Baba Vida

Baba Vida
Asukoht	Vidin, Bulgaaria
Rajatud	10. sajandil
Koordinaadid	43° 59′ 35,5″ N, 22° 53′ 12,5″ E

Baba Vida (bulgaaria keeles Баба Вида) on keskaegne kindlus ja loss^[1] Doonau jõe paremal kaldal Loode-Bulgaarias Vidinis, mis on nii linna kui ka seda ümbritseva Vidini piirkonna ajaloos üks tähtsamaid kaitserajatisi. Baba Vida on ainus täielikult säilinud keskaegne kindlus Bulgaarias, kus on kaks esialgset kontsentrilist põhiseina ja vallikraavi. Umbes üheksast laskeavadega müüri- ja nurktornist on alles veel neli,^[2] nendest kolm on säilinud oma keskaegses kõrguses. Suurem osa tornidest on neljakandilised ning kaks neist koos kindluses oleva vanglaga on avatud külastajatele.^[3]

Baba Vida on alates 1964. aastast riikliku tähtsusega kultuurimälestis ja üks peamisi vaatamisväärsusi väljaspool pealinna Sofiat. Selles on alates 1958. aastast avatud Baba Vida nimeline muuseum.

Asukoht

Paksude seinte ja kandiliste tornidega Baba Vida asub Doonau jõekäänaku juures 34–39 m kõrgusel pankkaldal, umbes 2 kilomeetrit Vidinist väljas.^[4] Pealinnast Sofiast 195 km kaugusele jääv kindlus paikneb Serbia ja Rumeenia piiri lähedal, mistõttu Belgradist ei ole sinna rohkem kui 300 ja Bukarestist 325 kilomeetrit.^[5]

Ehitus ja ajalugu

Baba Vida meenutab oma arhitektuurilt ja monumentaalsusega Vana-Rooma garnisoni või püssirohukindlust piinakambri ja vanglaga ning suuremalt osalt puutumatu ja muljetavaldava neljakandilise kahekorruselise sisemise tornehitisega. Kindlus on ruudukujulise põhiplaaniga. Kuigi see ei ole pindalalt eriti suur – 5^[6] või 9,5^[7] hektarit –, on selle tugevad seinamüürid oma vahitornide, tõstesillaga varustatud värava ning seda ümbritseva 12 meetrit laia ja 6 meetrit sügava vallikraaviga loonud olulised eeldused, et säilida mitmeid sajandeid. Hiljem ehitati sissepääsu juurde kivisild.

Baba Vida ja Vidini ajalugu ulatub 3. sajandisse eKr, mil sinna rajati keltide asula nimega Dunonia (vanade traaklaste poolt kutsutud Dunavia), mis 1. sajandil eKr liideti Vana-Roomaga. Säilinud mündid ja keraamika viitavad sellele, et veel keiser Constantinus Suure ajal ehitasid roomlased aastatel 320–330 asula kohale sõjaväetugipunkti, mis sai nimeks Bononia ja millest pärineb Baba Vida vanim osa. 1970. aastatel sooritatud väljakaevamiste käigus kerkis esile arvamus, et kindlus ehitati mõnevõrra hiljem, 4. sajandi lõpus ja 5. sajandil alguses.^[6] Bulgaaria Bononiast kujunes Rooma impeeriumi Alam-Doonau territooriumi kaitserajatistest üks tähtsamaid ja suuremaid 200 hektarilise pindalaga kindluseid võitluses barbarite sissetungi vastu põhjast ja idast. Tolleaegse ehitise seinte paksus oli 2,7–3 ja tornide diameeter paiguti 30 meetrit.

Slaavlaste saabudes varakeskaegse Loode-Bulgaaria territooriumile rajati Doonau alamjooksu lõuna- ja põhjakaldaaladele Esimene Bulgaaria tsaaririik. Bononia jalamile kasvanud linn sai uueks nimeks Budin või Bdin (ka Badin). Umbes aastatel 680–1018 ehitati roomlaste tugikoha varemetele Baba Vida. Järgnevate sajandite vältel oli see nii kindlus kui ka kohalike valitsejate feodaalne loss. Bütsantsi kroonika andmetel oli Bulgaaria tsaari Samueli valitsusperioodil Vidin tänu Baba Vida kindlusele talunud kaheksa kuud kestnud Bütsantsi keisri Basil II piiramist. Kaotuse osaliseks saanud Baba Vida taastati ja tugevdati tunduvalt Teise Bulgaaria tsaaririigi ajal ning laiendati valitseja Ivan Stratsimiri (1356–1396) esmaseks elukohaks.^[7] Sellest perioodist pärinevad kindlust ümbritsevad vallid ja sügav vallikraav, samuti peamised bastionid ja siseseinad nelja torniga. Uus piiramine algas, kui 1365. aastal ründas linna ootamatult Ungari kuninga Lajos I armee.

Osmanite impeeriumi ajal, alates 1388. aastast, muudeti kindluse arhitektuuri põhiplaani ja interjööri ning oma sisemiselt korralduselt kohandati see relvalaoks. Välisseintesse ehitati tulirelvadele määratud laskeavad ning sisehoovi mitmeid kasarmuid ja kiriku kellatorn, samuti lisati vallikraavi pikkust, sest silmitsi oldi vaenlasega igast suunast. 18. sajandi lõpupoole kindlust enam kaitse eesmärkidel ei kasutatud, sellest kujunes peamine koht arsenalile ja vanglale. Olles lühemat aega austerlaste käes, ehitati kindlusesse kaheksanurkne torn. Baba Vida oli Serbia armee piiramisrõngas teise Balkani sõja ajal.

Restaureerimistöödega algse arhitektuurilise välimuse ja omapära tagasi saanud, mõnevõrra rohtukasvanud ja puude varjus Baba Vida^[8] on tänapäeval enamkülastatavamaid kindlusmuuseume Bulgaarias.^[9]^[10]

Legend

Baba Vida ehitamine on seotud legendiga, mille kohaselt Vidinit valitseval Doonau Bulgaaria kuningal oli kolm tütart: Vida, Kula ja Gamza. Enne surma kuningas jagas oma kuningriigi kolme ossa, kust Vida, vanim, sai Vidini ja maad Põhja-Karpaatideni, Kula pälvis Zaječari ja Timok Valley ning Gamza sai maid riigi lääneosas kuni Moravani. Kui Gamza ja Kula abiellusid joodikutest sõjakate aadelmeestega, vallaliseks jäänud tark Vida andis linna kaitseks kindluse ehitada ja selle praegune nimi tähendabki eidekest Vidat.