Jesper Kruus
Jesper Mattson Kruus (Krus[1], Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Poola-Rootsi sõja ajal oli ta 1601 Soome ratsurite rittmeister ja neli aastat hiljem juba Tallinna linnuse asehaldur. 1605. aastast Pärnu asehaldur, 2. juulist 1606 Põhja-Soome laaman, osales 1607 Valmiera piiramisel ja vallutas Kirumpää linnuse, oli 1608 Soome, Eestimaa ja Liivimaa väeüksuste ülemjuhataja ja 1609 riiginõunik.
Taani ja Rootsi kuningriigi vahelise Kalmari sõja puhkedes 1611 määrati ta Västergötlandi rügemendi ülemaks ja veebruaris 1612 võitis taanlasi Köllerydi lahingus Hallandis. Seejärel oli 22. juunist 1615 feldmarssal ja Rootsi sõjajõudude ülem, ning samast aastast ka riigivarahoidja (Riksskattmästare – riigimaksumeister). Kuningas Gustav II Adolfi kroonimisel 1617 löödi ta rüütliks.
Pärast Poola-Rootsi sõja 1621. aasta Riia lahingut oli ta 26. septembrist 1621 esimene rootslaste Riia linna, linnuse ja lääni kuberner.[2] [3]
_-_KMB_-_16000200111714.jpg)
Ta oli Harviala (Harfvila), Jokioineni (Jockis) ja Lempisaari (Lemsjöholm) härra Soomes ja kuningas Gustav II Adolfi poolt annetatud Karksi linnuselääni (Karckus; Karksi staarostkond) ja 1622. aastast Ruhja linnuselääni (Rujen; Ruhja staarostkond) härra Liivimaal.[4]
Ta on maetud Stockholmi Nikolai kirikusse.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanemad olid Häme linnuselääni asehaldur, Pohjanmaa laaman ja riiginõunik Matts Larsson Cruus af Harfvila (surn. 1606)[5] ja Anna (Leijon), kes oli Hans Björnsson Lejoni õde.[6]
25. septembril 1614 abiellus ta Turu linnuses Brita De la Gardiega (1581–1645), kes oli vabahärra Pontus De la Gardie ja Sofia Gyllenhielmi tütar.[7] Abielust sündisid:
- Johan Jespersson Cruus af Edeby (1617–1644), kammernõunik, Karksi ja Jokioineni (Jockis) mõisnik, Rootsi vabahärra, 1640. aastast Axel Oxenstierna väimees. Jakob Lilliehööki (1633-1657) ja Varbla mõisniku Gustaf Banéri (1629–1680) äi;
- Lars Jespersson Cruus (1621–1656), Sätuna, Häringe, Gudhemi, Holmsångeri, Karksi (Karckus), Ruhja (Ruin), Iwenshoffi, Karrihoffi ja Õisu (Oskulhoff) mõisnik, 1648. aastast Gustaf Horni väimees, 1651. aastast vabahärra Cruus af Gudhem, ooberst, kes hukkus Karl X Gustavi sõjas Rzeczpospolita vastu marsil Varssavist Thorni.[8]
Tema lesestunud abikaasa Brita abiellus 1631 Stockholmis Gabriel Gustafsson Oxenstiernaga (1587–1640), kes oli Axel Oxenstierna vend.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Jesper Andersson Cruus (1576–1647), Jesper Kruusi onupoeg, 1601 ooberst Liivimaal, Kalmari ja Ölandi maavanem, 1625. aastast aadlinimega Cruus af Edeby[9]
- Jesper Nilsson Cruus (1550–1625), Jesper Kruusi onupoeg, Frösåkeri mõisnik Västmanlandi Kärrbos
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jesper Kruus |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nordisk familjebok, 1911, v. 87
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835, lk.467-468
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 495-496
- ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, T. 1-2, I: 123, 136; II: 169, 172
- ↑ Matts Larsson, till Edeby Slottsloven på Reval 1576-09-15. 1581-06-01 i förläning Malla hof i Wesenbergs län i Estland. Befallningsman över Viborgs slott och stad 1583-07-06. Häradshövding i Eurepää härad i Finland 1593-11-13. Sigismunds ståthållare på Viborg 1594-07-13. Lagman i norra Finland 1602-01-12. Riksråd s. å. 27/5. Ståthållare på Tavastehus 1603-05-27 kommissarie till fredsverket med Ryssland 1605-02-12. Död 1606, www.adelsvapen.com
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 205-206
- ↑ Kongl. Vitterhets historie och antiqvitets akademiens handlingar 32, Stockholm, lk.28-31
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 70-71
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 236
| Eelnev Poola aeg |
Liivimaa kuberner 1621 |
Järgnev Krahv Jakob De la Gardie |
| Eelnev Seved Svensson Ribbing |
Rootsi riigivarahoidja 1615—1622 |
Järgnev Krahv Gabriel Oxenstierna |