Mine sisu juurde

Duron

Allikas: Vikipeedia
Duroni protsessor Spitfire
Duroni protsessor Morgan
Duroni protsessor Applebred

Duron on AMD x86-ühilduv protsessor, millega tuldi välja 19. juunil 2000. See oli odavam alternatiiv AMD Athlonile ja Inteli Celeronile ja Pentium III-le. Duron põhines K7 arhitektuuril. Duron tuli samal ajal, kui Slot A pesa asendati Socket A-ga. 2004. aastal vahetati Duron Semproniga välja. Duron oli ühetuumaline protsessor.

Kui Athlon oli mõeldud võimsamatele arvutitele, siis Duron oli mõeldud odavatele arvutitele. Duronit toodeti kasutades AMD 0,18 mikroni protsessi Texases asuvas tootmistehases. Erinevalt Athlonist toodeti Duronit kasutades alumiiniumi (Al) sidumise tehnoloogiat. Võrdluseks, Athlonit toodeti uue vase (Cu) sidumise tehnoloogiaga. Kui Athloni Thunderbird tuuma suurus oli 120 mm2, siis Duron oli aga 100 mm2, mis tegi selle tootmise odavamaks, sest sai sama suurelt räni lehelt lõigata neid rohkem. See andis aga suure eelise Inteli Celeroni ees, sest Celeron ei saanud samal viisil kulusid kokku hoida.

Duron kasutas sama pesa kui Athlon. Neil oli sama kontaktide asetus. Enamjaolt ühildusid nad samade emaplaatidega, jagades Socket A (teisiti nimetatud Socket 462) pesa. Küll aga oli neil kahel protsessoril erinev siini sagedus. Kui Duroni siini sagedus oli alguses piiratud 100 MHz-le ehk FSB 200, siis Athloni siinisagedus oli 133 MHz ehk FSB 266. Hiljem, kui Duron toetas FSB 266, siis samaks ajaks toetas Athlon aga siinisagedust FSB 333/400 ehk vastavalt 166/200 MHz.

Duroni variatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Duroneid toodeti aastate jooksul kokku kolme erineva tuumaga. Kõige esimene Duron kasutas Spitfire tuuma. Selle taktsagedus oli vahemikus 600–950 MHz. See tehti Athloni 180 nm Thunderbirdi tuuma põhjal ja seda toodeti aastail 2000–2001. Teine põlvkond oli Morgan, mille taktsagedus oli 900 ja 1300 MHz vahel. Morgan põhines 180 nm Palomino Athlon XP tuumal. Tänu sellele olid protsessoril sellised tähtsad täiustused nagu täielik Inteli SSE tugi, suurendatud TLB, riistvara andmete eelnev toomine ja integreeritud termiline diood. Nagu Palimino puhul, oodati ka Morganilt, et väheneks tuuma kuumuse eraldumine. Seda ei juhtunud, sest Morgani puhul tõusis aga tuumas elektripinge. Duroni viimane põlvkond kandis nimetust Applebred või ka vahel Appalbred. See oli aga Appaloosa Duroni (ametlikult seda ei tutvustatud, aga see siiski ringles väga piiratud mahus) põhjal koos 130 nm Thoroughbred Athlon XPga.

Athloni ja Duroni erinevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Duroni peamine erinevus Athlonist on L2-vahemälu suurus. Kui Athlonil oli see 256 kB, mõnikord isegi 512 kB, siis Duronil oli see palju väiksem ehk 64 kB. See oli isegi Inteli Celeronist vähem (128 kB). Samas jäid neil L1-vahemälu suurused samaks, ehk 128 kB, mis oli sellel ajal üks suurimaid. Seda tänu K7 arhitektuurile. Athloni ja Duroni kiibid erinesid ka suuruse poolest, nagu juba mainitud.

L1- ja L2-vahemälust

[muuda | muuda lähteteksti]

Koos Athloni/Duroni kiipide tulekuga muutis AMD oma vahemälu disaini ning muutis selle eksklusiivseks. Uue disaini tõttu ei peegeldatud enam andmeid L1- ja L2-vahemälu vahel nagu seda tehti Slot A protsessorite puhul. Uus disain eelistab L1-vahemälu, jättes aeglasema L2-vahemälu ainult kannatanud või tagasi-kirjutamise vahemälu plokkide kirjutamiseks tagasi põhimällu. L2-vahemälu sisuliselt toimib üleminekuna L1-vahemälust. Vahemälude vahelise duplitseerimise puudumise tõttu võib öelda, et Duronil on kokku 192 kB vahemälu. Samas Slot-A pessa mineval Athlonil on 512 kB L2-vahemälu oli praktikas kokku 512 kB (640K-128K). Celeron kuulus samasse klassi oma kokku 128 kB vahemäluga.

K7 arhitektuuri protsessorid peale Slot-A olid vähem tundlikud L2-vahemälu suuruse suhtes. See vähendas L2-vahemälust sõltumist, lubades AMD-l teha L2-vahemälu kõrgema latentsusega ja madalama ribalaiusega ilma tõsise jõudluse kaota. See aga omakorda tegi protsessori ehituse lihtsamaks ja tõstis nende protsessorite tootmisefektiivsust. Duroni Spitfire protsessor oli jämedalt võttes ainult 10% aeglasem kui Athlon Thunderbird, mille baasil ta tehti. Duron oli vägagi populaarne arvutiehitajate seas, kes tahtsid vähese eelarvega võimalikult head arvutit. Kui aastal 2003 tuli välja Applebred Duron variatsioonidega 1,4, 1,6 ja 1,8 GHz, 133 MHz siiniga (FSB 266), siis oli sellest võimalik väikese modifitseerimisega teha võrdväärne protsessor AthlonXP Thoroughbed B"-ga. Küll aga 4 nädalat pärast Applebredi müügiletoomist muutis AMD kiipi nii, et seda enam ei saaks muuta.

Duroni protsessorid

[muuda | muuda lähteteksti]
Mudel Taktsagedus FSB Pinge TDP Avaldatud Toote Kood Kiip
Duron 550 550 MHz 200 MHz 1,5 V 21,1 W 19. juuni 2000 D550AUT1B Spitfire
Duron 600 600 MHz 200 MHz 1,5, 1,6 V 22,7, 27,4 W 19. juuni 2000 D600AUT1B Spitfire
Duron 650 650 MHz 200 MHz 1,5, 1,6 V 24,3, 29,4 W 19. juuni 2000 D650AUT1B Spitfire
Duron 700 700 MHz 200 MHz 1,5, 1,6 V 25,5, 31,4 W 19. juuni 2000 D700AUT1B Spitfire
Duron 750 750 MHz 200 MHz 1,6 V 31,2, 33,4 W 5. september 2000 D750AUT1B Spitfire
Duron 800 800 MHz 200 MHz 1,6 V 35,4 W 17. oktoober 2000 D800AUT1B Spitfire
Duron 850 850 MHz 200 MHz 1,6 V 37,4 W 8. jaanuar 2001 D850AUT1B Spitfire
Duron 900 900 MHz 200 MHz 1,6 V 39,5 W 2. aprill 2001 D900AUT1B Spitfire
Duron 950 950 MHz 200 MHz 1,6 V 41,5 W 6. juuni 2001 D950AUT1B Spitfire
Duron 900 900 MHz 200 MHz 1,75 V 42,7 W 14. mai 2001 DHD900AMT1B Morgan
Duron 950 950 MHz 200 MHz 1,75 V 44,4 W juuli 2001 DHD950AMT1B Morgan
Duron 1000 1000 MHz 200 MHz 1,75 V 46,1 W 20. august 2001 DHD1000AMT1B Morgan
Duron 1100 1100 MHz 200 MHz 1,75 V 50,3 W 1. oktoober 2001 DHD1100AMT1B Morgan
Duron 1200 1200 MHz 200 MHz 1,75 V 54,7 W 15. november 2001 DHD1200AMT1B Morgan
Duron 1300 1300 MHz 200 MHz 1,75 V 60,0 W 21. jaanuar 2002 DHD1300AMT1B Morgan
Duron 1400 1400 MHz 266 MHz 1,50 V 57 W 21. august 2003 DHD1400DLV1C Applebred
Duron 1600 1600 MHz 266 MHz 1,50 V 57 W 21. august 2003 DHD1600DLV1C Applebred
Duron 1800 1800 MHz 266 MHz 1,50 V 57 W 21. august 2003 DHD1800DLV1C Applebred

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]