Ilias

"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.

Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr .^[1]

Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise äravõtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast.

Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnenud sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia".

Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".

Lühike sisukokkuvõte

Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ja troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.

Ilias kui kirjandusteos

Traditsiooniliselt peetakse Iliase (ja Odüsseia) autoriks pimedat rändlaulikut Homerost. Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Ei ole aga ühtset seisukohta selles, kas tegu oli ühe või mitme autoriga, kes varasema pärimuse praegusteks eeposteks vormisid. Kui oli, pidi see toimuma Kreeka pimedal ajal, mil kirja ei tuntud.

Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad lahingustseenid, vägilaste omavaheline võitlus ja üksteise tapmine on kirjeldatud kohati väga üksikasjalikult.

Ilias kui ajalooallikas

Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.–6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Klassikalised autorid paigutasid Trooja sõja 14.–12. sajandisse eKr, sh Erastosthenes aastasse 1184 eKr. Arheoloogilised andmed näitavad, et Trooja on sõdades korduvalt hävitatud, kõige tõenäosemaks "Trooja sõja" ajaks peetakse praegu 1180. aastaid eKr (Trooja VIIa hävitamist).

Üldiselt peetakse Iliast küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse.

Relvad on pronksist – peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ja pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ja nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ja emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ja turvised.

Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus ning kangelasteod lahingutes. Mees võitleb mehega, vägilaste nagu Achilleus või Hektor, jõud ületab palju kordi tavaliste sõjameeste oma. Au sees peetakse sõjalist üleolekut ja vaprust, sõjamehed küll kardavad surma, kuid hirm on põlastusväärne ja see tuleb alla suruda. Samas teadvustavad vastaspooled probleemide rahumeelse lahendamise võimalust, erinevate asjaolude ja suure võitlushimu tõttu jäävad niisugused katsed aga poolikuks.

Ühiskond on patriarhaalne, nii mehi kui naisi tuntakse isa nime järele, perekondade kestmiseks on oluline meessoost pärijate olemasolu. Eeposes ei puudu aga ka teine teema – armastus oma perekonna, naiste ja laste vastu. Kõige paremini on see kirjeldatud stseenis kus Hektor käib lahingu vaheajal oma naist Andromachet ja nende pisipoega lohutamas. Kodulinna ja oma perede kaitsmine on troojalaste jaoks oluline võitlusmotiiv.

Jutustuse taust on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, hästi tuntakse ka metsloomi. Paljusid maid iseloomustatakse sealsete viljakate muldade või hobuste järgi. Inimeste ellu sekkuvad igal pool jumalad, kelle soosingut on võimalik võita palvete ja ohvriandidega. Pidulikul puhul süüakse valget nisuleiba ja juuakse veini, see on väga peen söök ning ohvriand on härjaliha. Maa on poliitiliselt jagunenud linnriikide mõjupiirkondadeks, suuremad linnad nagu Trooja või Mükeene kontrollivad ka hulka väiksemaid linnu.

Laulude sisu

1. Agamemnon peab loobuma orjatarist Chryseisest ning röövib omakorda Achilleuselt Briseise. Achilleus keeldub edasi võitlemast. Zeus lubab Achilleuse solvamise eest kätte maksta.
2. Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ahhailaste ning troojalaste laevade loetelu. Kokku nimetatakse umbes 1100 laeva 50 000 mehega.
3. Vaherahu, Menelaose ja Alexandri kahevõitlus.
4. Pallas Athena ässitamisel laseb Laodokos Menelaost noolega. Vaherahu katkeb ja puhkeb lahing.
5. Diomedes võitleb ja tapab palju troojalasi, haavab Arest.
6. Lahing jätkub, Glaukos ja Diomedes sõbrunevad. Hektor läheb Trooja linna ning kohtub oma naise Andromache ja pisipoja Astyanaxiga.
7. Aiase ja Hektori kahevõitlus. Kumbki ei saa teisest jagu. Õhtul maetakse lahingus langenud, ahhailased ehitavad laevade kaitseks kantsi.
8. Zeusi abiga suruvad troojalased vastase oma kantsi ning jäävad ööseks lõkete äärde laagrisse.
9. Ahhailaste saatkond palub Achilleusel taas võitlusse asuda, Achilleus keeldub.
10. Ahhailaste vanemad peavad öösel sõjanõu. Odysseus ja Diomedes tungivad laagrist välja, tapavad traaklaste kuninga ning röövivad tema hobused.
11. Järgmisel päeval lahingus saavad Agamemnon, Diomedes, Odysseus jt haavata, troojalased tungivad peale. Nestor soovitab Patroklosel Achilleuse rüüs võtlema tulla.
12. Troojalased võitlevad ahhailaste kantsi all ning tungivad lõpuks sisse.
13. Võitlus jätkub ahhailaste laevade juures.
14. Poseidoni õhutusel tungivad ahhailased uuesti peale. Aias tabab Hektorit kiviga.
15: Zeusi aitab Hektori taas jalule, troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde.
16: Achilleuse õhutusel juhib Achilleuse rüüs Patroklos mürmidoonlased troojalaste vastu sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose.
17: Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased ahhailased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha kaasa võtta.
18: Achilleus kuuleb Patroklose surmast, Hephaistos sepistab talle uued relvad.
19: Saabub öö. Thetis annab uued relvad Achilleusele üle, ahhailased toovad talle hinnalisi kingitusi, muu hulgas saab ta oma orjatari Briseise tagasi. Valmistutakse võitluseks.

20: Algab võitlus. Mõlemat poolt toetavad jumalad. Achilleus tapab rea Trooja võitlejaid.
21: Achilleus vangistab 12 Trooja printsi ning tapab Lycaoni. Xanthose (Skamandrose) jõgi püüab teda uputada, kuid Hera ja Hephaistos peatavad jõe. Troojalased põgenevad linna, Apollon hoiab Achilleuse tagasi.
22: Hektor jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Püüdes viimase eest põgeneda, jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, astub aga lõpuks võitlusse ja langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha ahhailaste laagrisse.
23: Patroklose matused. Langenud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi ja vangistatud Trooja printsid. Achilleus korraldab sportmängud langenu auks.
24: Jumalate abiga läheb Hektori isa kuningas Priamos ahhailaste laagrisse ning lunastab Achilleuselt Hektori surnukeha välja. Sõdivad pooled peavad Hektori matuste heaks 12 päeva vaherahu. Hektori matused.

Olulisemad tegelased

Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane
Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht
Aias – Telamoni poeg, Ahhaia vägilane
Hektor – Trooja prints ja troonipärija
Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend
Nestor – vana ja elutark ahhailaste juht Pylosest
Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg
Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võib-olla ka armastatu

Vaata ka

Viited

↑ Geneetikud täpsustasid Homerose eepose vanust, novaator, 28. veebruar 2013

Kirjandus

Ülo Torpats, "Homerose "Ilias" eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1961, nr 12, lk 719–723; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Paul Maantee, "Mõni sõna heksameetrist ja selle eestikeelsest tõlkelahendusest "Iliases"" – Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 693–695; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; poleemika: "Veel eesti heksameetri kvantiteedist" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 2, lk 99–100, August Annist, ja lk 100–101, Ain Kaalep; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Ain Kaalep, "Uurimus "Iliase" allikate üle" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 7, lk 447; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Simone Weil ""Ilias" ehk poeem võimust". Prantsuse keelest tõlkinud Marju Lepajõe – Vikerkaar 1997, nr 7/8, lk 82–105; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus" – järelsõna väljaandele: "Odüsseia", tõlkinud August Annist, teine trükk, Varrak, Tallinn 2006

Välislingid

Jaan Lõo eestikeelne Iliase tõlge.
"Iliase" eestikeelse tõlke maratonlugemine 15.–16. mail 2009 Tartus (koos audiosalvestisega)

[1] Geneetikud täpsustasid Homerose eepose vanust, novaator, 28. veebruar 2013

[1]