Arutelu:Andesiit

Ma ei pea Google'i pildiotsingut heaks lingiks. Selle asemel võiks valida linke konkreetsetele piltidele. Andres 3. veebruar 2009, kell 15:09 (UTC)

Mis selles halba on? Siim 3. veebruar 2009, kell 15:16 (UTC)

Ma mõtlen nii. Esiteks, Google on alternatiivne infootsinguviis Vikipeedia kõrval. Seda võib igaüks niigi kasutada. Teiseks, Google töötab nii-öelda mehhaaniliselt. Kolmandaks, jääb ära võimalus illustratsioone valida, liigitada ja kommenteerida. Lugeja peaks täpselt teadma, mis on pildil kujutatud, kuid eestikeelselt lugejalt ei peaks eeldama inglise keele oskust. Andres 3. veebruar 2009, kell 16:25 (UTC)

Pealegi on pildid muutuvad. Kõik ei pruugi olla Andesiidi kohta.--WooteleF 3. veebruar 2009, kell 16:26 (UTC)

Jah, see on Google'i pildiotsingu üldine viga, kuigi antud otsingu puhul selle üle eriti kurta saa. Andres 3. veebruar 2009, kell 16:28 (UTC)

Minu jaoks pole see nii hirmus oluline küsimus. Võin lingi ära võtta, aga ma mõtlesin, et inimestel on lihtsam, kui link on valmis tehtud. Ei pea ise guugeldama hakkama. Väide, et Google'is ei pruugi olla kõik pildid andesiidist, on muidugi õige, aga ma küll ei tahaks sealt piltide seast valima hakata, et milline neist on andesiit, sest ainult pildi järgi on seda üsna võimatu teha. Seega ma pigem ei valiks pilte sealt välja, sest nii võib enda artikkel vigaseks minna. Kui aga viitad lihtsalt Google'ile, siis see poleks nagu nii väga meie probleem, kui seal midagi valesti on. Siim 3. veebruar 2009, kell 16:45 (UTC)

Ma saan aru küll, miks Sa selle lingi panid. See, et midagi võib valesti olla, ei olegi kõige suurem häda. Võib ju kasutada ainult usaldusväärsete saitide pilte. Probleemiks on pigem see, et pilte pole eesti keeles kommenteeritud ning lugeja ei oska vahet teha, millist saiti usaldada. Küllap teised avaldavad ka arvamust, kas sellist linki kasutada. Andres 3. veebruar 2009, kell 17:53 (UTC)

Aga muidu on see niisugune artikkel, millel on eeldusi saada eeskujulikuks artikliks. Meil ei ole vist teist niisugust artiklit, mis oleks nii läbivalt teaduslike viidetega varustatud. Andres 3. veebruar 2009, kell 16:28 (UTC)

Mul endal on ka selline mõte peast läbi käinud. Kõigepealt teeks ta heaks artikliks. Praegu on veel materjali lisada ja nö silumine tegemata. Eeskujulikustamine on muidugi väga suur töö. Ma veel täpselt ei tea, mis see tähendab, aga proovida võiks. Siis tuleks veel tonnide viisi materjali läbi töötada ja viiteid lisada, stiili parandada jne. See siis ei saa enam olla päris ühemeheprojekt, vaid eeldab ka teiste abi. Peab vaatama, mida täpselt see FA inglise vikis tähendab ja proovima artiklit sellele vastavaks teha. Siim 3. veebruar 2009, kell 17:00 (UTC)

No just. Vaevalt keegi üksi suudab eeskujulikku artiklit kirjutada, aga Sul ei ole ju võrdväärset partnerit. Mittesisulisi vigu võivad muidugi ka teised parandada. Säärase teadusliku artikli puhul oleks hea pöörduda lõpuks mõne eksperdi poole, et ta artikli üle vaataks (ma saan küll aru, et ega ükski eesti keelt oskav inimene seda asja Sinust paremini ei tunne, aga lähedase erialaga inimene oskab vast ikka nõu anda).

See ei ole siiski päris tõsi, et ma kõige kõvem andesiidiekspert Eestis olen :) Aga aitäh sellegipoolest. Jah, võib pöörduda küll. Aga sellega on veel aega ja artiklit tuleb enne paremaks teha. Tegelikult tuleb mulle praegu pähe küll ainult kaks inimest, kelle poole oleks mõtet pöörduda. Nemad jagavad teemat minust ikka palju paremini ja küllap leiavad siit ka sisulisi vigu. Kui rääkida minust, siis ei ole mul millegile toetuda, et oma artiklile kaalu juurde anda. Ma ei ole professionaalne geoloog ja mul pole teaduskraadi. Nii et minu artiklite sisulisse külge tulebki väga kriitiliselt suhtuda. Siim 3. veebruar 2009, kell 18:15 (UTC)

Väga hea, kui on, kellegi poole pöörduda. Seda tuleb minu arvates teha alles lõppfaasis, kui Sina ja meie teised oleme kõik teinud, mis ise oskame. Mõte on selles, et eeskujulik artikkel eeldaks võimalikult kõige suurema asjatundja poole pöördumist. Asi ei ole ainult võimalikes vigades, vaid ka näiteks võimalikes väljajättudes. Minu arvates peavad eeskujulikud artiklid kõik selle läbi tegema sellepärast, et nad peavad näitama, mille poole me pürime. Andres 3. veebruar 2009, kell 18:21 (UTC)

Muide, teaduskraad ega professionaalsus iseenesest ei päästa vigade eest ega tee artiklit paremaks. Andres 6. veebruar 2009, kell 06:39 (UTC)

Oletame, et saame enne jõule lingid punaseks värvitud ja meie oma paremad keelemehed vaatavad asja üle ka. Sa, Andres, oled vist Tartu mees - Kas saad geoloogiaosakonnast järgi vaadata, kellele see seejärel üle vaadata anda - et saaks "jõuluks koju" selle artikliga? - Melilac (arutelu) 13. september 2015, kell 10:53 (EEST)

Mina ei ole Tartu mees. Siim teab, kes on asjatundjad, ja Siimu poole tulekski kõigepealt pöörduda. Ja kõige esimene asi, millest lähtuda, oleks Siimu enda arvamus, kas artikkel võiks niisugusel kujul eeskujulik olla.

Eks ma siis proovin ka kaasa lüüa, aga ma killustun paljude artiklite vahel. Andres (arutelu) 13. september 2015, kell 11:58 (EEST)

Loogiliselt võttes peaks ju olema - aastaid piirdus Siimu kaastöö linkide värvimisega ja vandalismi pööramisega. - Melilac (arutelu) 17. september 2015, kell 22:09 (EEST)

Iga üksik lause tundub olevat korralik, aga on tarvis parandada lausete järjekorda alajaotuste sees, esitust sissejuhatuses ning võib-olla ka alajaotuste paigutust. Ma võiksin püüda seda teha, aga tuleb vist oodata artikli valmimist. Andres 6. veebruar 2009, kell 06:39 (UTC)

Võiks ju otsad kokku tõmmata, aga see polegi niisama lihtne. Tundub, et artiklid on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Ma arvan, et võid kontrollida ikka. Ma edaspidi panen siia veel viiteid ja teksti juurde mõnesse kohta, aga lisanduste kontrollimine on juba väiksem töö. Kui keegi loeb üle, siis saab ka selgemaks, mille poolest see artikkel vildakas on. Ma ei suuda seda hästi lõpetada, sest hakkasin viidete lisamiseks materjali läbi kaevama, aga seda on suht palju ja tavaliselt juhtub siis, et kirjutamisülesanne lükkub kõrvale ja unustan end lugema. Niimoodi ei pruugi artikkel muidugi niipea valmis saada. Siim 6. veebruar 2009, kell 08:43 (UTC)

Geoloogiaalaste artiklite lugemine on nähtavasti enamikule kasutajatele raske sellepärast, et geoloogiast ei teata isegi kõige elementaarsemaid asju (neid ju koolis ei õpita). Sellepärast tuleks sõnastust eriti hoolega valida. Andres 7. veebruar 2009, kell 06:59 (UTC)

Kui lugeda esimest lauset, siis geoloogile tundub võib-olla iseenesestmõistetav, et andesiit on kivimi nimetus. Võhik aga seda ei tea ning ta võib mõista esimest lauset kivimite klassi nimetusena. Tundub isegi, et just see on esimese lause kõige loomulikum tõlgendus: 'andesiidiks nimetatakse iga vulkaanilist kivimit, mis on keskmise koostisega kivim'. Kui aga lugeda artiklit Keskmine kivim, siis sealt selgub, et andesiit on tüüpiline keskmine kivim; sellega antakse mõista, et peale andesiidi on ka teisi keskmisi kivimeid (aga ühtegi teist seal millegipärast ei mainita, mis jätab täie kindluse saabumata). Sellepärast tuleks esimene lause sõnastada nii, et oleks kohe arusaadav, et tegu on kivimi nimetusega. Ma ei leia päris head sõnastust, aga peaks ütlema umbes nii: "Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim." Andres 7. veebruar 2009, kell 07:07 (UTC)

Tõsi küll, teise lõigu esimesest lausest selgub peaaegu ühemõtteliselt, et andesiit on konkreetne kivim. Aga teise lauseni ei pruugi lugeja üldse jõuda. Andres 7. veebruar 2009, kell 07:10 (UTC)

Kui aga õigem on kivimitüüp, siis tuleks seda sõna algusest peale kasutada. Andres 7. veebruar 2009, kell 07:25 (UTC)

Oleks hea, kui ka teised avaldaksid arvamust, võib-olla on see ainult minu kiiks. Andres 7. veebruar 2009, kell 07:11 (UTC)

Alajaotuses "Ajalugu" on öeldud: "Andesiit on peamine vulkaanilise kivimi tüüp Andide mäestikus." See lause kõlab jälle nii, nagu andesiit oleks kivimite klass. Peaks vist ütlema: "peamine vulkaaniline kivim".

Just ajaloo alajaotus torkas silma kummalise materjali järjestuse poolest. Alguses räägitakse kolm lauset nime põhjendusest ja alles neljandas lauses öeldakse, kes ja millal selle nime pani. Ja põhjus on vist selles, et esimeses lauses räägitakse asjast tänapäeva andesiidimõistest ja tänapäeva teadmistest lähtudes, edasi aga hakatakse rääkima mõiste kujunemisest. Kolm esimest lauset ei kuulu üldse ajaloo alla. Üks võimalus oleks teha eraldi alajaotus nimetusest. Sinna kuuluks ka nime panemine (seda võib korrata). Samuti sünonüümid. Andres 7. veebruar 2009, kell 07:22 (UTC)

No see kivimi või kivimtüübi teema on selline segane asi. Ma arvan, et andesiiti võib käsitleda nii ja naa. Ühest küljest on ta muidugi konkreetne kivim, millel on rangelt kindlaks määratud definitsioon, aga samas ei maksa unustada, et vulkaanilised kivimid pole mingid diskreetsed üksused. Nad lähevad sujuvalt üksteiseks üle ja piirid nende vahel on kunstlikud. Samas keskmine andesiit ja keskmine basalt näiteks on selgelt erinevate omadustega ja seega nad nagu on erineva kivimtüübi kokkuvõtvad nimetused ja kuskile see piir lihtsalt tuleb tõmmata. Selliste nüansside selgitamine läheb väga keeruliseks ja ma kardan, et see võib mulle üle jõu käia. Siim 7. veebruar 2009, kell 12:02 (UTC)

See on arusaadav, et kivimite vahel ei ole selgeid piire. Aga kui juba neid kivimiteks nimetatakse, siis tuleks nähtavasti sellest lähtuda. Kui me üht ja sama asja nimetame kord kivimiks, kord tüübiks, siis tekitab see lugejal suurema segaduse, kui asi väärt on. Andres 7. veebruar 2009, kell 12:32 (UTC)

On kaks varianti. Kas tõsta nimetamise küsimus eraldi alajaotusesse või siis nimetada ajaloo osa ümber. Näiteks "Etümoloogia ja ajalugu" vms. Nii see enne oligi, aga ma muutsin selle ära, sest lõpuks käib ju nime andmine ka ajaloo alla. Siim 7. veebruar 2009, kell 12:02 (UTC)

Nime andmine käib ajaloo alla küll, aga kõik nimega seonduv mitte. Sellepärast oleks minu meelest parem, kui nimetusest räägitaks eraldi alajaotuses. Nime andmist võib ajaloo all lihtsalt lühidalt mainida. Andres 7. veebruar 2009, kell 12:32 (UTC)

Lausete järjestus on paljudes kohtades segane, aga see on suht paratamatu, sest viidetega artikli kirjutamisel on valida kahe variandi vahel. Esimene on kuhjata palju viidetega materjali kokku ning proovida sellest pärast midagi kokku panna. Praktikas ei tule niimoodi kokkuklopsitud tekst just kuigi sidus ega ladus. Teine variant on kirjutada jutt nö ühe hingetõmbega valmis. Siis on ta küll ladusam, aga pole viiteid. Pärast tuleb neid taga ajama hakata ja see pole üldse kerge töö. See on nagu nokk lahti-saba kinni olukord. Seda artiklit on kirjutatud mõlemat moodi ning seetõttu võib stiil olla hüplik. Siim 7. veebruar 2009, kell 12:02 (UTC)

Jah, see on arusaadav. Tuleb see sidusus ja ladusus tagantjärele anda, seda ma silmas peangi. Andres 7. veebruar 2009, kell 12:32 (UTC)

---

Arvan, et esimesele lõigule võiks järgneda sissejuhatuse viimane lõik. Esimese lõigu lõpus võiks olla teise lõigu esimene lause, aga pikem võrdlus basaldiga ei ole alguses kohane. Andres 8. veebruar 2009, kell 15:52 (UTC)

---

Ta nimetas andesiiti augiiti ja plagioklassi sisaldavaks vulkaaniliseks kivimiks, mis ei sisalda oliviini.[15]

Kas ei peaks olema "Ta nimetas andesiidiks ... kivimit"?

Jah. Siim 20. märts 2009, kell 17:20 (UTC)

Mõiste ajaloo alajaotuses jääb segaseks, mis annab järjepidevuse peale nimetuse. Kas mingid konkreetsed prototüübid, mida on alati andesiidiks peetud? Andres 20. märts 2009, kell 14:33 (UTC)

Põhimõtteliselt on andesiidiks nimetatud ikka kogu aeg enam-vähem sama kivimit. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas teda teistest rangelt eristada. Tuleb luua mingi kunstlik süsteem, mis tooks välja andesiidile kõige iseloomulikuma. Eks aja jooksul ole seda otsitud ning korduvalt uusi asju välja pakutud. Andesiit kui nähtus või üks vulkaaniliste kivimite klass või tüüp on olemas, siin pole midagi kunstlikku, aga kuna üleminekud teiste kivimtüüpideni on sujuvad, siis tuleb midagi välja pakkuda, millele klassifikatsioon püstitada. Midagi vaidlusi mittetekitavat on antud juhul siiski pea võimatu leida, mistõttu on olnud ka palju erinevaid lähenemisi. Seda ma ei oska öelda, et oleks mingi kindel stratotüüp, mida on alati andesiidiks peetud, aga mõnes mõttes võib selleks lugeda Andide vulkaanilisi kivimeid. Seal ta defineeriti ning ka tänapäeval me teame, et kõige levinum vulkaaniline kivim Andides on andesiit. Mingi järjepidevus nagu oleks, aga see on selline vaieldav ja natuke savijalgadel järjepidevus, sest vaja oleks ikka konkreetset paljandit, mitte tervet hiiglaslikku mäestikku, kus tegelikult esineb väga palju erinevaid kivimeid. Siim 20. märts 2009, kell 17:20 (UTC)

Nimetatut põhjusel jääb ajaloo osa segaseks. Tuleks asi kuidagi arusaadavaks teha.

Von Buch nimetas andesiidiks päevakivi (albiiti) ja küünekivi sisaldavaid vulkaanilisi kivimeid.[11] Von Buch pidas andesiiti trahhüüdi erimiks, mis koosneb küünekivist ja albiidist, erinedes tavalisest trahhüüdist, mis koosneb peamiselt küünekivist ja sanidiinist. Termin "andesiit" kadus siiski paariks aastakümneks käibelt, sest Berliini ülikooli mineraloog Gustav Rose näitas, et andesiidis sisalduv päevakivi ei ole albiit.[12]

Siit tuleb välja, et von Buch andis niisuguse definitsiooni, millele miski ei vasta. Aga mille kohta Rose siis näitas (muide, millal ta seda tegi?), et see ei vasta definitsioonile? Siin on öeldud, et ta näitas andesiidi kohta, aga "andesiit" tähendas ju seda, mida von Buch silmas pidas. Andres 20. märts 2009, kell 18:12 (UTC)

Buch kusjuures kirjeldas Lipari saartelt pärit kivimit (viidet ei ole leidnud, aga geoloogiliste kaartide järgi otsustades peaks see olema rüoliit) ja arvas, et Andides kogutud kivimiproovid on samad ja kuna neid oli palju, siis valis ta kivimile nime andesiit. Nii et ta pidas kaht erinevat kivimit samaks. Rose töö käis muidugi ka Lipari kivimi kohta. Hiljem muidugi avastati kivimite erinevus ja see, mida peeti ka andesiidiks, sai tüüpkivimiks. Seega antud kivimi puhul sellist asja, mida kogu aeg andesiidiks peetud oleks ei eksisteerigi (aga enam-vähem on muidugi see olemas). -Melilac (arutelu) 25. september 2015, kell 21:13 (EEST)

Pilt

Pildi pealkirjas oli punane link Stewarti vulkaanile, mis Inglise wikis ei olnud märkimisväärseks peetud ja on osa San Juani vulkaanilisest piirkonnast. Seega ilmselt ei tasu Stewarti vulkaani punaseks teha ka Eesti wikiks. - Melilac (arutelu) 13. september 2015, kell 11:16 (EEST)

Kas Stewarti vulkaani all on mõeldud Stewart Peaki? Kui jah, siis võiks ju kindlalt linkida.--Raamaturott (arutelu) 13. september 2015, kell 11:27 (EEST)

Minu meelest peaks igal juhul link olema. Andres (arutelu) 13. september 2015, kell 11:58 (EEST)

Olgu, link võib olla, aga sellisel juhul ei tohiks SEE punane link artikli staatust mõjutada. Pildilt ei leidnud koordinaate, seega ma pole 100 % kindel, kas on või ei - Melilac (arutelu) 14. september 2015, kell 21:03 (EEST)

Vaevalt selles piirkonnas on mitu samanimelist vulkaani. Aga võib ju kirjutada pildi üleslaadijale ja küsida. Andres (arutelu) 16. september 2015, kell 10:47 (EEST)

Olgu, võtan millalgi uurida. - Melilac (arutelu) 16. september 2015, kell 19:57 (EEST)

Igatahes pildi nimes on "Stewart Peak". Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 17:31 (EEST)

Stewart Peake on muidugi mitmeid ja koordinaadid erinesid, aga kontrollisin - asub ala servas, ala koordinaadid olid aga keskkoha järgi. Muutsin tagasi. - Melilac (arutelu) 27. september 2015, kell 09:25 (EEST)

Erimid

Beringiit on hoopis trahhüüt, mitte andesiit. Sarnaneb andesiidile tumeda värvuse poolest. Kas link sellele mineraalile peaks ariklis ikka olema? - Melilac (arutelu) 17. september 2015, kell 22:02 (EEST)

Kui see on nimetatud andesiidi erimina, võib selle välja jätta. Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 17:31 (EEST)

Kogu nimekirja seos andesiidiga on ebamäärane. Võib-olla aitaks, kui allikat vaadata. Võimalik, et seda sõna on mitmes tähenduses kasutatud. Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 19:37 (EEST)

Beringiit pole tegelikult ainus. Võimalik, et tuleks jätta - tumeda v'rvuse tõttu on ta andesiidile sarnane. Teeme värvimise ära, siis mõtleme, kuis kõige parem toimida oleks. Pakuks, et erivormidele lisaks ka sarnaste kivimite loend, kuhu l'heks beringiit ja bandaiit ja ehk veel midagi - selliste asjade koht cvõiks kusagil olla küll. - Melilac (arutelu) 18. september 2015, kell 21:51 (EEST)

Felsoandesiit ja doriit (võib-olla veel mõned) pole enam kehtivas nomenklatuuris sees. Pakun: need määratleda andesiidi artiklis sees ja neist oamette artiklit mitte teha? - Melilac (arutelu) 18. september 2015, kell 22:50 (EEST)

Veel kommentaare

Näitasin artiklit Tõnu Panile ja pärisin mõne kiirema kommentaari järele. Tulemus:

• põhimineraalide hulka on aktsessooride hulgast tulnud ka biotiit;
• võiks olla märgitud, et on dioriidi purskeanaloog;
• kohati kordused ja veidi kirjanduslik;
• suhteliselt palju juttu on basaldist, kuigi artikkel ise on andesiidist;
• ega basalt ka lihtsalt suvaliselt läbi ookeanilise koore ei trügi;
• minu mäletamist mööda on aa-laava ikka basaltne;
• mitmel pool liigset juttu, mis võiks olla küll vastava märksõna juures /TAS diagramm/ - aga mida pole vajadust kivimi märksõnas üle korrata;
• tundub olevat vastuolu ookeanipõhja ja subdutseerunud laama veesisalduses.

Ivo (arutelu) 19. september 2015, kell 00:40 (EEST)

Ühe korduse (kõige silmariivamava) kärpisin ma ilmselt vahepeal välja). Kirjanduslik ja liigne jutt pole minu meelest puuduseks, kuna hetkel on artikkel loetav ja mingil määral mõistetav ka geoloogilise erihariduseta inimesele. Geoloogiat mitte õppinuna aga geoloogiast huvitununa mina selle kallal ei noriks. See kehtib nii diagrammide kui ka basaldi kohta. Aa on basaltne küll, aga see viide seal näitab, et reeglist on ka erandeid (aa ja plokk-laava ei ole väga erinevad, järsemal nõlval võiks andesiitne laava, mis muidu plokk-laava moodustaks, minu arusaamist mööda aa-laavaks üle minna küll). Mis mind häirib, on see, et teket käsitletakse subduktsioonivöönditest lähtuvalt, samas kui andesiidi vorm kohalaiit on Hawaii saarel, kus pole mingit subduktsiooni ja kus tegemist on ookeanipõhjaga. Saad ehk järgmine kord selle kohta ka küsida? Ah jaa, lisan omapoolse seisukoha (arvestades Pani ettepanekuid) valupunktidest:

• põhimineraalide hulka on aktsessooride hulgast tulnud ka biotiit;
• võiks olla märgitud, et on dioriidi purskeanaloog;
• kuskil basaldi gaaside-vedelike juures on vist midagi vastupidi;
• tundub olevat vastuolu ookeanipõhja ja subdutseerunud laama veesisalduses.
• geograafiline levik maailmas on nõrgalt kajastatud;
• ega basalt ka lihtsalt suvaliselt läbi ookeanilise koore ei trügi (konvektsioon, kuumad punktid);
• segadust tekitav erimite lõik, mida arutelus ka maininud olen;
• teke - lisaks Hawaiile ka Marsil, kus puudub laamtektoonika.- Melilac (arutelu) 19. september 2015, kell 12:55 (EEST)

OK, see stiili küsimus. Minu seisukoht on selline, et Wikipedia on mõeldud kõigile kasutamiseks, seega ei tee populaarteaduslikum stiil kurja, kuigi mõni SS, kelle poole me loodetavasti edaspidigi konsulteerima suundume, hindaks rohkem erialaartiklitele omast lähenemist.-Melilac (arutelu) 19. september 2015, kell 13:11 (EEST

Lisan veel ühe punkti

• lapis Lacedaimonius, Porfido verde antico, lapis Croceus, lapis Taygetas, lapis Spartanus või porfido serpentino verde - ka andesiidi rohelist klaasi meenutav erim, mida tänapäeval geoloogid (vist) ei erista, aga mis oli antiikkultuuris ohtralt kasutusel. Antiigiasjatundjad - mis võiks olla selle nimi? - Melilac (arutelu) 19. september 2015, kell 16:25 (EEST)

Igal juhul peab jutt olema arusaadav, aga minu meelest ei tohiks üle seletada asju, mis on teistes artiklites kirjas. Kui lugeja on puhta võhik, siis tal ongi hea lugeda ka teisi artikleid.

See lõpp, kus on loetelu, on liiga ebamäärane. Seos iga mõistega peaks olema konkreetselt määratletud.

Minu meelest võiks olla artiklid ka nende mõistete kohta, mis ei ole enam kasutusel. Kui nüüd siin nendest rääkida, siis see peaks olema mingi üldise ülevaate sees, mitte välja valida ainult need mõisted. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 16:06 (EEST)

Sul on õigus. Seda on varem isegi arutletud. Artiklis on kõigist neist juttu ja selle loetelu puhul tekiks kohe küsimus: miks just seda vaatama peaks? heas artiklis ei ole seda loetelu tõesti vaja. Eemaldasin. - Melilac (arutelu) 21. september 2015, kell 13:39 (EEST)

• põhimineraalide hulka on aktsessooride hulgast tulnud ka biotiit; - eemaldatud
• võiks olla märgitud, et on dioriidi purskeanaloog;. Tegelikult leidsin selle koha, kus seda on märgitud, üles. Nende kahega peaks korras olema. - Melilac (arutelu) 20. september 2015, kell 21:04 (EEST)

* tundub olevat vastuolu ookeanipõhja ja subdutseerunud laama veesisalduses. Tegelikult pole veesisaldust ookeanipõhjas antud, Õeldud on, et magma, mis seda moodustab, on madala veesisaldusega, aga ookeanipõhja kohta on öeldud, et seal on vett rohkem - ja subdutseerunud laamas on seda ka rohkem. Peaks ka korras olema. Samuti kohendasin veidi basaldi osatähtsust vähemaks, aga seda on ehk veel vaja teha. - Melilac (arutelu) 22. september 2015, kell 22:20 (EEST)

Hetkeseis:

• suhteliselt palju juttu on basaldist, kuigi artikkel ise on andesiidist; (seosed on olemas, aga ehk tasub veel kärpida)
• kuskil basaldi gaaside-vedelike juures on vist midagi vastupidi; (vaja täpsustada, mis.)
• ega basalt ka lihtsalt suvaliselt läbi ookeanilise koore ei trügi;(veidi t'psustasin, aga kas piisavalt?)
• teke - lisaks Hawaiile ka Marsil, kus puudub laamtektoonika.
• geograafiline levik maailmas on nõrgalt kajastatud;
• segadust tekitav erimite lõik, mida arutelus ka maininud olen;
• lapis Lacedaimonius, Porfido verde antico, lapis Croceus, lapis Taygetas, lapis Spartanus või porfido serpentino verde - ka andesiidi rohelist klaasi meenutav erim, mida tänapäeval geoloogid (vist) ei erista, aga mis oli antiikkultuuris ohtralt kasutusel.

Viimaste kolmega saame ise hakkama (Kolmandast tuleks alalõik Andesiidi kasutamine?) Kui tehtud, saab esimese nelja punkti asjus taas üle küsida. - Melilac (arutelu) 22. september 2015, kell 22:30 (EEST)

Küsimus: kuidas oleks parem? Kas ühe teatmiku erimid enne ja teise omad hiljem nagu praegu või kõik tähestiku järjekorda ja kaks viidet koos lõppu? - Melilac (arutelu) 22. september 2015, kell 21:45 (EEST)

Miks üldse eri teatmikes on erinevad nimekirjad? Kui see tuleb koolkondade erinevusest või seisukohtade muutumisest, siis tuleb seda öelda ja eraldi esitada. Aga kui mitte, siis tuleks esitada läbisegi, aga iga erimi juures viidetega. Andres (arutelu) 23. september 2015, kell 19:15 (EEST)

Ei, paljud kattuvad, pigem on autorid olnud inglased, aga üks on kasutanud lisaks prantsuse, teine saksa geolooogide andesiidialaseid töid. -Melilac (arutelu) 23. september 2015, kell 23:23 (EEST)

Viited tuleb nüüd ka sättida.--Raamaturott (arutelu) 24. september 2015, kell 16:43 (EEST)

Raamat, millele on viidatud:Igneous rocks; composition, texture and classification, description and occurrence, by Joseph P. Iddings. Kes oskab, saab ehk selle lingina ära teha. - Melilac (arutelu) 24. september 2015, kell 22:02 (EEST)

Et meelest ei läheks (leviku alla) (kajastatud vaid itaalia wikis ja viiteta) - Etna laava on suuremalt osalt andesiitne (http://web.pdx.edu/~jjackson/Etna.pdf) - Melilac (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 00:13 (EEST)

Ma ei ole jõudnud vahepeal jälgida. Kuidas hindate artikli praegust seisu? Ivo (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 23:04 (EEST)

Levik pluss punased vaja veel teha- Melilac (arutelu) 14. oktoober 2015, kell 12:14 (EEST)

Huvitav, kas kuskilt oleks hankida andesiidi levikukaarti? Ivo (arutelu) 15. oktoober 2015, kell 01:09 (EEST)

Maailma mastaabis piisab ilmselt subduktsioonivööndite kaardist (mis tähendab automaatselt ka andesiiti. Väljaspool neid pole tõenäoliselt keegi vaevunud asja ära märkima. Piirkondlikud kaardid aga - Lõuna-Itaalia kohta ma tean kaarti. Huvipakkuvamad regioonid oleks veel Island ja Slovakkia.ˇJe tekke koha pealt peaks vist rääkima ka toleiitsest ja kalkalkaliinsest magmast. Kivimiteadlased seda andesiidi all ei käsitse, magmauurijate jaoks on see magma jaotus aga oluline. - Melilac (arutelu) 16. oktoober 2015, kell 11:14 (EEST)

Loll mina tahaks nüüd midagi andesiidist tekkiva pinnase kohta kah näha - Kuigi kui midagi ei leia, siis kirjutada ei pruugi tahta. - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2015, kell 21:45 (EEST)

Midagi olen leidnud, leiud kinnitavad mu kahtlusi. Andesiit annab viljaka pinnase. Vaja lisada lõik Andesiidi roll pinnasetekkel. Aga sinna annab ilmselt materjali juurde vaadata. - Melilac (arutelu) 23. oktoober 2015, kell 14:04 (EEST)

Ok, magma on oluline basaldi puhul, andesiidi puhul see eristus tähtis ei ole. Vaatamata Windowsi aktiivsele vastutegevusele (kaotas Lõuna-Itaalia geoloogilise kaardi ära ja tegi ka muid spetsiifiliselt andesiidi toimetamise vastu suunatud sigadusi) on artikkel jõudnud staadiumisse, kus mina sisu koha pealt enam ei noriks. Mina pole muidugi mingi spetsialist ja seega tasub seda vist taas Panile näidata - ja ma proovin ise ühe teise spetsialistiga õnne, kuigi mind hoiatati, et ta on üsna nõukameelne ning korrumpeerunud lääne ühiskonna teaduse saavutuste suhtes skeptiline (mida iganes see ka tähendama peaks). ~ Melilac (arutelu) 13. märts 2016, kell 08:45 (EET)

Kasutamine

Lisasin hakatuseks Taivo lisatud teksti, aga sinna tuleb muidugi veel. Oleks hea, kui Taivo ise sinna viite(d) taha sokutaks.-Melilac (arutelu) 27. september 2015, kell 09:59 (EEST)

Selles peatükis on palju juttu porfüüridest. Kuid see ei ole ju andesiidi sünonüüm. Mõiste "porfüür" peaks olema lingitud. Ja porfüüridel on ju olemas omaette artikkel. Kas see oli ikka hea mõte sama jutt siia tuua? --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2015, kell 16:14 (EEST)

Porfüürijutu tõlkisin artiklisse porfüür inglise vikist. Allikad on seal olemas, aga ma ise ei kontrollinud mitte midagi, mistõttu see osa on viidatud küll formaalselt, aga mitte sisuliselt. Seetõttu ma ka eesti vikisse viiteid ei lisanud. Taivo 28. september 2015, kell 19:16 (EEST)

Porfüür on kivimitele omane struktuur (suurem osa andesiidist on porfüür ja iga porfüür pole andesiit). Antud porfüür on andesiit. Seega on see lõik siin kohane. Sama lugu on esterelliidiga - iga esterellit pole andesiit, aga kaevandusest pärit esterelliit seda on. Võtsin inglise wikist porfüüriosale viited, vaatasin üle, kärpisin veidi teksti. (Baalbeki templi osa - seal on kolm templit, pole viidet, millisega tegu). - Melilac (arutelu) 28. september 2015, kell 21:38 (EEST)

Viited

Panin palju viiteid kokku. Viite ref-märgend ei pea olema iga sõna järel, kuid kehtib eelneva teksti kohta, mis järgneb eelmisele viitele, nagu näiteks:

tekst, tekst, tekst,^{[Viide 1]} siis igast komadega nimekiri kassidest, koertest, hiirtest, mille juurde käib,^{[Viide 2]} vahepeale paar lindu,^{[Viide 3]} edasi hundid, karud, metssead.^{[Viide 2]}

-Mardus /arutelu 17. oktoober 2015, kell 21:07 (EEST)

• Täpsustuseks, et ülalpool käib ^{[Viide 2]} kogu selle teksti kohta, mis jääb ^{[Viide 2]} ja ^{[Viide 1]} vahele. Sama kehtib ka teiste viidete kohta. -Mardus /arutelu 27. oktoober 2015, kell 20:39 (EET)

See ei ole lugejale enesestmõistetav. Andres (arutelu) 27. oktoober 2015, kell 20:48 (EET)

Kaart

Artiklis on leviku osas subduktsioonivööndite kaart, mis võiks olla eestikeelne. Paraku ei võimalda mu arvuti seda pilti muuta. Kas ehk keegi saaks selle ära teha ja eestikeelse pildi artiklisse vahetada?? Melilac (arutelu) 17. aprill 2016, kell 15:06 (EEST)

Pildi lehel on ka viide ingliskeelsele versioonile; ise ei võta enda peale kummastki keelest tõlkimist, kirjeldan aga viimase u 15 minuti tegevust. (Enda puhul esmalt vanem vers deinstallida ja siis) Esmalt Inkscape'i lehele (inkscape.org/en/), siis Download rippmenüüst valida sobiv versioon (minu puhul 32-bit Windows: installer (msi)), millele klikkimisel avaneb aken allalaadimiseks, klikin Save (81,8 MB), valin allalaadimiskoha (failile inkscape-0.91.msi), siis klikin allalaaditud failile, järgin juhiseid, käivitan faili, vahetan keele kasutajaliidese keele kibekiiresti eesti pealt ingliseks, taaskäivitan programmi, avan allalaadidud faili (Pacific_Ring_of_Fire-de.svg), salvestan selle Pacific_Ring_of_Fire-et.svg nime alla ja muudkui kirjutan, kirjutan jne. Kirjutamiseks tuleb vajutada kas F8 või vasemas ääres olevale A tähega nupule. Kunagi oli tööraamatus ametina kirjas "poliitika... labori vaneminsener", üks kolleeg ütles: "Televiisor, see on ju nii lihtne!", saates ütlust kelmika muigega...—Pietadè (arutelu) 18. aprill 2016, kell 11:32 (EEST)

Andesiidi levik Euroopas

Melilac lisas viimati viite väitele, justkui leiduks Ukrainas andesiiti peale Karpaatide ka Volnovahha rajoonis. Paraku viitab viidatud allikas omakorda ukrainakeelsele vikipeediale, kus viited üldse puuduvad. Seal on kirjandusena esitatud küll kaks teost, mis ei ole siiski kergelt kättesaadavad. Igal juhul praegu on esitatud väide kahtlase väärtusega, kuigi põhimõtteliselt võib muidugi ka õige olla. Muuseas panin tähele, et Volõõniast leitud andesiiti ei ole mainitudki, mis muuhulgas tekitab ka kahtluse, kas pole kusagil keegi lihtsalt Volõõniat Volnovahhaga segi ajanud.--90.191.96.36 17. aprill 2016, kell 15:44 (EEST)

Volõõnia kivimit loetakse tänapäeval dioriidiks - Melilac (arutelu) 17. aprill 2016, kell 15:48 (EEST)

OK, sellega on siis selge. Aga kuidas ikkagi allikatega jääb? Kui tahta seda artiklit eeskujulikku seisu arendada, siis sellised viited ei sobi kohe kuidagi.--90.191.96.36 17. aprill 2016, kell 15:54 (EEST)

Faina. Panen parema. Ise otsida ei viitsinud? - Melilac (arutelu) 18. aprill 2016, kell 20:23 (EEST)

Ma üldiselt arvan, et kes midagi väidab, võiks ise oma väidetele adekvaatsed viited otsida. Keegi teine selleks kohustatud ei ole, küll aga võib absoluutselt igaüks puudustele tähelepanu juhtida. Edaspidi võiksid sa seega taolisi kommentaare vältida. Muuseas, see viide on poolik, mõtlesin küll, et parandan ära, aga nüüd kadus selleks igasugune tahtmine.--90.191.96.36 18. aprill 2016, kell 20:59 (EEST)

Kui mul on aega olnud, olen ise vahel ka teiste väidetele viiteid otsinud (lihtsalt et parem saaks). Mul oli lihtsalt vastikult kiire nädalavahetus, sellest siis ka esialgne mitteadekvaatsem viide (esimene, mille leidsin ja mille lugemiseks ei tulnud PDF-i alla laadida). -Melilac (arutelu) 18. aprill 2016, kell 22:20 (EEST)

Andesiit semantilise ühikuna

Kuidas nimetada osa, kus oleks andesiit mitte kivimi vaid semantilise ühikuna? Arvutimängud, spordiklubid, võib-olla popplaulud jne. - Melilac (arutelu) 20. mai 2016, kell 23:00 (EEST)

Metsavend ütles: Varia. Usaldame. - Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 22:31 (EET)

Ei, see on Vikipeedia põhimõtete vastane. Pealkiri peab olema sisuline. Andres (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 08:15 (EET)

Hmm, sellisel juhul eestikeelse vikipeedia, mitte aga vikipeedia kui rahvusvahelise projekti... Spordiklubisid on mitu ja need võib eraldi pealkirja alla panna küll, aga andesiit Minecraftis ühte alalõiku välja ei anna... Andesiit nimetusena? - Melilac (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 18:30 (EET)

Ingliskeelses Vikipeedias rõhutatakse seda igatahes väga.

Pakun "Andesiidi järgi nimetatud asjad". Andres (arutelu) 4. veebruar 2018, kell 01:24 (EET)

Slaavi vikipeediates on see jällegi päris mitmel pool kasutusel. Aga tänan pakkumast. - Melilac (arutelu) 4. veebruar 2018, kell 08:27 (EET)