Diakroonia ja sünkroonia
Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes – ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust.
Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute või elementide järgnevussuhe, kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe, kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena. Näiteks määratleb Roman Jakobson (1981: 27) teksti poeetilist funktsiooni järgnevalt: "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt kombinatsiooniteljele".
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jakobson, Roman 1981 "Linguistics and Poetics" – Selected Writings III: Poetry of Grammar and Grammar of Poetry. Paris, New York: Mouton Publishers, 18-51.
- Saussure, Ferdinand de 1916 "Cours de Linguistique Générale".