Arutelu:Vabariigi Valitsus eksiilis

Ise Vabariigi Valitsus eksiilis end küll nii ei nimetanud. Kui mõni asjatundmatu inimene seda teksti lugema juhtub, võib ta arvata, et see oligi ametlik nimetus.

Vabariigi Valitsusel eksiilis ei olnud ametlikku asukohta, kuna Rootsi ei tunnustanud teda (tunnustas Eesti NSV-d NSV Liidu osana). Paljud valitsuse liikmed elasid ka väljaspool Stockholmi ja isegi väljaspool Rootsit.

Sõltumata sellest, mida keegi Mihkel Mathiesenist arvata võib, tema nime võiks ikka õigesti kirjutada.

Mitte 6. oktoobril, vaid 15. septembril 1992.

Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis ei kuulu põhimõtteliselt siia. 1938. aasta põhiseaduse järgi ei kuulu Vabariigi President Vabariigi Valitsuse koosseisu.

Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis (ja Vabariigi Presidendi Asetäitja) kohta võiks olla eraldi artikkel.

Ma ei ole kindel, kas Otto Tief langes vangi Punaarmeele. Pigem oli see NKVD või Smerš (Kas keegi teab, kumb?).

Olemasolu põhjendused ja juriidilised alused võiks lahti kirjutada.

Seda valitsust on nimetatud ka Oslo valitsuseks.

Jne.

tagas selle, et ei saaks tekkida Eesti NSV järglasriiki.

On inimesi, kes usuvad, et järglasriik tekkis. Vastasel korral oleks Eesti NSV Ministrite Nõukogu, mitte Vabariigi Valitsus eksiilis, oma tegevuse lõpetanud. Peale, minu teada, kahe erandi ei taastatud ühegi Eesti seaduse kehtivust.

Artiklist "Eesti Vabariik eksiilis", vajaduse korral integreerida:

Eesti Vabariik eksiilis on Eesti Vabariigi periood alates 21. juunist 1940, kui nimetatud riik lõpetas de facto olemasolu, ning alates 8. maist 1990 sellega rööbiti.

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis

Jüri Uluots (17. juuni 1940–9. jaanuar 1945)
August Rei (9. jaanuar 1945–29. märts 1963)
Aleksander Varma (Warma) (30. märts 1963–23. detsember 1970)
Tõnis Kint (23. detsember 1970–1. märts 1990)
Heinrich Mark (1. märts 1990–15. september 1992)
Mihkel Mathiesen (15. september 1992–28. november 2003)
Kalev Ots (alates 28. november 2003)

Andres 18. märts 2007, kell 06:17 (UTC)

Vabariigi President, Vabariigi Presidendi Asetäitja ega Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis ei kuulu Vabariigi Valitsuse koosseisu. Nende kõigi kohta tuleks teha eraldi artikkel.

Vabariigi President ei kuulu Vabariigi Valitsuse koosseisu.

Teen ettepaneku artikli pealkiri muuta ümber "Eesti Vabariigi valitsus eksiilis". --kanakukk 1. september 2008, kell 20:07 (UTC)

Peab vist olema "Vabariigi Valitsus eksiilis". Andres 2. september 2008, kell 06:35 (UTC)

USA-s tekitas kahtlusi mõte, et eksiilvalitsus peaks teoreetiliselt olema sõjaseisukorras tema territooriumi okupeeriva riigiga[2]. See lause ei vasta tõele ja 2. välislink pole kättesaadav (404 Not Found). Ma ei tea, keda on siin mõeldud, aga USA pagulasorganisatsioonides (ja mitte ainult seal) leiti, et Eesti ongi sõjas N. Liiduga ja sepärast tuleks valida Vabariigi Presidendi asetäitja.

Vaidlustan esimese lause. 1953. aastal ei tulnud keegi Rootsis mingi Eesti NSV järglasriigi peale. --193.40.110.5 22. august 2017, kell 16:06 (EEST)[vasta]

Eemaldatud lõigud ja nende kriitika

Eemaldasin artiklist järgmised viimati lisatud lõigud, mis on allpool, koos kriitikaga (kursiivis):

18. septembril 1944 nimetas Uluots Tallinnas ametisse uue valitsuse, kus Otto Tief oli peaministri asetäitja. Uluots saabus Rootsi 21. septembril 1944. Tief jäi Tallinna täitma peaministri kohuseid, kuid vangistati 10. oktoobril 1944. Osa Tiefi valitsuse liikmetest siirdus Rootsi ja moodustas eksiilvalitsuse tuumiku. Jüri Uluots nimetas oma surma eelõhtul 8. jaanuaril 1945 Stockholmis enda asemele peaministriks presidendi õigustes August Rei. Tema poolt moodustatud kabinetis täitis peaministri asetäitja ja välisministri ülesandeid Hans Rebas (Rebane), kohtuminister oli Johannes Klesment ja riigisekretär Artur Mägi.

Tief ei jäänud Tallinna, vaid Põgarisse, ja arreteeriti oma kodutalus. Ükski 1944. aastal Eestis olnud Tiefi valitsuse liige ei saanud Rootsi (Rei oli Rootsis juba 1940. aastast ja Klesment läks koos Uluotsaga enne valitsuse tegevuse algust). Uluots ei nimetanud enne surma kedagi, mis oli ka üks järgnenud aastatepikkuse segaduse põhjus. Rei ei olnud 1945. aastast valitsuse liige, peamini asetäitja ja minister (mitte välisminister) oli Hans Rebane (mitte Rebas), Artur Mägi ei olnud valitsuse liige. Rei täiendas Tiefi valitsust, mitte ei nimetanud uut valitsuse koosseisu.

Peagi saabus aeg kui Rootsi siirdunud eesti poliitikute vahel alguse omavahelised vastuolud ja vaidlused põhiseaduse tõlgendamise üle. Määramatus kestis kuni 12. jaanuarini 1953, mil peaminister August Rei nimetas Oslos (Norra) ametisse sisuliselt esimese täiemõõdulise eksiilvalitsuse (tuntud kui Oslo valitsus) kui Eesti Vabariigi täidesaatva organi ja kontinuiteedi kandja. Selle koosseis oli: peaminister August Rei, peaministri asetäitja Johannes Sikkar, välisminister ja kohtuministri kohusetäitja Aleksander Warma, põllutöö- ja sõjaminister Tõnis Kint, haridus- ja sotsiaalminister Gustav Suits, majandus- ja teedeminister Mihkel Truusööt ning riigisekretär Heinrich Mark.

Oslo valitsus on kõigi Vabariigi Valitsuse eksiilis koosseisude mitteametlik nimetus kuni 1992. aastani. Rei ja Mark ei olnud 1953. aastal valitsuse liikmed.

1. jaanuaril 1962 nimetas Rei ametisse uue 9-liikmelise valitsuse. 1. märtsil 1964 moodustas Stockholmis järgmise eksiilvalitsuse Aleksander Warma, seejärel 8. mail 1971 Tõnis Kint ja viimase valitsuse 20. juunil 1990 Heinrich Mark. 7. oktoobril 1992 lõpetas eksiilvalitsus tegevuse vastavalt Heinrich Marki käskkirjale. Heinrich Mark andis 8. oktoobril 1992 oma volitused Riigikogu ees üle president Lennart Merile kuna Mart Laari esimene valitsus asus ametisse alles 21. oktoobril.

Lääneriigid vaatasid eestlaste eksiilvalitsusele tõrjuvalt. Ameerika Ühendriigid kartsid, et see valitsus lõhestab eesti eksiilkogukonda ja võib hakata Eesti peakonsulaati New Yorgis saatkonnaks kuulutama. See paneks USA valitsuse juriidiliselt raskesse olukorda ja sunniks lõpetama Eesti diplomaatilise esinduse tunnustamise. Norra pidas Eesti eksiilvalitsuse loomist Oslos puhtalt eraettevõtmiseks. Rootsi välisministeerium teatas, et Rootsi ei tunnusta Eesti eksiilvalitsust ning kinnitas, et Eesti kogukonnal Rootsis pole lubatud mingeid poliitilisi samme astuda. Iseseisvuse taastanud Eesti ametlikud ringkonnad ei näinud eksiilvalitsuses juriidilise korrektsuse elemente.

Mitte peakonsulaadi saatkonnaks nimetamises polnud küsimus, vaid selles, et tunnustamata valitsusega ei saa diplomaatilisi suhteid pidada ja Kaiv ei allunud Reile. --193.40.110.5 14. märts 2018, kell 14:42 (EET)[vasta]