Mine sisu juurde

Eesti Noorteühenduste Liit

Allikas: Vikipeedia
Eesti Noorteühenduste Liit
Lühend ENL
Asutatud 2002
Peakorter Estonia pst 5a
Liikmeid 38 (kandidaatliikmetega 61)
Esimees Kaarel Taimla
Aseesimees Helene Kristine Viita

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid.

ENLi peamised eesmärgid on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

ENL osaleb töögruppides, komisjonides ja nõuandvates kogudes, seistes noorte huvide eest ning esindades aktiivsete noorteühendustesse kuuluvate noorte arvamust. ENL on arendanud noorsootöö valdkonda erinevatel tasanditel alates noori puudutavate uuringute tegemisest, maakondlike noortekogude ja kohaliku tasandi noorte osaluskogude projektist ning näiteks noorsootöö andmebaasi loomisega.[1]

Organisatsiooni ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki Eesti Noorteühenduste Liit asutati 2002. aastal, sai katusorganisatsiooni loomise lugu oma alguse juba 2001. aasta aprillis, kui tegutsemist alustas Eesti Noorteühenduste Koostööprojekt, mille eesmärgiks sai soodustada Eesti noorteühenduste vahelist koostööd. Projekti eestvedajaks oli Eesti Üliõpilaskondade Liit, kes on ENLi hea koostööpartner tänaseni.

19. mail 2002 toimus Tallinnas Inglise Kolledžis Eesti Noorteühenduste Liidu asutav kogu, kus asutamislepingu allkirjastasid 25 noorteühenduse esindajat. Vastu võeti ka organisatsiooni põhikiri, milles organisatsiooni eesmärkidena nimetati oma liikmesorganisatsioonidele eestkoste pakkumist, noorteorganisatsioonide omavahelise koostöö tihendamist ning noorte omaalgatuse soodustamist ühiskonnas.[1]

Üldkoosolek

[muuda | muuda lähteteksti]

ENLi kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis võtab vastu otsuseid kõikides ENLiga seotud küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ENLi teiste organite pädevusse.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

  • juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, valimine ja tagasikutsumine;
  • ENLi teiste organisatsioonidega ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine;
  • ENLi majandusaasta, juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni aruannete, arengukava, tegevuskava, eelarve ning kodukorra kinnitamine;
  • prioriteetsete valdkondade kinnitamine;
  • põhikirja ja eesmärkide kinnitamine ning muutmine (vaja on 2/3 häälteenamust);
  • liikmemaksu suuruse ja selle maksmise korra kehtestamine;
  • muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.[2]

Nõukogu pädevusse kuulub:

  • enne üldkoosolekule esitamist juhatuse koostatud majandusaasta aruande, tegevuskava, eelarve ja arengukava heakskiitmine;
  • juhatuse liikmetega lepingute allkirjastamise korraldamine;
  • ENLi organite nõustamine vastavalt oma kompetentsile.[2]

ENLi juhatus on kahe- kuni viieliikmeline. Esimehe ja aseesimehed valib üldkoosolek kaheks aastaks.

Juhatuse pädevusse kuulub:

  • ENLi igapäevase töö koordineerimine, juhtimine ja korraldamine;
  • ümarlaudade, töögruppide ja nende juhtide kinnitamine;
  • ENLi esindajate volitamine;
  • ENLi tegevuskava ja aastaeelarve väljatöötamine;
  • ENLi liikmete arvestuse korraldamine;
  • ENLi personalitöö korraldamine;
  • ENLile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade omamise, võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks.[2]

Praegune ENLi tegevbüroo koosneb 4 töötajast:

  • huvikaitsespetsialist
  • kommunikatsiooni spetsialist
  • osalusprogrammi juht
  • noorte osaluse spetsialist

ENLi liikmed[4] on noorte huvides tegutsevad noorteorganisatsioonid (noorteühingud ning -kogud). ENLi liikmete staatused on täis- ja toetajaliige. Mittetulundusühingute seaduse tõttu loetakse ENLi liikmeks ainult täisliikme staatuse omandanud organistatsiooni.

Täisliikmed Toetajaliikmed
AEGEE-Tartu Ametiühingute keskliidu noortekomisjon
Avatud Vabariik Annelinna Lastekeskus Öökull
BEST-Estonia Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts
Bioteaduste Üliõpilaste Selts Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liit
EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus Eesti Kirjanike Liidu Noored
Eesti 4H Eesti Reformierakonna Noortekogu
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Fridays For Future
Eesti Gaidide Liit JCI Estonia
Eesti Keskerakonna Noortekogu Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon Noorteühing Compass
Eesti Noorte Tantsu Ühing Parempoolsed Noored
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine Pärnumaa Noortekogu
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus Tallinna linna noortevolikogu
Eesti Skautide Ühing TalTechi Vesinikuorganisatsioon
Eesti Väitlusselts Tartu Linna Noortevolikogu
Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit VitaTiim MTÜ
EGEA-Tartu VVV
Elsa Estonia Võrumaa noortekogu
Erasmus Student Network Estonia Young Jewish Experience
Isamaa Noorteühendus ResPublica
JA Alumni Estonia
JJ-Street Dance Company (Urban Style)
Juvente
MTÜ Auh
Noor Eesti 200
Noored Rohelised
Noored Sotsiaaldemokraadid
Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit
Noorteühendus ELO
Progressiivne Liikumine
Sillamäe Lastekaitse Ühing
Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts
Tartumaa Noortekogu
Youth Club Active
YFU Eesti

Noortepoliitilised eesmärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

ENLi seisukohtade kujundamise aluseks on mais 2016 kinnitatud Noortepoliitika Platvorm.[5] Platvorm koosneb kolmeteistkümnest teemablokist ning esitab ENLi liikmeskonna ettepanekud probleemküsimuste lahendamiseks.

2007. aastal seadis ENLi liikmeskond eesmärgiks langetada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16. eluaastale, millest kujunes ENLi ning Eesti kodanikuühiskonna üks edulugudest. Lobitöö tulemusel muutis Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt 2015. ja 2016. aastal põhiseadust ning langetas seeläbi valimisiga KOV valimistel. Tegu oli esimese põhiseaduse muutmisega Eesti Vabariigi ajaloos, mida initsieeris kodanikuühiskonna organisatsioon.

ENLi liikmeskonna prioriteetsemad noortepoliitilised eesmärgid seostuvad stabiilse rahastuse tagamisega noorteühingutele, võrdse ligipääsuga haridusele, huvitegevusele ning tööturule sõltumata sealjuures erivajadustest, elukohast või teistest eripäradest ja osalusvõimaluste tagamise ning noorte osaluse tunnustamisega kõikidel tasanditel.

Eesmärkide saavutamiseks tehakse sisulist koostööd strateegiliste partneritega, võetakse osa komisjonide ja nõukogude tööst ning antakse tagasisidet ja sisendit noori puudutavatele seaduseelnõudele.

Aastaringsed tegevused

[muuda | muuda lähteteksti]

ENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja projekte, ning on esindatud mitmetes nõukodades ja otsustuskogudes, mis tegelevad noortevaldkonna probleemidega Eestis. Liikmeskonda arendavad suurkoolitused Kevadseminar, Suvekool, Sügisseminar ning Talveakadeemia. ENL tunnustab oma liikmete häid ettevõtmisi parima noorteprojekti auhinnaga ning valib igal aastal ka Kõige Nooremat, Aasta Tegijat, noortesõbralikemat väljaannet ja ajakirjanikku, et tunnustada nii ENLi kui ka noortevaldkonda oluliselt panustanud inimesi ja organisatsioone. ENL räägib aktiivselt kaasa noori ja noorteorganisatsioone puudutava seadusandluse kujundamisel, seisab noorteorganisatsioonide suurema ja läbipaistvama rahastamise eest ning arendab liikmesorganisatsioone erinevate koolitusprogrammide läbiviimisega. ENL on ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige ja Eesti Koostöö Kogu harta osaline.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Organisatsioonist
  2. 2,0 2,1 2,2 "Eesti Noorteühenduste Liidu põhikiri" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017. Vaadatud 22. novembril 2017.
  3. "Eesti Noorteühenduste Liidu tiim".
  4. http://enl.ee/liikmed/
  5. http://enl.ee//wp-content/uploads/2017/09/Noortepoliitika_Platvorm_kinnitatud_15.05.2016.pdf