Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogiriik Großherzogtum Baden 1806–1918
Badeni suurhertsogiriigi lipp (1891–1918) Badeni suurhertsogiriigi vapp
Valitsusvorm	Monarhia
Pealinn	Karlsruhe
Pindala	15 082 km² (1905)
Rahvaarv	u. 2 miljonit (1905)
Riigikeeled	Saksa keel
Hümn	"Badnerlied"

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861

Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal. See eksisteeris aastatel 1806–1918.

Badeni suurhertsogiriik sai alguse juba 12. sajandil, kui tekkis Badeni markkrahvkond ja jagunes hiljem erinevate liinide vahel, mis ühendati aastal 1771. Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastatel 1803–1806 kasvas Badeni markkrahvkond territooriumilt kõvasti ja muutus Badeni suurhertsogiriigiks. Badeni suurhertsogiriik oli suveräänne riik kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871. See jäi suurhertsogkonnaks aastani 1918, kui see sai Weimari vabariigi osaks nimega Badeni vabariik. Baden piirnes põhjas Baieri kuningriigi ja Hessen-Darmstadti suurhertsogkonnaga; läänepiir jooksis piki Reini jõge, mis eraldas seda Baieri Reini Pfalzist ja Alsace'ist tänapäeva Prantsusmaal; lõunas piirnes Badeni suurhertsogiriik Šveitsiga ja idas Württembergi kuningriigi, Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkonna ja osaliselt Baieriga.

Pärast teist maailmasõda aastal 1945 lõi Prantsuse sõjaväeline valitsus endise Badeni lõunaosast Badeni liidumaa (algselt Lõuna-Baden), mille pealinn oli Freiburg. See Badeni lõunaosa kuulutas oma 1947. aasta põhiseaduses, et on vana Badeni tõeline järeltulija. Vana Badeni põhjaosa liideti Ameerika okupatsioonitsoonis Põhja-Württembergiga ja see kokku moodustas Württemberg-Badeni liidumaa. Mõlemad liidumaad said 1949 Lääne-Saksamaa moodustamisel selle liidumaaks.

Aastal 1952 liideti Baden Baden-Württembergi moodustamiseks Württemberg-Badeni ja Württemberg-Hohenzollerniga (Lõuna-Württemberg ja endine Preisimaa eksklaav Hohenzollern). See oli Saksamaa Liitvabariigi ajaloos ainus liidumaade liitmine.

Badeni hümni kutsutakse "Badnerlied" ('Badeni rahva laul') ja see koosneb neljast või viiest traditsioonilisest salmist. Siiski on aastate jooksul lisatud veel palju salme – hümnis on kuni 591 salmi.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Badeni ajalugu

Baden sai alguse 12. sajandil, kui tekkis Badeni markkrahvkond ja jagunes hiljem mitmeks väiksemaks territooriumiks, mis ühendati aastal 1771. Aastal 1803 sai Badeni markkrahvkond Saksa-Rooma riigis kuurvürstiriigiks. See muutus oluliselt suuremaks Badeni suurhertsogkonnaks seoses Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806. Aastal 1815 ühines Baden Saksa Liiduga. 1848. aasta revolutsioonide ajal oli Baden revolutsioonilise liikumise keskus. Aastal 1849 oli see ainus Saksa riik, millest sai lühikeseks ajaks vabariik (Lorenz Brentano juhtimisel). Revolutsiooni Badenis surus maha peamiselt Preisi armee.

Badeni suurhertsogkond jäi suveräänseks riigiks kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871. Pärast 1918. aasta revolutsiooni sai Badenist Weimari vabariigi osa Badeni vabariik.

Põhiseadus ja valitsus

Monument Badeni põhiseadusele (ja selle välja andnud suurhertsogile) Karlsruhes Rondellplatzil

Badeni suurhertsogkond oli pärilik monarhia, mille täidesaatvat võimu kandis suurhertsog, samas seadusandlikku võimu jagas ta kahekojalise esindajatekoguga (Landtag).

Ülemkoda koosnes valitseva perekonna kõigist täisealistest printsidest, kõigi mediatiseeritud perekondade peadest, Freiburgi peapiiskopist, protestantliku evangeelse kiriku presidendist, kõigi ülikoolide ja tehnikakõrgkoolide saadikutest, kaheksast territoriaalaadli poolt neljaks aastaks valitud liikmest, kolmest kaubanduskoja esindajast, kahest põllumajanduskoja esindajast, ühest kaupmeeste esindajast, kahest linnapeast ja kaheksast suurhertsogi poolt nimetatud liikmest (kaks neist õigusfunktsionäärid).

Alamkoda koosnes 73 rahvasaadikust, kellest 24 valiti kindlate kogukondade kodanike poolt ja 49 maakogukondade poolt. Hääletada sai iga vähemalt 25-aastane meessoost kodanik, kes ei olnud süüdi mõistetud ega vaene. Valimised olid siiski kaudsed. Kodanikud valisid valijamehed, viimased valisid esindajad. Kojad kutsuti kokku vähemalt üle aasta. Alamkoda valiti neljaks aastaks, pooled liikmetest vahetati välja iga kahe aasta tagant.

Täidesaatev võim koosnes neljast osakonnast: sise-, välis- ja suurhertsogi asjad, rahandusasjad ja õigusasjad ning usu- ja haridusasjad.

Peamised tuluallikad olid otsesed ja kaudsed maksud, raudteed ja maavaldused. Raudteevõrku haldas riik ja see moodustas ainsa suure riigivõla allika.

Kõrgeimad kohtud asusid Karlsruhes, Freiburgis, Offenburgis, Heidelbergis, Mosbachis, Waldshutis, Konstanzis ja Mannheimis, kust kaebused läksid edasi ülemkohtusse (Reichsgericht) Leipzigis.

Rahvastik

19. sajandi alguses oli Baden markkrahvkonna pindala napilt 3400 km² ja rahvaarv 210 000. Hiljem omandas suurhertsogkond rohkem territooriume, nii et aastaks 1905 oli Badeni pindala 15 082 km² ja rahvaarv 2 010 728, kellest 61% olid katoliiklased, 37% protestandid, 1,5% juudid ja ülejäänud muude religioonide tunnistajad. Rahvastikust umbes pool oli sel ajal maarahvas, kes elas vähem kui 2000 inimesega kogukondades, samas rahvastiku tihedus oli umbes 130 inimest/km².

Riik oli jagatud järgmisteks kreisideks:

• Mannheimi kreisis olid Mannheimi ja Heidelbergi linn
• Karlsruhe kreisis olid Karlsruhe ja Pforzheimi linn
• Freiburg im Breisgau kreisis oli Freiburgi linn
• Konstanzi kreisis oli Konstanzi linn

Suurhertsogkonna pealinn oli Karlsruhe ja tähtsate linnade seas olid peale ülalnimetatute Rastatt, Baden-Baden, Bruchsal, Lahr ja Offenburg. Elanikkond paiknes kõige tihedamalt põhjas ja Šveitsi linna Baseli lähistel. Badeni asukad olid erinevat päritolu, Murgist lõuna pool elavad inimesed põlvnesid alemannidest ja põhja pool elavad frankidest, samas Švaabi Juura sai oma nime selle kõrval asunud germaani hõimult (švaabid), kes elas Württembergis.

Geograafia

Baden aastatel 1806 kuni 1945:

---

██  Badeni suurhertsogkond

██  Pfalzi kuurvürstkond (Baieri kuningriigi osa)

██  Hesseni suurhertsogkond

██  Hohenzollern (Preisi kuningriigi osa aastast 1850)

██  Württembergi kuningriik

---

██  Prantsuse keisririik (kuningriik aastatel 1814–48, jne.)

██  Šveitsi Konföderatsioon

Suurhertsogkonna pindala oli 15 081 km² ja see koosnes suurelt jaolt viljaka Reini oru idapoolest ja seda piiravatest mägedest.

Mägine osa oli kõige ulatuslikum, moodustades umbes 80% kogu pindalast. Bodeni järvest kuni põhja pool asuva Neckari jõeni paikneb osa Schwarzwaldist, mis on Kinzigi oruga jagatud kaheks eri kõrgusega piirkonnaks. Kinzigist lõunas on keskmine kõrgus 945 m ja kõrgeim tipp Feldberg ulatub umbes 1493 meetrini, põhjas on keskmine kõrgus vaid 640 m ja kõrgeim tipp Hornisgrinde ei ületa 1164 meetrit. Neckarist põhja pool on Odenwaldi ahelik, keskmise kõrgusega 439 m, ja kõrgeim tipp Katzenbuckel on 603 m kõrge. Reini ja Dreisami vahel asub sõltumatu vulkaaniline grupp Kaiserstuhl, mis on ligikaudu 16 km pikk ja 8 km lai, selle kõrgeim tipp on 536 m.

Suurem osa Badenist kuulub Reini basseini, millesse suubub mägismaalt üle 20 lisajõe; territooriumi kirdeosas voolavad Main ja Neckar. Osa Schwarzwaldi idanõlvast kuulub siiski Doonau basseini, mis saab siit arvukalt mägijõgesid. Suurhertsogkonda kuuluvate paljude järvede seas on Mummelsee, Wildersee, Eichenersee ja Schluchsee, ükski neist pole kuigi suur. Bodeni järv (Bodensee) kuulub osaliselt Baden-Württembergi ja Baierisse, lisaks veel Austriasse ja Šveitsi.

Reini org on kuumim piirkond Saksamaal, kuid Schwarzwaldi kõrgemad kohad pakuvad lõunas suurimaid külmakraade. Reini oru keskmine temperatuur on ligikaudu 10 °C ja kõrgmaal 6 °C. Juuli on kuumim ja jaanuar külmim kuu.

Badeni mineraalne rikkus ei olnud suur, kuid toodeti kõrge kvaliteediga rauda, kivisütt, pliid ja tsinki ning väheses koguses saadi hõbedat, vaske, kulda, koobaltit, vitrioli ja väävlit. Turvast leidus külluses, samuti kipsi, savi ja soola. Badenis asub tänapäevalgi väga arvukalt mineraalveeallikaid, tuntumad on Baden-Baden, Badenweiler, Antogast, Griesbach, Friersbach ja Peterthal.

Orgudes on pinnas eriti viljakas, seal kasvab nisu, mais, oder, speltanisu, rukis, uba, kartul, lina, kanep, humal, peet ja tubakas; ning isegi palju mägisemates kohtades külvatakse laialdaselt rukist, nisu ja kaera. Seal on palju karjamaid ning laialdaselt kasvatatakse veiseid, lambaid, sigu ja kitsi. Ulukeid, hirvi, sigu, neppe ja nurmkanasid on küllaltki rikkalikult, samas mägijõgedes on palju forelle. Viinamarjakasvatus on tõusuteel ja veine müüakse jätkuvalt edukalt. Badeni veinipiirkond on Saksamaal pindalalt kolmas viinamägede ala. Aiad pakuvad hulgaliselt puuvilju, eriti maguskirsse, ploome, õunu ja pähkleid ning kogu maal tegeletakse mesindusega. Erinevalt teistest Lõuna-Saksa liidumaadest on Badenist suurem osa kaetud metsaga. Peamised puud on harilik pöök ja Euroopa nulg, kuid on ka palju muid liike, nagu harilik kastanipuu, harilik mänd, harilik kuusk ja eksootiline harilik ebatsuuga. Vähemalt kolmandik aastasest metsamaterjali toodangust eksporditakse.

Tööstus

1910. aasta paiku oli 56,8% piirkonna maast haritud ja 38% metsa all. Enne 1870. aastat oli põllumajandussektor põhiline tuluallikas, kuid see asendus tööstusega. Peamised tooted olid masinad, villa- ja puuvillakaubad, siidipaelad, paber, tubakas, portselan, nahk, klaas, kellad, ehted ja kemikaalid. Peedisuhkrut toodeti samuti suures mahus, lisaks puidust kaunistusi ja mänguasju, muusikakarpe ja oreleid.

Badeni eksport koosnes peamiselt ülalnimetatud kaupadest ja oli üsna mahukas, kuid lõviosa kaubandusest moodustas transiit. Riigis oli palju raudteid ja maanteid, samuti Reini jõgi kaupade laevaga vedamiseks. Raudteid haldas Badeni Suurhertsogkonna Riigiraudtee (Großherzoglich Badische Staatseisenbahnen) kaudu riik. Raudtee kulges enamasti paralleelselt Reiniga, koos kõrvalharudega idast läände.

Mannheimi kaudu eksporditi palju kaupa Reini alamjooksule. See oli ka peamine suurhertsogkonna tööstuslinn ja tähtis halduskeskus riigi põhjaosas.

Haridus ja religioon

Badenis oli mitmeid haridusasutusi. Kogu avalik haridus oli riigi kontrolli all. Ülikoole oli kolm, üks protestantlik Heidelbergis, üks katoliiklik Freiburgis ning üks tuntud tehnikaülikool Karlsruhes.

Suurhertsog oli protestant; tema juhtimisel valitses evangeelset kirikut nimetatud nõukogu ja sinod, mis koosnes prelaadist, 48 valitud ja 7 nimetatud ilmalikust ja vaimulikust liikmest. Freiburgi katoliiklik peapiiskop on Ülem-Reini metropoliit.

Badeni suurhertsogid

• 1806–1811: Karl Friedrich (* 1728; † 1811)
• 1811–1818: Karl (* 1786; † 1818)
• 1818–1830: Ludwig I (* 1763; † 1830)
• 1830–1852: Leopold (* 1790; † 1852)
• 1852–1858: Ludwig II (* 1824; † 1858)
• 1858–1907: Friedrich I (* 1826; † 1907), (aastast 1852 regent, aastast 1856 suurhertsogi tiitliga)
• 1907–1918: Friedrich II (* 1857; † 1928)

Vaata ka

• Baden
• Badeni dünastia
• Badeni suurhertsog
• Badeni kuurvürstkond
• Badeni markkrahvkond
• Badeni vabariik