Elrond

Elrond on tegelane J. R. R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste Isand".

Elrond on haldjas Luthieni kauge järeltulija. Teda hüütakse ka Elrond Poolhaljdas, sest Luthieni armastatu oli tavaline surelik.

Elrond on vana, väärikas ning ülimalt tark haldjas. Paljusid asju, mida maailmas enam ei mäletata, on Elrondil tallel. Tema tunneb iidseid lugusid ja tarkusi, mis ammu unustusse vajunud. Kui Frodo saab Morguli pistodaga haavata, siis vaid Elrond on see, kes oskab sedasorti needustega löödud haava parandada. Elrondi juures käivad nõu küsimas nii inimesed kui haldjad. Tema vägi öeldakse olevat tema tarkuses ja Elrondi ennast nimetatakse suurimaks teadusemeistriks. Tema oli Rivendelli isand ning võimas nii haldjate kui inimeste seas.

Elrond oli ühe Võimusõrmuse vardjas. Tema hoolde oli usaldatud üks kolmest Haldjate Sõrmusest – Vilya.

Välimus

Elrondi nägu oli ajatu, ei noor ega vana, kuigi selle joontesse oli kirjutatud mälestusi paljudest asjadest, nii rõõmsatest kui kurbadest. Tema juuksed olid tumedad nagu ehavarjud. Tema silmad olid hallid kui selge õhtu ning neist hiilgas tähevalguse sarnane sära. Ta paistis auväärne kui kuningas, keda on koormanud paljud talved, ning samas terve nagu karastatud sõjamees oma täies jõus.