Chris Evert
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) |
Isikuandmed | |
---|---|
Riik | USA |
Sünniaeg | 21. detsember 1954 |
Sünnikoht | Fort Lauderdale |
Pikkus | 168 cm |
Kaal | 56 kg |
Sportlaskarjäär | |
Profikarjääri algus | 1972 |
Profikarjääri lõpp | 5. september 1989 |
Mängustiil | paremkäsi (kahe käega tagalöök) |
Auhinnaraha | 8 895 195 USA dollarit |
Üksikmäng | |
Tulemused (võit–kaotus) | 1309–146 (90,0%) |
Turniirivõidud | 157 |
Kõrgeim koht edetabelis | 1. (3. november 1975) |
Suure slämmi turniirid üksikmängus | |
Austraalia | võit (1982, 1984) |
Prantsusmaa | võit (1974, 1975, 1979, 1980, 1983, 1985, 1986) |
Wimbledon | võit (1974, 1976, 1981) |
USA | võit (1975, 1976, 1977, 1978, 1980, 1982) |
Paarismäng | |
Tulemused (võit–kaotus) | 117–39 (75,0%) |
Turniirivõidud | 32 |
Kõrgeim koht edetabelis | 13. (12. september 1988) |
Andmeid on viimati muudetud 4. aprill 2021. |
Christine Marie Evert (sündinud 21. detsembril 1954 Fort Lauderdale'is Florida), aastatel 1979–1987 Chris Evert Lloyd, on Ameerika endine tipptennisist. Ta võitis 18 suure slämmi turniiri üksikmängus ja kolm paarismängus. Ta oli maailmas aastalõpu seisuga esinumber aastatel 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1980 ja 1981. Kokkuvõttes võitis Evert 157 turniiri üksikmängus ja 32 paarismängus.
Evert jõudis üksikmängus 34 suure slämmi turniiri finaali rohkem kordi kui ükski teine mängija profitennise ajaloos. Tema nimel on ka järjest aastatel (13 aastat) saavutatud suure slämmi turniiri võitude rekord. Üksikmängus jõudis Evert 56-st mängitud suure slämmi turniirist 52 korral poolfinaali, sealhulgas 34 suure slämmi turniiri finaali. Ta mängis esimest korda suure slämmi turniiril 1971. aastal USA lahtistel ja samal turniiril ka lõpetas oma profikarjääri 1989. aastal. Evert ei kaotanud kunagi suure slämmi turniiri üksikmängus esimeses ega teises ringis, kolmandas ringis kaotas ainult kaks korda. Naiste üksikmängus võitis Evert Prantsusmaa lahtisted meistrivõistlused rekordiliselt seitse korda ja USA lahtised meistrivõistlused kuus korda ühisrekordiga (viigis Serena Williamsiga).
Everti üksikmängudes võidetud karjäärirekord 89,97% (1309–146) on Open Era tennise ajaloo kõrgeim, nii meestele kui naistele. Saviliivaväljakutel on tema karjääri võiduprotsent üksikmängudes 94,55% (382–22), mis on siiani WTA rekord.
Evert töötas naiste tenniseliidu presidendina 11 kalendriaasta jooksul aastatel 1975–1976 ja 1983–1991. Talle anti Philippe Chatrieri auhind ja ta võeti kuulsuste saali. Hiljem oli Evert tennisetreener ja on nüüd ESPN-i analüütik ning tal on oma tennise- ja tavarõivaste bränd.
Suure slämmi turniiride finaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Üksikmäng: 34 finaali (18 turniirivõitu, 16 teist kohta)
[muuda | muuda lähteteksti]Evert mängis kokku 56 suure slämmi turniiril. Ta tegi rekordeid 54 veerandfinaalist, 52 poolfinaalist ja 34 finaalist. Ta kaotas enne veerandfinaali kaks korda, nii kolmandas voorus, 1983. aasta Wimbledonis, kus kaotas Kathy Jordanile, kui ka 1988. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel, kus kaotas Arantxa Sánchez Vicario. Tema 299 suure slämmi turniiride üksikmängu võitu on lahtiste turniiride ajastul paremuselt 3. kohal.
Koht | Aasta | Turniir | Vastane | Tulemus |
---|---|---|---|---|
2. koht | 1973 | Prantsusmaa | Margaret Court | 7–6(7–5), 6–7(6–8), 4–6 |
2. koht | 1973 | Wimbledon | Billie Jean King | 0–6, 5–7 |
2. koht | 1974 | Austraalia | Evonne Goolagong | 6–7(5–7), 6–4, 0–6 |
Võitja | 1974 | Prantsusmaa | Olga Morozova | 6–1, 6–2 |
Võitja | 1974 | Wimbledon | Olga Morozova | 6–0, 6–4 |
Võitja | 1975 | Prantsusmaa (2) | Martina Navratilova | 2–6, 6–2, 6–1 |
Võitja | 1975 | USA | Evonne Goolagong | 5-7,6-4, 6-2 |
Võitja | 1976 | Wimbledon (2) | Evonne Goolagong | 6–3, 4–6, 8–6 |
Võitja | 1976 | USA (2) | Evonne Goolagong | 6–3, 6–0 |
Võitja | 1977 | USA (3) | Wendy Turnbull | 7–6(7–3), 6–2 |
2. koht | 1978 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–2, 4–6, 5–7 |
Võitja | 1978 | USA (4) | Pam Shriver | 7–5, 6–4 |
Võitja | 1979 | Prantsusmaa (3) | Wendy Turnbull | 6–2, 6–0 |
2. koht | 1979 | Wimbledon | Martina Navratilova | 4–6, 4-6 |
2. koht | 1979 | USA | Tracy Austin | 4–6, 3–6 |
Võitja | 1980 | Prantsusmaa (4) | Virginia Ruzici | 6–0, 6–3 |
2. koht | 1980 | Wimbledon | Evonne Goolagong | 1–6, 6–7(4–7) |
Võitja | 1980 | USA (5) | Hana Mandlíková | 5–7, 6–1, 6–1 |
Võitja | 1981 | Wimbledon (2) | Hana Mandlíková | 6–2, 6–2 |
2. koht | 1981 | Austraalia | Martina Navratilova | 7–6(7–4), 4–6, 5–7 |
2. koht | 1982 | Wimbledon | Martina Navratilova | 1–6, 6–3, 2–6 |
Võitja | 1982 | USA (6) | Hana Mandlíková | 6–3, 6–1 |
Võitja | 1982 | Austraalia | Martina Navratilova | 6–3, 2–6, 6–3 |
Võitja | 1983 | Prantsusmaa (5) | Mima Jaušovec | 6–1, 6–2 |
2. koht | 1983 | USA | Martina Navratilova | 1–6, 3–6 |
2. koht | 1984 | Prantsusmaa | Martina Navratilova | 3–6, 1–6 |
2. koht | 1982 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–7(5–7), 2–6 |
2. koht | 1984 | USA | Martina Navratilova | 6–4, 4–6, 4–6 |
Võitja | 1984 | Austraalia | Helena Suková | 6–7(4–7), 6–1, 6–3 |
Võitja | 1985 | Prantsusmaa (6) | Martina Navratilova | 6–3, 6–7(4–7), 7–5 |
2. koht | 1985 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–4, 3–6, 2–6 |
2. koht | 1986 | Austraalia | Martina Navratilova | 2–6, 6–4, 2–6 |
Võitja | 1986 | Prantsusmaa (7) | Martina Navratilova | 2–6, 6–3, 6–3 |
2. koht | 1986 | Austraalia | Steffi Graf | 1–6, 6–7(3–7) |
Naiste paarismäng: 4 finaali (3 turniirivõitu, 1 teine koht)
[muuda | muuda lähteteksti]Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2021) |