Berend Johann von Mellin
Berend Johann von Mellin (1659–1733) oli Rootsi sõjaväelane ja vabahärra, kes osales Põhjasõjas (kindralmajor).[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Berend Johann Mellin sündis 6. veebruaril 1659 Hamburgis Jürgen Mellini ja Anna Magdalena von Löweni perekonda.[2]
Sõjaväes alustas ta teenistust oma isa rügemendis ja liitus 1674. aastal feldmarssal Wrangelli ratsarügemendiga, kus sai 1675. aastal lipnikuks. Järgmise kahe aasta jooksul sai ta veel kornetiks ja leitnandiks. 1679. aastal osales ta Lundi rahu sõlmimisel. 1684. aastal sai ta Mellini jalaväerügemendis kortermeistriks ja 1688. aastal Wismari kuberneri rügemendis kapteniks. 1693. aastal võeti ta vastu maapäeva.[2]
Tegevus Põhjasõja ajal
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjasõja algul, 1702. aasta 6. märtsil määrati Mellin Eestimaa jalaväerügemendi ülemaks, millega kaasnes ka ülendus oobersti auastmesse. [2] Augustis kaebas Mellin, et mõisavalitsejad ei aita maal värbamisega kaasa, mille kohta ta esitas siis Eestimaa kindralkubernerile kaebuse.[3] 1707. aastal oli Mellini rügemendi suuruseks Tallinna garnisonis 790 meest.[4] 1709. aasta augustis esitas ta ka kindralkubernerile aruande Rootsi sõdurite suremuse kohta:[3]
"Palju alamväelasi, keda küll aidata võiks, kui neil oleks ainult süüa, on pikaliste haiguste läbi jõuetuks jäänud, sest nad ei suuda nälja tõttu taas kosuda, nõnda, et tema (pastor Knieper) ei või leida küllalt sõnu, et kirjeldada viletsust ning häda, millesse vaesed mehed saamata palga tõttu on sattunud [...]. Nagu tema siis seletab, on ta 2 kuu jooksul minu rügemendist üle 100 surnukeha maha matnud[...]."[3]
Ta oli üks neljast Tallinna garnisoni ohvitserist, kes kirjutas 29. septembril 1710 alla Vene vägede piiratud Tallinna linna kapitulatsiooniaktile.[5] Peale linna kapituleerimist ta vara konfiskeeriti, kuid ta suutis osa sellest tagasi saada kui oli venelastele kontributsiooni maksnud.[2]
Ta jätkas veel teenistust Rootsi armees, kuni läks 1723. aastal kindralmajorina erru. Berend Johann von Mellin suri 19. detsembril 1733 Tuhalas (Toal).[2][1]
Isiklik elu
[muuda | muuda lähteteksti]Berend Johann von Mellin abiellus kaks korda: Anna Helena Wrangelli (abiellusid 1692) ja Gertruda Strykiga (abiellusid 1712).[2]
Esimesest abielus sündis kuus last: Margareta Elisabeth, Georg Johan, Eva Sofia, Anna Charlotta, Georg Bernhard Petrus ja Carl Johann von Mellin.[2]
Teisest abielust sündis Peter Alexander von Mellin.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Mellin, Berend Johann v., seit 1691 Frh., seit 1696 Gf. (1659–1733)". Vaadatud 23.02.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Mellin nr 43". Vaadatud 23.02.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Fainštein, Viktor. Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Lk 126, 185–186.
- ↑ Fainštein, Viktor. Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Lk 170.
- ↑ "Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710". Vaadatud 23.02.2023.