Jaan Lepp

Jaan Lepp
Jaan Lepp
	Laiarööpalise soomusrongi nr 2 ülemana aastal 1920. Karl Hugo Akeli foto.
Sünniaeg	19. juuli 1895; Anija vald, Harjumaa
Surmaaeg	9. detsember 1941 (46-aastaselt); Kirov, Venemaa
Auaste	kolonelleitnant
Juhtinud	Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 ; Kaitseliidu Narva malev; 10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda ; Vabadussõda
Autasud	Püha Stanislavi ordeni III järk ; Vabadusrist II/2; Vabadusrist II/3; Kotkarist ; Läti Karutapja orden

See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu

Jaan Lepp sündis 1895. aastal Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.

Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest anti talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ja sügisel alamkapteniks. Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülem alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta staabikapteniks. Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üks Kaitseliidu asutajaid kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. 30. detsembril 1918 määrati LSR soomusrong nr 2 ülemaks, sellel ametikohal teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

Jaan Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli. 15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks. Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.^[1]

Jaan Lepp vahistati 23. juulil 1940, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks^[2], Tallinna staadionil Eesti-Läti maavõistlusel toimunud rahvusliku meeleavaldusel. Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Sport ja ühiskondlik tegevus

Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes (1920) hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüppealadel kui ka keskmaajooksudes. Jaan Lepp oli Eesti Jalgpalli Liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA)^[viide?]. Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Tal oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi kümme aastat Narva Spordiväljaku komisjoni liige.

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati 1995. aastal Peningil asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õuele tema 100. sünniaastapäeva mälestussammas. Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle postuumselt Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.^[3]

Tunnustus

Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920
Vabadusristi II liigi 2. järk, 1925
Kotkaristi V klassi teenetemärk
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1940
Läti Karutapja orden
Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk 2005 (postuumselt)

Viited

↑ Ohvitseride andmekogu^{[alaline kõdulink]}. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
↑ Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu
↑ "Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2008. Vaadatud 23. septembril 2008.

Kirjandus

Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.

Välislingid

[1] Ohvitseride andmekogu^{[alaline kõdulink]}. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)

[2] Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

[3] "Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2008. Vaadatud 23. septembril 2008.

[1]

[2]

[3]