Elektroonikakomponent

Elektroonikakomponent on teatud kindlate parameetrite ja otstarbega terviklik (osadeks lahutamatu) elektrooniliselt realiseeritav üksikosa.

Üks esimesi elektroonilisi komponente oli elektronlamp (triood leiutati 1906). Neid elektrovaakumseadiseid hakkasid asendama pooljuhtseadised (pooljuhttriood transistor 1947). Eelmise sajandi viimastest aastakümnetest peale on kõige laiemalt kasutatav elektroonikakomponent kiip – pooljuhttehnoloogias valmistatud integraallülitus.

Elektroonikakomponente on palju liike ja tüüpe. Neid saab liigitada mitmeti.

Lineaarkomponendid ja mittelineaarkomponendid

Lineaarkomponentide puhul kehtib superpositsiooniprintsiip ja nende omadusi määravad parameetrid ‒ aktiivtakistus, mahtuvus ja induktiivsus ‒ ei sõltu selle elektriahela olekust, millesse nad kuuluvad.

Mittelineaarkomponentide puhul superpositsiooniprintsiip ei kehti ja kui komponendile rakenduv pinge või teda läbiv vool muutub, siis muutuvad ka komponendi parameetrid. Vahelduvvooluahelais võib mittelineaarkomponendi väljundis leiduda sagedusi, mis sisendis puuduvad.

Mittelineaarse pinge-voolu tunnusjoonega on diood ja muud pooljuhtsiirdega seadised. Selle tunnusjoone mittelineaarsusel põhineb termistoride ja varistoride talitlus. Hüstereesiga mittelineaarkomponent on memristor.

Passiivkomponendid ja aktiivkomponendid

[Passiivsed elektroonikakomponendid ehk passiivelemendid on niisugused komponendid, mille parameetrid jäävad sõltumata ahela pingest või voolust püsivaks ja millel puudub võimsusvõimendus. Tüüpilised passiivkomponendid on mingi füüsikalise omaduse kandjad – takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid.

Aktiivsete elektroonikakomponentide ehk aktiivelementide põhitunnus on võimsusvõimendustoime (nagu näiteks transistoril), ent nende hulka loetakse ka mittelineaarkomponendid, nende seas iga liiki dioodid.

Enamik passiivseid komponente (takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid). ei ole oma tööpõhimõtte poolest elektroonsed. Tihti passiivseteks (mittevõimendavateks) komponentideks peetavad dioodid on aga oma olemuse poolest elektroonsed komponendid ja võivad erijuhtudel toimida ,võimendavate komponentidena (nt tunneldiood).

Termodünaamilises mõttes on aktiivkomponendid need, mis annavad energiat, näiteks galvaanielemendid, päikesepatareid jms. Passiivkomponendid aga tarbivad energiat: neil hajub energia harilikult soojusena.

Diskreetkomponendid ja integraalkomponendid

Diskreetkomponent on ühe kindla otstarbega jagamatu üksikosa, millel on eraldi kest ja kontaktviigud. Diskreetkomponendid on näiteks takisti, kondensaator, diood, transistor, elektronlamp, ka induktiivpool, trafo, samuti elektromehaanilised kontaktseadised: pistikühendused, lülitid ja releed.

Integraalkomponendi ehk kiibi elektroonikalülitus koosneb paljudest elektroonikaelementidest (peamiselt lülitirežiimis töötavatest väljatransistoristruktuuridest), mis koos nendevaheliste ühendustega on valmistatud lahutamatu tervikuna ühtses tehnoloogiatsüklis.

Vaata ka

Välislingid