Dhammapada

Originaali pealkiri	Dhammapada
Autor	Buddha
Tõlkija	Linnart Mäll
Päritolumaa	India
Keel	paali
Sari	Tipitaka Sutta Piṭaka Khuddaka-nikāya
Teema	budism
Žanr	pühakiri
Kirjastaja	Käsikiri (originaal) Perioodika jt (eesti keeles)
Ilmumisaeg	3. sajand eKr (originaal) 1977 2004 2005 (eesti keeles)
Eelnev raamat	«Lühikesed lugemised»
Järgnev raamat	«Ülendavad värsid»

Marmortahvel, millele on kirjutatud osa Dhammapadast, Myanmaris Mandalays asuvas Kuthodaw Pagoda stuupas

"Dhammapada" (paali keeles 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Originaaltekst kuulub theravaada koolkonna paalikeelse pühakirja Tipiṭaka Sutta Piṭaka osasse Khuddaka-nikāya. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu.

Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on rühmitatud 26 temaatilisse peatükki.

"Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on end vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada.

"Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.

Pealkiri

Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja pada. Dhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõike, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.

Ajalugu

Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse tõlgendustelt. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18.

Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj eKr hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kirjutati palmilehtede peale ning hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimusid neli korda poole tuhande aasta jooksul.

Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlikke tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on kirja pandud üle 2000 aasta tagasi, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.

Ülesehitus

Dhammapada marmortahvel

"Dhammapada" koosneb 423 mõttesalmist ehk värsist, mis on jaotatud 26 peatükiks. Kõik salmid ei ole seotud vastava peatüki teemaga ja neil on ka iseseisev mõte.

Umbes pooltes "Dhammapada" värssides leiduvad õpetused esinevad ka teistes Tipitaka osades.

Olulised kohad

Mitmeid kordi rõhutatakse "Dhammapadas" skandhade ehk isiksuse moodustajate tähtsust (värsid 202 ja 374).

„Isiksuse moodustajatest võrdset viletsust ei ole olemas.“

„Kui ta saab aru isiksuse moodustajate tekkimisest ja lakkamisest, siis tunneb ta rõõmu ja õnne.“

Üks budismi kesksemaid õpetusi, trilakṣaṇa ehk olemasolu tunnused, leidub üksnes "Dhammapadas" (värsid 277, 278 ja 279).

„Miski ei püsi –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.

Miski ei rahulda –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.

Kuskil pole kedagi –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.“

"Dhammapadas" leidub ka Buddha hüüatus virgumise hetkel (värss 154).

„Sind on nähtud! Sa ei saa mind enam vangis hoida! Ma lammutan maha su ehitise, tõmban alla su konstruktsioonid!“

Eestikeelne tõlge

"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt ilmus see 1977. aastal Loomingu Raamatukogus nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli tõlgitud budistlik teos. Teist korda ilmus see parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Selles on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andsid Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga "Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada". See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks eelkõige koolidele ja raamatukogudele.

Kirjandus

• Mäll, L. (2005). Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. Tartu: Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus Budismi Instituut.
• Mäll, L., Läänemets, M., Toome, T. (2006). Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Tartu: Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus.
• Masing, U. (1995). Budismist. Tartu: Ilmamaa.

Välislingid

• Dhammapada Linnart Mälli tõlkes.