Iilekstamm
| Iilekstamm | |
|---|---|
 Iilekstamm Hispaanias Brea de Tajos | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Pöögilised Fagaceae |
| Perekond |
Tamm Quercus |
| Liik |
Iilekstamm |
| Binaarne nimetus | |
|
Quercus ilex L. | |
Iilekstamm ehk vahemere tamm (Quercus ilex) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Ta kasvab pärismaisena Vahemere piirkonnas.
Eristustunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Iilekstamm kasvab 5–20 m kõrguseks, mõnikord kuni 28 m kõrguseks. Rinnakõrguselt on ta ümbermõõt kuni 1,4 m. Ta võib kasvada 200 kuni 500 aastaseks. Iilekstamme võra on lai ja sageli mitmeharuline.
Igihaljad lehed on pealt tumerohelised ja alt karvadega kaetud. Noored lehed, mis võrsuvad enamasti juunis, on üleni karvadega kaetud ning alguses hõbehallid ja seejärel kahkjaskollased. Vanad lehed langevad 1–2 aastat pärast uute moodustumist. Lehed kasvavad 4–8 cm pikkuseks ja 1–3 cm laiuseks. Alumiste okste noored lehed võivad olla kuni 10 cm pikkused ja pisut okkalised. Leheroots on 1–2 cm pikkune.
Iilekstamme õisik on urb ja vili tõru.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Vahemerest põhjas levib iilekstamm Portugalist Egeuse ja Musta mere rannikuni Türgis[1] ning lõunas Tuneesiast Marokoni.[2] Kohati on ta tunginud ka lähisvahemerelise kliimaga aladele, näiteks Prantsusmaa Atlandi-poolsele rannikule ja Garda järve ümbrusesse.[3]
Alamliigid
[muuda | muuda lähteteksti]Iilekstammel on kaks alamliiki.
- Quercus ilex ilex, mis on pärismaine levila põhja- ja idaosas Prantsusmaast ja Pürenee poolsaare põhjaosast Kreekani.
- Quercus ilex rotundifolia (sünonüümid Q. rotundifolia, Q. ballota), mis on pärismaine levila kaguosas Pürenee poolsaare keskel ja lõunaosas ning Aafrika loodeosas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Iilekstamm |
- ↑ Davis, P. H. (toim.), 1982. Flora of Turkey and the East Aegean Islands. Vol. 7 [Orobanchaceae to Rubiaceae]. Edinburgh University Press, Edinburgh. ISBN 978-0-85224-396-1.
- ↑ Greuter, W., Burdet, H.-M., Long, G. (toim.), 1986. Med-Checklist. A critical inventory of vascular plants of the circum-mediterranean countries. Vol. 3 (Dicotyledones: Convolvulaceae–Labiatae). Conservatoire et Jardin Botanique, Genève. ISBN 2-8277-0153-7.
- ↑ Jalas, J., Suominen, J. (toim.), 1976. Atlas Florae Europaeae. Distribution of Vascular Plants in Europe. 3. Salicaceae to Balanophoraceae. Akateeminen Kirjakauppa, Helsinki. ISBN 951-9108-02-5.