Gamurra

Gamurra (ka camurra, camora Firenzes ja zupa, zipa või socha Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas Itaalias 15. sajandil ja 16. sajandi algul.

Kirjeldus

Gamurra koosnes liibuvast pihikuosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast seelikust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt voodrita ja seda kanti otse alussärgi peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli lõhikutega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal giornea'd või cioppa't.

Pildid

• 
  Piero della Francesca Madonna del Parto, u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
• 
  Sandro Botticelli portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
• 
  Domenico Ghirlandaio "Maarja külastus" (osa), u 1488. Giovanna Tornabuoni kandmas gamurrat ja giornea'd.
• 
  Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega giornea'd ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.