Hadrianuse villa

Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis. See kuulub Itaalia riigile ja detsembrist 2014 haldab seda Polo Museale del Lazio. Villa on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu

Villa rajati teise sajandi teisel ja kolmandal aastakümnel Tiburisse (tänapäeva Tivoli) rooma keisri Hadrianuse puhkepaigaks. Räägitakse, et Hadrianusele ei meeldinud Roomas Palatinuse künkal asunud loss, ja see viis varjupaiga rajamiseni. Oma võimuperioodi viimastel aastatel valitseski ta riiki sealt villast. Hadrianus muutis villa oma ametlikuks residentsiks aastal 128. Sellest ajast peale elas seal suur õukond. 29 kilomeetri kaugusel oleva Roomaga peeti sidet postiteenistuse abil.

Pärast Hadrianust kasutasid seda villat aeg-ajalt ka mitmed tema järeltulijad (villast on leitud Antoninus Piuse (138–161), Marcus Aureliuse (161–180), Lucius Veruse (161–169), Septimius Severuse ja Caracalla büstid). Tõenäoliselt elas seal aasta 270 paiku ka troonilt tõugatud Palmyra kuninganna Zenobia. 4. sajandil, Rooma languse ajal, jäi villa tasahilju kasutuseta, ja kuna sealsed hinnalisemad kujud ja marmor viidi sealt minema, muutus see osaliselt varemeteks. Idagootide ja Bütsantsi vahelises laastavad gooti sõjas kasutasid mõlemad pooled villat laohoonena. Leitud on lubjaahju jäänused, kus kompleksist pärinevat marmorit põletati 16. sajandil muude ehitiste tarvis lubjaks. Kardinal Ippolito II d'Este viis ära suurema osa Hadrianuse villasse jäänud marmorist ja kujudest, et kaunistada nendega omaenda elupaika – lähedal asuvat Villa d'Estet.

Arhitektuur ja asend

Hadrianuse villa hõlmab suure maa-ala, millel asuvad paljud tiigid, saunda, purskkaevud ja kreeka stiilis ehitised. Sealsed hooned on ehitatud travertiinist, lubjakivist, pozzolaanist ja tufist. Kompleksi kuulub üle kolmekümne ehitise ja selle pindala on vähemalt üks ruutkilomeeter, millest suur osa on veel välja kaevamata. See ala valiti villa jaoks, kuna seal oli rikkalikult vett ja kuna selle läheduses asusid mitmed akveduktid, sealhulgas Anio Vetus, Anio Nobus, Aqua Marcia ja Aqua Claudia.^[1] Villa on suurim roomlaste rajatud Aleksandria aed (taasloodud püha maastik).

Villa juures on tunda mitmesuguseid arhitektuurilisi mõjusid, peamiselt pärinevad need Kreekast ja Egiptusest. Hadrianus oli palju ringi reisinud mees ja nii laenas ta villa rajamisel neid mõjusid, nii näiteks asetas ta Canopuse juurde karüatiidid, nende kõrvale aga Egibtuse kääbusest viljakusjumalat Besi kujutavad kujud. Kreekapärane nõndanimetatud Mereteater, mida teatakse ka kui Erakusaart, on rajatud klassikalises joonia orderis, sellal kui paljude hoonete kuplid ning Serapeumi ja Canopuse korintose kaared on ilmselgelt roomapärased. Hadrianuse biograafia väidab, et villa piirkonnad on nimetatud nende paikade järgi, mida Hadrianus oma reisidel nägi. Samas võib vaid üksikuid paiku tänapäeva varemetekompleksis tema biograafias mainitud paikadega täpselt seostada.

Üks villa rabavamaid ja kõige paremini säilinud paiku on Canopuse tiik ja selle juures asuv Serapeumi tehisgrott. Egiptuses asuvas Canopuse linnas asus Serapisele pühitsetud Serapeumi tempel. Samas on sealne arhitektuur tüüpiline näide kreeka mõjutustega rooma impeeriumi hiilgeaja ja langusperioodi arhitektuurist, mida on näha ka tiiki ümbritsevatest kuulsate kreeka skulptuuride koopiatest ja Korintose sammastest. Tiigi pikkuseks on 119, laiuseks aga 18 meetrit. Kõik tiiki ümbritsevad sambad olid omavahel marmoriga ühendatud.^[2] Serapeumi ja selle veidrakujuliste kuplite kohta on käibel ka üks anekdoot. Nimelt ei pidanud üks tolle ajastu tuntumaid arhitekte, Apollodorus Damaskusest, Hadrianuse kavandeid millekski ja võrdles Serepaumi kuplit kõrvitsaga. Ta ütles nii: "Mine minema ja joonista oma kõrvitsaid edasi. Neist (arhitektuurialastest) küsimustest ei tea sina midagi."

Villas asub ka Hadrianuse Pecile, suur aed, mida ümbritsevad ujumiseks mõeldud tiik ja sammaskäik. Tiigi pikkus on 232, laius aga 93 meetrit. Algselt ümbritsesid tiiki neli seina, mille siseküljel asusid sambad. Need sambad toestasid selle kohal asunud katust. Siina viiva kvadriportikuse keskel oli omakorda ruudukujuline tiik. Need seinad aitasid luua Hadrianuse ja tema külaliste jaoks rahuliku ja üksildase paiga.

Üks villa ehitistest on ka nõndanimetatud Mereteater. Sellel oli ümmargune sammastele toetuva silindervõlviga kaetud portikus. Portikuse taga oli ümmargune tiik, mille keskel asus saar. Selle ehitise diameeter oli nelikümmend meetrit ja sissepääs asus selle põhjaküljel. Nii selle välimise seina siseküljel kui ka seda ümbritseva vallikraavi väliküljel asusid üksteisega ühendamata joonia sambad. Kompleksi kuulusid elutuba, raamatukogu, kolm põrandaküttega luksustuba, köetav saun, kümbluseks mõeldud bassein, kunstigalerii ja suur purskkaev.^[2] Antiikajal ühendasid saart portikusega kaks ülestõstetavat puitsilda. Saarel asub väike rooma stiilis maja, mille juures on olemas kõik selle juurde kuuluv – aatrium, raamatukogu, trikliinium ja väikesed saunaruumid. Tõenäoliselt kasutas keiser seda hoonet kui varjupaika õukonnaelu askelduste eest.

Villa juures on kasutatud arvukalt arhitektuuristiile ja uuendusi. Nii on sealsete aurusaunade kuplite tipus avaused, mille kaudu aur võis hoonest välja pääseda. Taoline kuppel omane ka Panteonile, mille lasi samuti rajada Hadrianus. Kompleksi all asub maa-aluste käikude võrgustik. Neid käike kasutati põhiliselt selleks, et teenrid ja kaubad saaksid vabalt villa ühest otsast teise liikuda.

Aastal 1998 avastasid arheoloogid ehitise, mida nad pidasid Antinouse hauaks või vähemasti temale pühitsetud templiks.^[3] Hilisemates uuringutes on see seisukoht aga vaidlustatud, kuna sealset hauda ei seosta Antinousega mitte ükski otsene tõend, lisaks on avastatud ka patristikas üks varem tähelepanuta jäänud allikas, mis viitab tema matusekohana Egiptuse Antinopolise linnale, ja kuigi Antinousele pühitsetud pühamu olemasolu Hadrianuse villas oleks usutav, ei ole seda siiski võimalik täie kindlusega tõestada.^[4]

Septembris 2013 alustati sügaval Hadrianuse villa all asuva tunnelivõrgustiku uurimist. Villat ennast peetakse arhitektuuriliseks meistriteoseks. Koopauurijate rühm on avastanud, et see on veel väärtuslikum, kui varem arvati.^[5]

Skulptuurid ja kunstiteosed

Villast on leitud ja seejärel restaureeritud palju ilusaid kunstiteoseid, näiteks õnnetul kombel Egiptuses uppunud Hadrianuse jumalikustatud armukese Antinouse marmorkuju ning teatrite ja saunade mosaiigid. Üks väga tõetruu mosaiik, mis kujutab kausi ümber istuvaid tuvisid, kellest üks joob, tundub olevat koopia Plinius Vanema kirjeldatud taiesest, mille valmistas Sosus Pergamonist. Sellest mosaiigist on omakorda tehtud arvukalt koopiaid.^[6] Villast on leitud palju koopiaid Kreeka skulptuuridest (näiteks "Haavatud amatsoon"), samuti egiptuse stiilis kujutatud rooma jumalate ja rooma stiilis kujutatud egiptuse jumalate pilte. Enamik neist on viidud hoiule ja restaureerimiseks Rooma, kus neid võib näha Kapitooliumi muuseumides või Vatikani muuseumides. Sellele vaatamata on paljud neist välja kaevatud juba 18. sajandil, mil seal tegutsesid antiigikaupmehed nagu Piranesi ja Gavin Hamilton, kes müüsid neid turistidele ja Charles Townsley sugustele antikvaaridele; nii võib neid leida Euroopa ja Põhja-Ameerika suurematest antiigikogudest. Villast leitud kunstiteoste hulka kuuluvad:

"Diskopbolos"
koopia kuulsast hellenistlikust tuvide basseini mosaiigist, tänapäeval asub Kapitooliumi muuseumis
"Versailles Diana", asub Louvre'i muuseumis
"Küürutav Venus"
"Kapitooliumi Antinous"
"Noor kentaur" ja "Vana kentaur"

Villa tänapäeval

Villa kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, olles nii tähtis kultuurimälestis kui ka oluline arheoloogiline leiukoht. Koos lähedalasuva Villa d'Estega ja Tivoli linnaga kuulub see tähtsate turismiobjektide hulka. Kuna varemete olukord on kiiresti halvenemas, liigitas WMF 2006. aastal selle 100 kõige ohustatuma kultuurimälestise hulka.

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2021. Vaadatud 4. märtsil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^2,0 ^2,1 https://depts.washington.edu/hrome/Authors/somers/Nososureyets/pub_zbarticle_view_printable.html
↑ Mari, Zaccaria and Sgalambro, Sergio: The Antinoeion of Hadrian's Villa: Interpretation and Architectural Reconstruction, American Journal of Archaeology, Kd 3, Nr 1, Jan 2007
↑ Renberg, Gil H.: Hadrian and the Oracles of Antinous (SHA, Hadr. 14.7); with an appendix on the so-called Antinoeion at Hadrian’s Villa and Rome’s Monte Pincio Obelisk, Memoirs of the American Academy in Rome, Kd. 55 (2010)
↑ http://www.bbc.com/news/world-europe-24027845
↑ Drabble, Margaret (2009-09-16). The Pattern in the Carpet: A Personal History with Jigsaws. Houghton Mifflin Harcourt. lk. 292.

Kirjandus

A. Betori, Z. Mari, 'Villa Adriana, edificio circolare noto come Sepolcro o Tomba: campagna di scavo 2004: breve sintesi dei resultati', www.fastionline.org/docs/2004-14.pdf
Hadrien empereur et architecte. La Villa d'Hadrien: tradition et modernite d'un paysage culturel. Actes du Colloque international organise par le Centre Culturel du Pantheon (2002. Genf)
Villa Adriana. Paesaggio antico e ambiente moderno: elementi di novita` e ricerche in corso. Atti del Convegno: Roma 23–24 giugnio 2000, ed. A. M. Reggiani (2002. Milano)
E. Salza Prina Ricotti, Villa Adriana il sogno di un imperatore (2001)
Hadrien: tresor d'une villa imperiale, ed. J. Charles-Gaffiot, H. Lavagne [exhibition catalogue, Paris] (1999. Milano)
W. L. MacDonald and J. A. Pinto, Hadrian's Villa and its legacy (1995)
A. Giubilei, 'Il Conte Fede e la Villa Adriana: storia di una collezione d'arte', in Atti e Memorie della Società Tiburtina di Storia e d'arte; 68 (1995), lk. 81–121
J. Raeder, Die Statuarische Ausstattung Der Villa Hadriana Bei Tivoli (1983)
R. Lanciani, La Villa Adriana (1906)

Välislingid

Hadrianuse villa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[XM7cD-1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2021. Vaadatud 4. märtsil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[marmor-2] 2,0 ^2,1 https://depts.washington.edu/hrome/Authors/somers/Nososureyets/pub_zbarticle_view_printable.html

[dY6IW-3] Mari, Zaccaria and Sgalambro, Sergio: The Antinoeion of Hadrian's Villa: Interpretation and Architectural Reconstruction, American Journal of Archaeology, Kd 3, Nr 1, Jan 2007

[p0cb3-4] Renberg, Gil H.: Hadrian and the Oracles of Antinous (SHA, Hadr. 14.7); with an appendix on the so-called Antinoeion at Hadrian’s Villa and Rome’s Monte Pincio Obelisk, Memoirs of the American Academy in Rome, Kd. 55 (2010)

[Gmlgi-5] ttps://www.bbc.com/news/world-europe-24027845

[zWFdZ-6] Drabble, Margaret (2009-09-16). The Pattern in the Carpet: A Personal History with Jigsaws. Houghton Mifflin Harcourt. lk. 292.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]