Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lühend | Eesti NSV RJRK |
---|---|
Asutatud | 1941 |
Tegevuse lõpetanud | 1946 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Pagari tänav 1, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV RJRK rahvakomissar |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
- Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt, 29. augustist 1940 kuni 26. märtsini 1941 kuulus Riikliku Julgeoleku Valitsus – (UGB – Upravlenije gossudarstvennoi bezopasnosti) Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu eraldi valitsusena.
ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVL Rahvakomissaride Nõukogu 3. veebruaril 1941 ühismääruse alusel lahutati Siseasjade ja Julgeoleku Rahvakomissariaat, mille järel jaotati ka Eesti NSV-s Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat riikliku julgeoleku ja siseturvalisuse eest vastutavateks asutusteks.
Eesti NSV võeti kasutusele 1940. aastal ja taastati 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis NSVL RJRK ettenähtud tsentraliseeritud struktuur.
ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940–1941)
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJV juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJV organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsuse 1. osakond
- ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 2. osakond. Osakonna ülemad: Andrei Murro, Sergei Roštšin
- ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. (vastuluure)osakond
Eesti NSV RJRK 1941. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJRK juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm17. märtsist 1941 kuni augustini 1941;
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Aleksei Škurkin 10. aprill 1941–
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja kaadrite alal riikliku julgeoleku leitnant Sergei Kingissepp 15. aprill 1940
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi sekretariaadi ülem riikliku julgeoleku seersant Boris Gavrilevitš
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsuse parteiorganisatsiooni "10-a" sekretär Robert Hinno (1895-6. märts 1941);
Eesti NSV RJRK organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakond – välisluure piiriäärsetes riikides, ülem riikliku julgeoleku kapten Samuil Samovski
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond – salajas-poliitiline osakond ("nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide jälgimine"; tegeles nn natsionalistliku elemendi arvestusega, infokogumisega agentide ja informaatorite abil, kirjavahetuse kontrollimisega, lendlehtede autorite ja levitajate väljaselgitamisega, EK(b)P KK ja Eesti NSV SARK informeerimisega rahva meeleoludest)
- Rudolf James
- 1. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksei Natalitš
- 2. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant Vladimir Makarov
- 3. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant Aleksandr Aleksejev
- 4. jaoskond – teostas kontrolli intelligentsi üle[küsitav], ülem riikliku julgeoleku leitnant Nikolai Voronin
- 5. jaoskond – teostas kontrolli nõukogudevastaste meeleolude järgi noorsoo hulgas[küsitav]?, ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Ionov
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi vastuluureosakond, kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja tegutses baltisakslaste ümberasumise (Umsiedlung) protsessi jälgimisel, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi Saksamaale ümberasumiseks.
- Eriosakond sõjaväe lojaalsuskontroll ja vastuluure, mis teostas kontrolli ja repressioone Punaarmeega liidetud 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ning selle koosseisus olevate 180. ja 182. Eesti Laskurdiviisi sõjaväelaste üle ja järgi.
- 7. osakond – šifreerimisosakond, kuna operatiivkäsud anti tavaliselt edasi šifreeritult.
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Uurimisosakond
- ülem Nikolai Kuzminov, Sergei Kingissepp; ülema abi Aleksei Ivanov
- ülema asetäitja, Idel Jakobson
- 1. Eriosakond – kartoteegi ja arvestusosakond;
- 2. Eriosakond – menetles jälitustoimikuid, juurdlusi ning nende juurde kuuluvaid asitõendeid.
- 3. Eriosakond – oli sovetivõimu vastaste kohta andmete varjatud kogumise, jälitamise, vahistamiste keskorgan. Selles osakonnas töötas kõige rohkem eestlasi ja eesti keelt valdavaid töötajaid. Samuti teostas osakond isikute arreteerimist, esmaseid uurimistoiminguid (läbiotsimised jne) ja arreteeritute esmasesse kinnipidamiskohta toimetamist. Eriosakond jagunes jaoskondadeks, mille kaudu otseselt teostatigi repressioone kommunistliku võimu vastaseks peetavate isikute vastu.
3. Eriosakond koosnes jaoskondadest, üks jaoskond asus konspiratiivkorteris Tallinnas Narva maanteell[1]. Teine jaoskond oli avalik ning asus Pagari tänava hoones, tegutsedes andmete ja informatsiooni kogumisega. Kolmas jaoskond, mis kandis nimetust "Salajaste andmete kogumine", asus konspiratiivkorteris aadressil Tõnismägi 5 korter 17. See jaoskond kasutas andmete salajasel kogumisel agentideks miilitsa, tööinspektuuri, korteritoimkondade, tuletõrje ja igasugu muude süütu ilmega asutuste teenistujaid. Sellele osakonnale allusid ka salajased kaastöölised – NKVD agendid. Osakonna koosseisus oli ka jaoskond, mis vormistas arreteerimisi ja pidas tagaotsitavate ja tabatud isikute üle arvestust.
- 3. Eriosakonna 1. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku seersant Konstantin Kurašov.
- 3. Eriosakonna 2. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku seersant Aleksandr Jemeljanov.
- 3. Eriosakonna 3. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku leitnant Robert Hinno.
- 3. Eriosakonna 4. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku seersant Aleksandr Popov.
- 3. Eriosakonna kartoteegiülemana töötas Helene Kuma[2].
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi koosseisu kuulusid veel territoriaalosakonnad ning strateegilist ja julgeolekulist tähtsust omava raudtee kaitse eest ja valve eest vastutavad NKVD raudteeosakonnad:
- ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad Transpordijulgeolekuasutsused ja NSVL Sisevägede konvoiüksused.
- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi transpordiosakonna osakond Eesti Raudteel, ülem riikliku julgeoleku leitnant Vassili Doronin. Transportosakond asus Tallinnas Vaksali tänav 11a;
- Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941#NSVL SARKi SV Raudteeehitiste valveüksused)
Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused
NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana sisemine valverühm, mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja Arnold Brenner ning kindlustas SARK Pagari tänava sisevangla (Pagari tänava keldris) ülem Mihhail Sõtšenko.
Eesti NSV RJRK tegevuse lõpp 1941. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]20. juulist 1941 kuni 14. aprillini 1943, pärast Teise maailmasõja algust NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 20. juulil 1941 ühendati NSV Liidu SARK ja RJRK ühtseks NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiks.
Eelnev ' |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941; 1944–1946 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953 |
Eelnev NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1934–1941) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941; 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953) |
Eesti NSV RJRK, 1943–1946
[muuda | muuda lähteteksti]VK(b)P KK ja NSV Liidu Rahvasaadikute Nõukogu direktiivi nr 252/2 11. maist 1943 kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti RJRK ülesanneteks:
- luuretöö läbiviimine välismaal;
- võitlus välismaiste luurete spionaaži, diversiooni, terroristliku ja muu õõnestustööga NSV Liidus;
- võitlus nõukogudevastastee elementide ja nähtuste vastu NSV Liidu elanikkonna seas ja tööstus-, transpordi-, sidesüsteemides ja põllumajanduses;
- partei juhtivkaadri ja valitsuse kaitse.
Eesti NSV RJRK juhtkond, 1943–1946
[muuda | muuda lähteteksti]- kindralmajor Boriss Kumm, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar, 29. märts 1944[3] –
- Sergei Kisseljov, Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi ministri asetäitja, 14. veebruar 1944 – 3. juuni 1946;
- riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksandr Mihhailov, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (1944–);
- riikliku julgeoleku polkovnik Jevgeni Rudakov, Eesti NSV[küsitav]/Leedu NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja operatiivtöö alal,[4];
- alampolkovnik Pavel Pastelnjak, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (märts 1945 –);
- alampolkovnik Vladimir Vedejev, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja kaadrite alal (oktoober 1944 –),
- kapten Vladimir Aspel, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari abi majandusalal[5].
- sekretariaat
Eesti NSV RJRK juhtkond ja keskasutused asusid hoonesse Pagari tänav 1 Tallinnas kohe pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt 22. septembril 1944.
Eesti NSV RJRK organisatsioon, 1943–1946
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJRK struktuuriüksused olid vastavalt NSV Liidu RJRK valitsuste tööliinide järgi tähistatud samade numbriga ((agentuur-)operatiivtööga tegelevad osakonnad), literaga (operatiivtööd toetavad osakonnad) või tegevusala nimetusega (haldusosakonnad, aga ka nt uurimisosakond).
- ENSV RJRK Esimene osakond – luure (piiriäärsetes riikides), loodi alles 1945. aasta septembris;
- ENSV RJRK Teine osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga. Ülem Boriss Nazarov;
- Neljas osakond – töö Suursaksa Riigi luureorganite poolt mahajäetud agentuuriga. Osakonna ülema asetäitja Mihhail Škurenkov;
- Viies osakond – šifreerimine, dešifreerimine ja riigisaladuste kaitse. Ülem Sergei Povarov;
- Operatiivosakond, osakonnaülema asetäitja Nikolai Suhharev;
- Uurimisosakond, ülem Idel Jakobson;
- Administratiiv-majandusosakond
- Kaadrite osakond. Ülem Vladimir Vedejev (RJ rahvakomissari ja ministri asetäitja kaadrite alal), Sergei Vedištšev (kaadriosakonna ülema asetäitja);
- A osakond (отдел «А») – arhiiv, statistika (sõjaväetsensuur kuni 10.11.1945). Ülem Georgi Melnikov;
- B osakond (отдел «Б») – operatiivteenistuste operatiiv-tehniline kindlustamine (salajane pealtkuulamine, pildistamine jms). Osakond moodustati alles 1945. aasta kevadel Ülem polkovnik Vladimir Ševelkov.
- V osakond (отдел «В») – posti- ja telegraafside kontroll ja perlustatsioon, asukohaga Peapostkontoris Tallinnas Suur-Karja tänaval. Ülem julgeoleku alampolkovnik Aleksei Tarassov[6];
- Kuues jaoskond – kommunistliku parteijuhtkonna ja valitsuse kaitse. Ülem Aleksei Sutšilin;
- Raadioside jaoskond – raadioside ja -raadioluure. Ülem Aleksei Zverjev;
- Komandandijaoskond – julgeolekuasutuste ja töötajate füüsiline julgeolek;
- ENSV RJRK Sisevangla, Pagari tänav 1, keldris Tallinnas. Ülem Konstantin Kohver;
- Administratiiv-majandus-rahandusosakond. Ülem Vladimir Aspel (RJ rahvakomissari ja ministri abi majandusalal), Georgi Botšarov ja Pjotr Voronin (asetäitjad)
Eesti NSV-s asunud NSV Liidu RJRK allüksused
[muuda | muuda lähteteksti]- ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad transpordijulgeolekuasutused ja NSV Liidu Sisevägede üksused:
- NSV Liidu RJRK Leningradi valitsuse Eesti raudtee RJRK Transpordi osakond, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev. Julgeoleku transpordi liiniosakond asus Tallinnas Vaksali tänav 11a;
- NSV Liidu Eesti Basseini RJRK Veeteede osakond, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Ivan Surovskihh.
- NSV Liidu SARKi sisevägede üksused: SARK 5. diviisi 260. laskurpolk (1411 ohvitseri ja sõdurit), Tallinnas, Narvas, Paides ja 138. laskurpolk (1370 ohvitseri ja sõdurit), Tartus, Valgas, Võrus, Viljandis ja Pärnus.
- NSVL SARKi sisevägede üksused: SARK konvoivägede 392. polk ja 484. üksik konvoipataljon Narvas.
- SARKi ja RJRK organeid Eesti NSV-s kureeris 22. novembrist 1944 kuni 1945. aasta septembrini ÜK(b)P Eesti Büroo liige ning NSVL SARKi ja RJRK Eesti volinik 3. järgu riikliku julgeoleku komissar Nikolai Sazõkin; 14. septembrist 1945 kuni 1947. aasta maini kindralleitnant Nikolai Gorlinski.
Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused
NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946 määrusega nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati ümber NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks ning vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri Vsevolod Merkulovi käskkirjale nr 00107 "RJRK ümbernimetamisest" 22. märtsist nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide riikliku julgeoleku struktuuriüksused rahvakomissariaatidest ministeeriumideks[7].
Eelnev ' |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941; 1944–1946 |
Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953) |
Eelnev NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1934–1941) |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1941; 1943–1946 |
Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953) |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941
- Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992) ja Vastupanutegevus ENSV-s
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti NKVD loomine
- ↑ Valgetähe teenetemärgi kavaler teenis NKVDs[alaline kõdulink], BNS 03. oktoober 2002 14:03
- ↑ Meelis Saueauk, Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine, Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), lk 85
- ↑ Сталин и органы НКВД-МГБ в советизации стран Центральной и Восточной Европы. 1945–1953 гг.
- ↑ Meelis Saueauk, Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946, Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57
- ↑ Pearu Kuusk, Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal, Tuna, 2008 nr 3
- ↑ Приказ МГБ СССР № 00107 «О переименовании органов НКГБ»
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaljo-Olev Veskimägi, "Kagebiidid ja ohvrid", Kultuur ja Elu
- Tuudor Tamm, "Eesti NKVD loomine", Kultuur ja Elu
- Meelis Saueauk, Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946, Tuna 2008 nr 3
- Meelis Saueauk, Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine, Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128)