ja meenutab nende õnnelikke aegu ning soovib, et nad taas võiksid koos olla. See on liig Sigismondole, kes hullub armukadedusest. Alles siis, kui Nina isa on tagasi, tunnistab Ernesto kõigile, et kavaldas kõik üle. Ta nõustub Nina ja Teodoro pulmaga. Sigismondo lubab, et ei ole enam kunagi oma naisele armukade. Kõik kiidavad karnevalihooaja neljapäeva.
Muusikalood
[muuda | muuda lähteteksti]- Nina, Teodoro, Stefanina ja Sigismondo sissejuhatus kooriga „E fia vero, amato bene”
- Ernesto kavatiin „Servi, agente”
- Koloneli aaria „Taci! Lo voglio”
- Sigismondo, Ernesto ja Camilla tertsett „Piano!... Piano!...”
- Nina ja Ernesto duett „Che intesi, quali accenti?”
- Sigismondo aaria kooriga „Mo' che discopierto avimmo”
- Ansambli finaal kooriga „Or che ci annoda Imene”
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- William Ashbrook. Donizetti and his Operas, Cambridge University Press, 1982
- Nuova Era. Gaetano Donizetti Il giovedì grasso, CD, Hamburg, 2009