Mine sisu juurde

Bilbao Guggenheimi muuseum

Allikas: Vikipeedia
Bilbao Guggenheimi muuseum
Museo Guggenheim Bilbao / Guggenheim Bilbao Museoa
Bilbao Guggenheimi muuseumi tagakülg, esiplaanil Louise Bourgeois' pronksskulptuur "Maman" (1999)
Asutatud 1997
Asukoht Bilbao,  Hispaania
Aadress Abandoibarra, 3, Bilbao, Hispaania
Liik kunstimuuseum
Külastajaid

318 732 (2020)

  • maailma külastatumate muuseumide seas 73. kohal
Direktor Juan Ignacio Vidarte
Koduleht http://www.guggenheim-bilbao.eus/

Bilbao Guggenheimi muuseum on Hispaanias Bilbaos asuv Solomon R. Guggenheimi fondi moodsa ja kaasaegse kunsti muuseum. Hoone arhitekt on Frank Gehry. Muuseumihoone valmis nelja aastaga, see avati 19. oktoobril 1997.

Muuseumi püsiekspositsioonis on esindatud kõik 20. sajandi kunsti olulisemad voolud. Kogusse kuuluvad näiteks selliste kunstnike teosed nagu Willem de Kooning, Anselm Kiefer, Fransesco Clemente, Mark Rothko, Antoni Tapies ja Andy Warhol. Vahetuv ekspositsioon koosneb teemanäitustest. Ainus püsivalt eksponeeritud teos on skulptor Richard Serra hiiglaslik installatsioon "The Matter of Time".

Palju tähelepanu on pälvinud ka muuseumi hoone. Elustiiliajakirja Vanity Fair 2010. aastal korraldatud uuringu "World Architecture Survey" andmetel nimetavad arhitektuuriasjatundjad seda üheks silmapaistvamaks hooneks, mis on 1980. aastatel ehitatud.[1] On öeldud, et see kinnitas usku, et arhitektuur saab olla ühtaegu ambitsioonikas, kaunis ja paljudele meeldiv, kuid hoone arhitekt Gehry on siiski märkinud, et selline menu oli tema jaoks üllatav.[2]

1980. aastatel tabas Baskimaa südames asuvat tööstuslinna Bilbaod majanduskriis, mille tagajärjel kängus tööstus ning piirkond ääremaastus. Piirkonna juhid soovisid leida võimalusi piirkonnale muul moel taas elu sisse puhuda ning otsustasid teha kannapöörde: hakata investeerima kultuuri ja teenuste arendusse.[3]

1991. aastal otsustati Bilbaosse Nervióni jõe kaldale La Salve silla lähedale sadamapiirkonda kavandada kunstimuuseum.[4] Ettevõtmise juures olnud[5] nüüdse muuseumi direktori Juan Ignacio Vidarte sõnul pidi sellest saama piirkonda käima tõmbav ettevõtmine, mis ergutab majanduslikke muutusi ja peibutab rahvusvahelist vaatajaskonda, et piirkond omandaks positiivse kuvandi.[2]

Muuseumi sisuga täitmiseks võeti ühendust Solomon R. Guggenheimi fondiga, kes otsis parajasti Euroopas laienemise võimalusi. Jõuti kokkuleppele, et linna ja piirkonna kanda jäävad ehitus- ja ülalpidamiskulud ning Guggenheimi fond annab vaatajate köitmiseks muuseumile oma nime ja teoseid oma püsikogust ning hoolitseb näituste sisulise korraldamise eest. Pakkumine tekitas küll teravaid arutelusid, kuid samas aduti, et tippkunstita selline ambitsioonikas plaan teoks ei saaks.[2] Kuulutati välja kutsutud osalejatega (Jaapani arhitekt Arata Isozaki, Austria arhitektuuribüroo Coop Himmelb(l)au ja Ameerika Ühendriikide arhitekt Frank Gehry) arhitektuurikonkurss, kus osalejatele anti vabad käed loomaks ikoonilist hoonet. Võitjaks valiti Gehry.

Panoraamvaade koos La Salve sillaga (2021)

Kuna piirkond oli ääremaa, ei saanud teade tuntud arhitekti osalusel muuseumi ehitamisest meedias suuremat kõlapinda.[1] Alles esimeste, peaaegu valminud hoonet kajastavate piltide ilmumise järel olukord muutus.

Muuseumi avas 18. oktoobril 1997 kuningas Juan Carlos I.[6] Ava-aastal külastas muuseumi ligi 4 miljonit välisturisti, majandusse lisandus umbes 500 miljonit eurot ning ehituskulud teeniti tasa kolme aastaga.[3]

Guggenheimi muuseum asub 32 000 ruutmeetri suurusel alal ning selles on ligikaudu 11 000 ruutmeetrit näitusepinda. Muuseum on jagatud 19 galeriiks. Kümme neist on klassikalise kujuga, üheksa ebasümmeetrilised. Suurimat saali (pikkus 30×130 meetrit) kasutati esmalt ajutiste näituste jaoks, kuid 2005. aastal seati sinna püsivalt sisse Ameerika skulptori Richard Serra monumentaalinstallatsioon "The Matter of Time" (1994–2005).[4]

Jeff Koonsi "Kutsikas" (1992)

Bilbao Guggenheimi muuseumi põhikogu on pärit Guggenheimi fondi kogust, kuid muuseum on hankinud Willem de Kooningi, Mark Rothko ja Clyfford Stilli maale ning tellinud kunsti Francesco Clementelt, Anselm Kieferilt, Jenny Holzerilt ja Richard Serralt. Lisaks eksponeeritakse Hispaania kunstnike loomingut. Kogus leidub installatsioonide ja elektroonilise kunsti kõrval vähe maale ja skulptuure. Näitused vahelduvad tihti ja on sageli temaatilised.

Muuseumi on kritiseeritud liiga vähese kohalikule kunstile tähelepanu pööramise[7] ja liigse omanikfondi osanike soovidega arvestamise pärast[8].

Bilbao efekt

[muuda | muuda lähteteksti]

Bilbaos asuva Guggenheimi muuseumi tekitatud fenomeni on nimetatud ka nn Bilbao efektiks – sellega kirjeldatakse olukorda, kus piirkonda tehtud (kultuuri)investeeringute ja loodud maamärgi ühtäkki populaarseks osutumise tulemusena piirkond taaselustub.

Seda mõistet kasutatakse ka negatiivses tähenduses, et juhtida tähelepanu muutuse käivitavale kultuurilisele imperialismile ning selle tagajärjel tekkida võivale gentrifikatsioonile.[7] Kanada arhitekt Witold Rybczynzki on leidnud, et täpsem oleks kasutada hoopis Bilbao anomaalia mõistet, sest selline asjaolude kokkusattumise mõjul tekkinud piirkonna õitsele löömine on pigem harv.[9]

Sarnasest efektist on räägitud ka seoses Helsingisse Guggenheimi muuseumi ehitamise kavaga, kuid 2016. aastal otsustas Helsingi linnavolikogu plaaniga siiski mitte jätkata.[10]

  1. 1,0 1,1 Matt Tyrnauer (30. juuni 2010). "Architecture in the Age of Gehry". Vanity Fair. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 Rowan Moore (1. oktoober 2017). "The Bilbao effect: how Frank Gehry's Guggenheim started a global craze". The Guardian. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  3. 3,0 3,1 Raul Järg (31. oktoober 2016). "Bilbao efekt või Sheffieldi sündroom?". ERR Kultuur. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  4. 4,0 4,1 "About Us: Bilbao". Guggenheim.org. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  5. "Juan Ignacio Vidarte: Deputy Director and Chief Officer for Global Strategies". Guggenheim.org. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  6. "Security tight before Guggenheim Museum opens in Basque city". CNN. 18. oktoober 1997. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2021. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  7. 7,0 7,1 Guy Hedgecoe, Helen Whittle (3. juuni 2012). "Bilbao's Guggenheim continues to divide". Deutsche Welle. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  8. Carol Vogel (16. detsember 2010). "Guggenheim Defends Show of Trustee's Art". The New York Times. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  9. Witold Rybczynski (22. november 2008). "When Buildings Try Too Hard". The Wall Street Journal. Vaadatud 19. oktoobril 2021.
  10. "Guggenheimi muuseumi filiaali Helsingisse ei tule". ERR Kultuur. 1. detsember 2016. Vaadatud 19. oktoobril 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]