Eduard Wiiralti kunstiauhind
Eduard Wiiralti kunstiauhinnale (ka Wiiralti preemia) pandi alus 1996. aastal, kui väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall kinkisid Tallinna linnale 62 Eduard Wiiralti originaalteost tingimusega avada Rahvusraamatukogus alaliselt Eduard Wiiralti galerii, mis kujunes väga oluliseks sümboliks Wiiralti preemia tekkele.
20. märtsil 1998, Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäeval, anti Eesti Rahvusraamatukogu galeriides üle esimene Wiiralti preemia ja avati Eesti nüüdisgraafika ülevaatenäitus.
Wiiralti preemia on loodud eesmärgiga arendada ja väärtustada Eesti graafikakunsti traditsioone. Auhind koosneb peapreemiast ja ergutuspreemiast.
Wiiralti preemia algatasid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegu korraldavad konkurss-näitust Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Osalemistingimused 2019
[muuda | muuda lähteteksti]- Wiiralti preemia konkursist ja Eesti nüüdisgraafika näitusest võivad osa võtta Eestis resideerivad kunstnikud, kes esitavad kolme viimase aasta loomingust kuni kolm graafikatehnikas teostatud tööd, mis on vormistatud eksponeerimiseks sobivaks.
- Teos või teosed palume tuua Eesti Rahvusraamatukokku 4. veebruaril 2019 ajavahemikul 10–18. Konkursil osalemiseks tuleb eelnevalt täita registreemisleht.
- Näitusele esitatud töödest teeb eelvaliku ja määrab auhinnad vähemalt 8-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad eelmise Wiiralti preemia laureaadid ja esindajad järgmistest organisatsioonidest: Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstimuuseum ja kõrgem kunstiõppeasutus. Korraldajad jätavad endale õiguse kaasata eksperte ja žürii töös võivad osaleda preemia asutajate esindajad.
- Hiljemalt 28. veebruariks 2019 avalikustatakse näitusest osavõtjate nimekiri Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel.
- Laureaadid kuulutatakse välja pidulikul näituse avamisel 6. märtsil 2019 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.
- Kunstiauhinna Wiiralti preemia, mis koosneb peapreemiast 3750 eurot ja ergutuspreemiast 1250 eurot, annab välja Tallinna Linnavalitsus.
- Laureaadid kingivad ühe tõmmise oma võidutöödest Rahvusraamatukogu kunstikogusse.
- Näitus esitatud töödest on eksponeeritud Eesti Rahvusraamatukogus 7.–30. märtsini 2019.
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]2022
- Peapreemia – Lauri Koppel (offset-litograafia tehnikas seeria pealkirjaga „Suvila“)
- ergutuspreemia – kahest pildist koosneva töö „Õhkulend“ autorile Kadri Toomile.
- Aupreemia Raul Meel.
2019
Peapreemia Gudrun Koppel. „Oktoobris hävitatud kaared”, „Minevik juhatab tulevikku”, „Deo non Fortuna (Jumal, mitte Saatus)” (ofset-litograafia, 2018)
Ergutuspreemia Inga Heamägi. „Psalm 141:2 Olgu mu palve kui suitsetamise rohi Su palge ees …” VIII, IV, V (giclée, 2018)
Eesti Rahvusraamatukogu eripreemia Enn Põldroos „Kõikenägija. Seeria Me peame olema nähtavad”, „Kaks kuulatajat. Seeria Me peame olema nähtavad”, „Kaks vaatlejat. Seeria Me peame olema nähtavad” (digitrükk, 2018)
2015
Peapreemia Marje Üksine. „Avanemine VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014)
Noore autori preemia Mari Prekup. „USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast „Järjekorrad” (puulõige, 2013)
2011
Peapreemia Evi Tihemets, „Plahvatus” (söövitus, kuivnõel, 2010), „Kaks kõva kivi” (söövitus, kuivnõel, 2011), „Ohustatud maailm II” (söövitus, kuivnõel, 2010)
Noore autori preemia Lembe Ruben, „Kontrolli saavutamine I, II, III” (kõrgtrükk, 2009)
2007
Peapreemia Silvi Liiva, „Valgus öös I, II, III” (kuivnõel, 2006 ja 2007)
Noore autori preemia Ave Teeääre, Kertu Ehala, „Unistuste kardinad” (ofort, pehmelakk, kõrgtrükk, 2005), „Ajupesu” (ofort, pinnasöövitus, linool, 2005), „Moeateljee. Laupäeval 10-15” (ofort, pehmelakk, kõrgtrükk, 2005)
2004
Peapreemia Peeter Ulas, „Seepärast siis” (kuivnõel, metsotinto, 2004)
Noore autori preemia Virge Jõekalda, „Minu aed VI”, „Metsik aed I, II” (värviline kuivnõel, 2003)
2001
Peapreemia Avo Keerend töödega „Visioonid IV” (2000) ja „Relatsioonid L” (2001)
Noore autori preemia Ülle Marks, Jüri Kass, „Jälg I-III” (2001)
1998
Peapreemia Vive Tolli, „Palve” (1996), „Katedraal” (1997) ja „Jälg” (1997)
Noore autori preemia Urmas Viik, „Hansenid/Album I” (1998) ja „Hansenid/Album III” (1998)
Korraldajad
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eduard Wiiralti galerii Rahvusraamatukogu kodulehel
- Eduard Wiiralti kunstiauhind Rahvusraamatukogu kodulehel
- Asutatakse Wiiralti auhind Eesti Päevaleht, 24. september 1997
- Ärimehed asutasid Wiiralti kunstiauhinna Postimees, 24. september 1997
- Wiiralti kunstiauhind Vive Tollile, Eesti Postimees, 20. märts 1998
- Tunnustus: Avo Keerend saab tänavuse Wiiralti preemia, Eesti Päevaleht, 16. märts 2001
- Wiiralti preemia Avo Keerendile, Eesti Päevaleht, 20. märts 2001
- Kolmas Eduard Wiiralti kunstiauhind, Äripäev, 23. detsember 2014
- Wiiralti kunstiauhind Ulasele ja Jõekaldale, Eesti Postimees, 24. märts 2004
- Eduard Wiiralti kunstiauhinna pälvis Peeter Ulas, Eesti Päevaleht, 22. märts 2004
- Eduard Wiiralti graafikaauhind Silvi Liivale ning Ave Teeäärele ja Kerttu Ehalale, Rahvusraamatukogu, 7. märts 2007
- Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud, Rahvusraamatukogu, 15. märts 2011
- Selguvad Eduard Wiiralti kunstiauhinna 2015 võitjad, Rahvusraamatukogu, 4. märts 2015
- Eduard Wiiralti kunstiauhinna 2015 võitjad on Marje Üksine ja Mari Prekup, Rahvusraamatukogu, 6. märts 2015