Kardaanliigend
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kardaanliigend ehk universaalliigend, ka Hooke’i liigend, on liigend, mis ühendab ristmikliigendiga kahte jäika pöörlevat varrast, mis on teineteise suhtes nurga all. Kardaanliigend ei ole püsiva kiirusega, see tähendab, et konstantse kiirusega pöörleva sisendvõlli kiirus ei ole sama suur kui väljundvõlli kiirus. Väljundvõlli kiirus kõigub vastavalt nurgale kiiremaks või aeglasemaks, aga keskmine kiirus võrreldes sisendvõlli kiirusega jääb samaks.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kardaanliigendi nimetus tuleb itaalia matemaatikult Gerolamo Cardano, kes tuli mõttele, kuidas saab pöörlevat jõudu üle kanda nurga all (kuid mitte rohkem kui 45º ühe liigendi kohta.) Gerolamo Cardano oli esimene inimene, kes soovitas kasutada pöörleva jõu edastamiseks kardaanliigendist koostatud ülekandevõlli. Teadaolevalt kasutati terminit ja reaalset töötavat kardaanliigendit inglase Robert Hooke’i raamatus “Helioscopes”. Ta avalikustas kardaanliigendi kirjelduse 1678. aastal, mille tulemusel kasutatakse terminit “Hooke’i liigend” inglise keelt kõnelevates riikides. 1683. aastal leiutas Hooke püsiva kiirusega liigendi selleks, et leevendada kardaanliigendi muutuva kiiruse probleemi. [2]
Liigenditüübid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kaks enamlevinud liigendi tüüpi on üksik kardaanliigend ja topeltkardaanliigend. Valdavalt kasutatakse üksikut kardaanliigendit. Kasutust leiavad ka topeltliigendid. Võimalus on kasutada kaht eri tüüpi topeltliigendit, millel on kahekordsed ülekandenurgad. Topeltkardaanliigend koosneb kahest kardaanliigendist, mis on üksteise otsa ühendatud. Topeltkardaanvõll sarnaneb väga topeltkardaanliigendiga, kuid erinevus on kardaanliigendite vahele lisatud võllis. Üksik kardaanliigend lubab kuni 45-kraadist ülekandenurka. Topeltkardaanliigend lubab kuni 90-kraadist ülekandenurka.[3]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Kardaanliigendiga ühendused on väga laialt levinud. Üldkasutust leiab kardaanliigendid lennukitel, kontrollmehhanismidel, meditsiini- ja optikaseadmetes, õmblusmasinatel, tekstiilimasinatel ja tööpinkide ajamites. Enamasti leiavad kasutust terasest kardaanliigendid, aga kergetööstuses kasutatakse ka termoplastidest kardaanliigendeid.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Paul Heney (19. august 2019). "What is a universal joint?". Fastener Engineering. Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ "Universal Joint,Universal Joint inventors". Edubilla. Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ "Universal Joints Overview". Belden universal. Vaadatud 16.02.2021.
- ↑ "UNIVERSAL JOINTS". Stock drive products Sterling instruments. Vaadatud 16.02.2021.