Mine sisu juurde

Arutelu:11. septembri terrorirünnakud

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

al-Queda

[muuda lähteteksti]

Kas al-Queda on õigem kirjaviis kui al-Qaeda või al-Qaida? Mis oleks parim sellest organisatsioonist rääkiva artikli pealkirjaks?ML 31. märts 2007, kell 15:57 (UTC)

Õige on al-Qā‘idah (või ehk Al-Qā‘idah). Andres 31. märts 2007, kell 16:08 (UTC)

Mingi versiooni kohaselt võis neljanda lennuki sihtmärk olla ka Kapitoolium, kuid kuna keegi lennukil olnutest ellu ei jäänud, siis see jääbki igaveseks saladuseks. Seega ei tohiks ka siin artiklis kindlalt väita, et lennuk just Valgesse majja pidi sisse sõitma. Toomperep 12. jaanuar 2008, kell 22:52 (UTC)

Rünnakud ei toimunud ainult New Yorgis. Andres 20. veebruar 2008, kell 19:09 (UTC)

Tegelikult organiseeris 9/11 USA valitsus koostöös Iisraeli salateenistuse Mossadiga. "Terrorirünnak" sai Afganistani sõja ajendiks.

[1]

See võib ju nii olla, kuid see on ainult oletus. Sellest oletustest saab eraldi rääkida, aga faktina esitamiseks see ei sobi. Andres 20. detsember 2008, kell 19:37 (UTC)
Ka viidatud allikas jätab otsad lahti. Andres 20. detsember 2008, kell 19:39 (UTC)

Tõsi on ka see, et praegune esitus peaks olema ettevaatlikuma sõnastusega. Andres 20. detsember 2008, kell 19:40 (UTC)

Pentagoni auk oli liiga väike, et sinna mahuks terve Boieng. See asi on nii kahtlane, inglise vikis polegi ise sellest juttu, kui suur see auk tegelikult oli, sest siis saadaks jälile, et lennuk sinna sisse ei mahtunud. Kardetakse vist USA mingeid organisatsioone, kes paneksid siis wikipedia vist kohe kinni, kui selline tõsiasi avalikuks tuleb. alts 24. mai 2009, kell 08:36 (UTC)
See kõik on vaid oletuse tasemel. Sellest kõigest võib rääkida näiteks alapealkirja "Vandenõuteeoriad" all.--WooteleF 24. mai 2009, kell 08:40 (UTC)
Ma ei pea olema geenius, et näha, et sinna ei mahu Boieng sisse. Pealegi pole piltide peal mitte ühtegi lennukiosa: mitte ühtegi istet, duralumiiniumi, isegi mitte laipu! Samas on seal maja sees näha avatut raamatut ja täiesti korras olevat arvutit, nagu sinna sisse ei oleks põrutanud Boieng vaid paberlennuk. alts 24. mai 2009, kell 09:05 (UTC)
Vandenõuteooria.--WooteleF 24. mai 2009, kell 09:07 (UTC)
Seda ei saa nimetada mingiks vandenõuteooriaks, see on tõsiasi.alts 24. mai 2009, kell 09:08 (UTC)
Ühel päeval võivad vandenõuteooriad tõeks osutuda. Praegu on tegu vaid oletusega ning sellest tulebki ka nii kirjutada. Inglise vikis on Pentagoni vandenõueteooria kohta kirjutatud täpselt piisavalt. Soovitan ka sul suhtuda skeptilisemalt kõikidesse nendesse vandenõuteooriatesse. Reeglina on neis ära kasutatud mõnda üksikut ebaselget seika ja kogu teooria sellele üles ehitatud. Pööramata samas tähelepanu kõigele muule. Nii, et ka meie vikis võib sellest kirjutada kui vandenõuteooriast. --WooteleF 24. mai 2009, kell 09:18 (UTC)


[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 28. november 2012, kell 00:39 (EET)[vasta]

[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 28. november 2012, kell 00:40 (EET)[vasta]

"Proportsioonid on paigast ära" on üsna pehmelt öeldud, kui peaaegu kogu jutt on vandenõuteooriatest. Mina tühistaksin. Kui tekst oleks korralikult viidatud, siis võib-olla kanntaks seda osa ka eraldi artiklisse tõsta nagu inglise vikis. Pikne 15. november 2013, kell 14:29 (EET)

Materjali kustutamine ei ole hea mõte. Võib-olla kanda arutelulehele, kui keegi ei toimeta. Andres (arutelu) 15. november 2013, kell 16:35 (EET)[vasta]

Kõige parem muidugi oleks ülejäänud osa pikendada. Andres (arutelu) 28. november 2013, kell 09:59 (EET)[vasta]

Halb on ka see, et ei ole mainitud vandenõuteoreetikute seisukohtade ümberlükkamisi. Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 09:02 (EET)[vasta]

Olen algusest peale püüdnud pahatahtlike isikute vandenõuteooriatele leida vastuseid ja neid ümber lükata. Olen püüdnud leida häid vastuseid skeptikute vastamata jäänud küsimustele. Ei midagi. Ametlikku teooriat toetavaid ja korralikult põhistatud vastuseid pole leidnud. Kui keegi oskab aidata ja kirjutada häid vastuseid (nn.ümberlükkeid) skeptikute küsimustele ja ametliku teooria toetuseks, oleksid paljud artikli tasakaaluotsijad väga tänulikud. Ja artikkel oleks tasakaalustatud. Aga mina pole siiani kahjuks midagi usutavat leidnud.

Siin on küsimus selles, et kõik need rünnakud ei näe naturaalseks. Nagu animatsioonid joonisfilmis. Ja ametlikud selgitused on veel naeruväärsem, nagu uurijad proovivad elanikkonna tähelepanematust.
Tuleb leia täielikud vastustused järgmistele küsimustele:
*1) Kuidas LKA oma kõige arenenumate tehnoloogiatedega ei saanud ette nägema need rünnakud eelnevalt?
*2) Kuidas terroristid saanud õigesti orienteerida taevas kiirusega ~800km/h ilma dispetšeri abi?
*3) Miks lennukid ei lagunenud madalal kõrgusel ülekoormusest enne hoonetega kokkupõrgemist?
*4) Kuidas algajad saanud õigesti suunata lennukid hoonesse, kui aega neil oli vaid 50 sekundid?
*5) Kuidas algajad saanud nii juveliirselt manövreerida piiratud ruumi tingimustes?
*6) Kuidas alumiinium lõikas terast? Kas rauasaagi on ka võimalik teha alumiiniumist?
*7) Miks plahvatusleek oli nii suur nagu lennukid olid hiljuti tangitud? Kas lennu ajal kütus ei kulutatakse?
*8) Miks lennukid läbistasid terase võrku tervikuna, aga mitte mootorite tasapinnani?
*9) Kui lennuki kõige tugevam sõlm on mootorid, miks siis auk oli keskel? Kus on siis mootorite jäljed?
*10) Miks hooned oli vigastanud, aga mitte ümber asustatud küljele viimase tehnilise korruse teljel?
*11) Kuidas profileeritud põrandad viimastel korrustel saanud deformeerida kantevaid konstruksiooneid hoone allosas?
*12) Miks Richard Siegel'i kaamera dokumenteeris võpatust kokkupõrgemise ja kokkuvarisemise vahel?
*13) Mis põhjustas kõrgerõhu survestamist alumistel korrustel, kui üleval oli suur auk lennukist ja liftišahtidest?
*14) Miks hoonete karkassid oli hävitatud deformatsiooni asemel?
*15) Miks hoonetega põrgesid kokku Boeing 767 kahe mootoritega, aga varemetes leiti ainult 1 mootor Boeing 747'ist?
*16) Miks prahti äravedamisega tegeles hoonete lammutamisfirma???
*17) Miks varemed olid kiiresti vedanud Hiinasse? Kas USA's puuduvad metallurgilised tehased?
*18) Mida tegi hõõguv metall hoone vundamindis?
*19) Pentagoniga kõik on veel naljakam :)
*20) Kuidas <50% kütuse varuga lennuk maapinnaga kokkupõrkel kaos kõik oma varemed?
Praegu tuntub seda, et tegemist on sõjaväe lennukitega, mis olid ümberehitatud raketideks, aga hoonetes oli lihtsalt paigaldatud tugisignaali seaded, mis aitasid lennukitele navigatsioonidega. 90.191.190.76 15. november 2014, kell 00:31 (EET)[vasta]
Vandenõuteooria ümberlükkamine saab leida siin:
http://debunkingnoplanes.blogspot.com
aga esmapilgul näeb ↑ isiklikku solvanguna 90.191.190.76 15. detsember 2014, kell 20:02 (EET)[vasta]

Eemaldatud tekst

[muuda lähteteksti]

Kolm arvamust toimunu kohta

  1. 9/11/2001 oli ametlikult toimunud ootamatu ning šokeeriv terrorirünnak ameeriklaste vastu.
  2. Mõned ajaloolased arvavad, et USA valitsus teadis 9/11/2001 rünnakutest, kuid lasi nendel siiski toimuda, ohverdades oma inimesi, et õigustada uusi sõdu, ressursside ülevõtmist, politseiriigi loomist ning Pentagoni eelarve suurendamist.
  3. Kolmas oletus (nn vandenõuteooria), et kogu juhtum oli USA valitsuse, CIA ja Pentagoni enda korraldatud (nagu Gladio korraldas Itaalias enda inimeste vastu terrorirünnakuid).


Kriitika ametliku teooria kohta

1637 arhitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla selle, kas kolm pilvelõhkujat saaks planeeritult ilma detoneerimata kokku kukkuda. Ametliku versiooni kohaselt oli kokkukukkumise põhjuseks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsioone ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks n-ö "pannkoogiefekti" ja hoonete täieliku hävinemise. Kuid sellel ametlikul põhjendusel on kriitikute arvates mõned vead.

  • Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Celsiust. Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril (tossavad tornid annavad tunnistust madalast põlemistemperatuurist).
  • Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja mille kokkukukkumise kiirus oli 7 sekundit (varingu algusest selle lõpuni), seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7 torni kokkukukkumise kohta tunnistas kuu pärast juhtunut riigitelevisioonis WTC landleaser Larry Silverstein, et "me lõhkasime selle ise" (vaata ka [www.youtube.com/watch?v=UYJ1wxb_8y0]). Larry Silversteini tsitaat: “Mäletan, et mulle helistas tuletõrjebrigaadi komandör. Ta ütles, et me pole kindlad, kas suudame tule kontrolli alla saada. Ma ütlesin, et hukkunuid on niivõrd palju. Ehk on mõistlik hoone tõmmata (PULL IT). Nad tegid selle otsuse tõmmata (PULL). Ja me vaatasime pealt, kuidas hoone kokku kukkus”. See kolmas torn kukkus niisiis kokku kontrollitud lõhkamise (detoneerimise) teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte. Selleks peab leidma eelnevalt majade plaanid, teha arvutused nt. kuskohast jooksevad raskusjõujooned, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine, vedama kaablid, lõikama osaliselt läbi vertikaalsed kandekonstruktsioonid, teostama puurimistööd kandetaladesse, viima suured lõhkeaine kogused WTC7 hoone juurde (seda olukorras, kus kõrval põlevad WTC1 ja WTC2) ning asuda detoneerima. Kokku läheb loetletud töödeks vaja mitmeid päevi, mõnedel andmetel ka nädalaid. Kui aga oletada, et nimetatud mahukad tööd tehti enne 1.ja 2. torni plahvatusi ja põlenguid, tekib skeptikute arvates küsimus, kust Larry Silverstein ja asjaomased isikud eelnevalt teadsid, et detoneerimise ettevalmistustöid üldse teha tuleb, s.t ehk oli neile järgnev sündmuste käik eelnevalt teada.
  • Kui oletada et see ametlik "pannkoogiefekti" teooria on õige, siis oleks kriitikute arvates pidanud hoonete keskel olevad tugisambad (central core) osaliselt püsti jääma ning siis külili vajuma. Mitte kunagi ajaloos pole ükski terasbetoonist hoone tulekahju tõttu selliselt kokku varisenud, olgugi et nad on põlenud isegi mitmeid päevi (tulekahjusid on esinenud varem ka enne seda WTC-s nt 1975. a põhjatornis, mis on kestnud mitmeid tunde). Nüüd aga pidasid kõik väga vähe vastu. Üks neist (lõunatorn) 56 minutit (kokkukukkumise kiirus 10 sekundit) ja teine (põhjatorn) 1. tunni ja 43 minutit (kokkukukkumise kiirus 8 sekundit). Võrdluseks: kui samalt kõrguselt visata alla kivi, kukuks ta alla umbes sama kiiresti. Kuigi need ehitised olid ehitatud kõvasti normidest tugevamaks, kannatamaks kõikvõimalikke ohtusid, kaasaarvatud tornaadod, tugevad tuuled, pommid ja lennukitega kokkupõrked.
  • Hooned vajusid kokku püstloodis, tegemata ümbruskonnas mingit suuremat kahju, nagu oleks tegemist hästiorganiseeritud lõhkamisega. Seda rõhutavad asjatundjad, kes tegelevadki majade lammutamisega lõhkamise teel. Ehitisi õhkivad eksperdid teavad, et kõige raskem on lasta kokku kõrghooneid, sest need väikese lõhkamisvea tulemusel vajuvad külili nagu kõrged puud. Kõrghooned eeldavad alati suunatud lõhkelaengute kasutamist. Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma "jalajälje" peale. Samas peaks selline varingu – piki keskmist telge – puhul olema takistus kõige suurem. Selline tulemus olevat võimalik ainult vastava tehnoloogia ja lõhkamisvõtete kasutamisel. Tavalise varingu puhul ei purune tuhanded kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse (nagu nende kolme pilvelõhkuja korral), vaid vajub külili (s.t. väiksemagi takistuse korral materjalitakistus asenduks õhutakistusega). Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral. Tuhanderuutmeetrised, kolmemõõtmelise kindlustuskonstruktsiooniga põrandad ei pidanud vastu – terasvõrgustikku hoidsid koos tuhanded ühendusliigendid, mis ametliku teooria kohaselt kõik üheaegselt purunesid vaid pealelangevate korruste tõttu. Seekord muutusid ka tornide kõik 48 vertikaalset teraskandeposti pulbriks. Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult diagonaalselt lõigatud teraslatte, mis näevad välja samuti nagu pärast hoonete kontrollitud lõhkamist.

Ametliku seisukoha kohaselt rammis Pentagoni Boeing 757 (American Airlines'i lend number 77 Dallasest Los Angelesse), sööstes 757 meetri kõrguselt kiirusega 805 km/h (sellist kiirust ei olevat võimalik pöörde pealt ja nii madalalt saavutada) Pentagoni esimese korruse sektsiooni, puudutamata maad (ka auguesine muru oli kahjustamata). Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge (augu ääred olid praktiliselt sirged). Kuid Boeing 757 tiibade siruulatus on u 38 m, pikkus u. 47 m ja kõrgus u 13,6 m. Nende andmete järgi ei mahu terve lennuk sinna auku. Ka ei olnud säilinud piltide kohaselt kummalgi augu poolel jälgi tiibade tekitatud kahjustustest. Lennuk oli hävinenud (põlenud) täielikult (ei jäänud rususid ega inimeste laipu). Fotodel, mis on jäänud august, on aga selgesti näha, et augu kõrval oli arvuti kuvar ja klaviatuur, mis polnud sulanud ning telefoniraamat, mis polnud põlenud (polnud jälgi kuumakahjustustest vastupidiselt WTC tornidele). Lisaks ei olnud maailma kõige valvatavama hoone ründamisest ainukestki fotot. Ainuke salvestis on plahvatusest, kuid lennukit seal näha ei ole. Kõrvaloleva bensiinijaama turvakaamerate salvestised konfiskeerisid samal päeval asjaomaste riigiorganite esindajad. Shanksville's (Pennsylvania) kukkus alla Boeing 757 (American Airlines'i lend number 93), kuna ametliku seisukoha järgi hakkasid reisijad kaaperdajatele vastu ning terroristid olid sunnitud lennuki vastu maad suunama. Lennuk jättis endast järele vaid kraatri. Selles ega selle ümbruses ei leidunud lennuki vrakki, rususi ega laipu (need olevat jäljetult hävinenud). Küll aga leiti üles ühe kaaperdaja pearätt ja mõned dokumendid. Sarnaste järelmitega lennuõnnetust pole varem ega hiljem kunagi toimunud, kuna alati on nimetatud objektidest midagi (rusud, laibad) järel. Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle kavaldada maailma sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsama riigi luure, sõjaväe ja õhutõrje; samuti, et osa nendest isikutest, kes olid piloodipaberid saanud vaid väikeste lennukitega õppides, oleksid osanud sõita suurte Boeing-tüüpi reisilennukitega (lennundusspetsialistide väidete kohaselt vähetõenäoline) ning sooritama täpseid manöövreid, sõites tornidesse ja Pentagoni esimesse korrusesse. Sarnaseid manöövreid ei suutvat teha ka enamus kogenud reisilennuki piloote selliste suurte reisilennukitega. Selliseid manöövreid suutvat kogenud piloodid teha vaid väiksemate, heade manööverdusomadustega lennukitega (nt hävitajad). Lisaks on Pentagoni ja Valge Maja õhuruum väga hoolikalt kaitstud ala (rangeim lennutsoon B56, 80 km raadiusega identifitseerimistsoon, lisaks eraldi reaktiivmürskudega varustatud Pentagoni kaitsesüsteem), millesse ei saa õhukaitsesüsteemi NORAD koodideta ükski lennuk, kuna seal on eraldi radari jälitussüsteem ja sõjaväe kuuletussüsteem (reisilennukitele olevat sinna sõitmine välistatud).

Mõned grupid spekuleerivad selle üle, et Ameerika Ühendriigid andsid terroristidele detailset infot ega püüdnudki terrorismiakti ära hoida. Teised grupid on seisukohal, et selline terroriakt oli nn false-flag petteoperatsioon, mida said tehniliselt korraldada vaid riikide eriteenistused riigi kõrgeimate ametiisikute teadmisel ja heakskiidul. Nende väidete aluseks on põhiliselt inseneride ning arhitektide uurimused, mille kohaselt ametlikus uurimisraportis toodud väiteid tehniliste andmete kohta olevat tugevasti moonutatud ning ka tulemused ei saavat olla loodusseadustega kooskõlas. Lisaks veel on välja jäetud uurimismaterjalidest paljude tunnistajate ütlused, kelle tunnistused ei sobitu ametliku seisukohaga; samuti tehnilised andmed ja uurimused, mille tulemused ei ole kooskõlas ametliku teooriaga. Asjaolu, mille kohaselt WTC tornide ehitamisel oli kasutatud tervisele kahjulikku asbesti ning selle eemaldamine ja tornide renoveerimine oleks läinud oluliselt kallimaks kui oli nende soetamishind – selle tõttu olevat olnud plaanis nende lammutamine nende omanike poolt; Samuti kaudsed tõendid nagu Bushide ja Bin Ladenite perekondade ühised ärihuvid, suurimate sõjatöösturite ärihuvid; vajadus võtta vastu US Patriot Act-i sarnane seadus, mis kitsendaks sõnavabadust ning anda jõustruktuuridele olulisemalt laialdasemad volitused; vajadus siseriikliku ning rahvusvahelise toetuse järele õigustamaks planeeritavaid sõdu (7 riigi – nende suurte maavarade hulga pärast et majanduslikult kontrollida suuremat osa maailmast – vastu : Iraak, Süüria, Liibanon; Liibüa, Somaalia, Sudaan ja Iraan); tuntumate skeptikute diskrediteerimene ja kõikidele olulistele küsimuste järjekindel vastamata jätmine.

Skeptikud soovitavad enne lõpliku arvamuse kujundamist põhjalikumalt tutvuda erinevate materjalidega (ka internetis on seda laialdaselt) antud asja kohta.

Vt ka ( http://et.wikipedia.org/wiki/Vanden%C3%B5uteooria#11._septembri_vanden.C3.B5u ).

Seoses ametliku seisukoha ebapiisavuse ja kaheldavusega on tekkinud hulk gruppe kes soovivad uut põhjalikumat uuringut sealhulgas eri maade arhitekte ja teadlasi ühendav rühmitus 9/11/2001 Truth[1].

Pentagon

Ainuke videosalvestis kokkupõrkest

Mõnede teooriate järgi USA tahtlikult ei tulistanud alla lennukit, teised teoreetikud usuvad, et lennukit üldse polnudki, vaid Pentagoni tabas rakett. Tõe otsijate põhiliseks argumendiks peetakse olevat see, et kuidas saab mahtuda 125 jalga lai ja 155 jalga pikk lennuk auku, mis kõigest 60 jalga suur.[2]

Tõstsin kogu teksti siia, kuni keegi seda toimetab või mujale tõstab/kustutab. Kuuskinen 21. aprill 2016, kell 3:15 (EET)

Miks täpsemalt eemaldati? Arhitektide arvamus ja muuude inimeste jutt ei oma väärtust? Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 01:36 (EET)[vasta]
Suur osa sellest on jura. Näiteks see "argument" tulekahju kuumuse kohta: teras kaotab poole oma tugevusest juba 648°C juures ning ei järeleandmiseks täielikult sulanud olema. Lisaks peaks selline tekst olema väga põhjalikult viitatud ja kontrollitud. Muideks ka enamus muid argumente (nt WTC 7) on juba korduvalt pädevate selgitustega ümberlükatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. märts 2017, kell 03:03 (EET)[vasta]
Ma eemaldasin selle seetõttu, et enne olid proportsioonid paigast ära. Suur osa artiklist rääkis vandenõudest, kuid samas ei räägitud piisavalt rünnakutest endast. Ma ei kustutanud teksti ära, sest see on siiski mahukas tekst, mida ma arvasin, et korralikult viidatuna saaks võib-olla kasutada näiteks artiklis "11. septembri vandenõu". Kuuskinen 24. märts 2017, kell 11:29 (EET)[vasta]
Leian et "vandenõu" on vale sõnastus. Spetsialistid, pealtnägijad, videod, uudised jne on lihtsalt vastukaaluks peavoolumeedia kajastusele. Seetõttu tuleb entsüklopeedias kõiki osapooli kajastada. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 12:45 (EET)[vasta]
See on ametlikult kinnitamata ja sisuliselt ainult oletus. Üks või mitu versiooni nendest võib ju kunagi tõeks osutuda, aga kuni kõik need on kinnitamata, peaks sellest kirjutama kui vandenõuteooriast. Kuuskinen 24. märts 2017, kell 14:11 (EET)[vasta]

Minu meelest ongi oluline, et siin või eraldi artiklis oleks ära toodud argumendid koos vastuargumentidega. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 05:45 (EET)[vasta]

Ma olen sellega nõus, et vandenõuteoreetikute arvamus peaks olema selles artiklis mingil määral kajastatud, kuid leian, et pikem jutt vajab pigem eraldi lehekülge. Kuuskinen 24. märts 2017, kell 11:30 (EET)[vasta]
Mina olen vastu, et see jutt eraldi lehele panna. See peaks siia käima. Pealegi päris suur osa eestlasi siiamaani arvavad, et terrorismihirm on ülepingutatud, et rahvalt õigusi ära võtta. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 12:48 (EET)[vasta]
Kipuks arvama, et eraldi on mõistlikum. See kõik on liiga mahukas teema ühe artikli jaoks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 14:37 (EET)[vasta]

https://www.facebook.com/Be7hechange/posts/673866852820427 vaadake seda. --Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 11:31 (EEST)

Mida Vikipeedia jaoks olulist me seal nägema peaksime? --Minnekon (arutelu) 14. aprill 2017, kell 13:39 (EEST)[vasta]

Vandenõuteooriate mainimine artiklis

[muuda lähteteksti]

Neutraalsuse vaidlustus võeti maha. Ma ei tea, miks see siin oli, aga ma oletan, et sellepärast, et vandenõuteooriaid üldse ei mainita. Minu meelest ka see ei ole õige. Andres (arutelu) 1. mai 2019, kell 15:45 (EEST)[vasta]

Kas õige pole see, et vandenõuteooriaid ei mainita, või see, et vaidlustuse kustutasin? Hetkel artikkel vandenõuteooriate olemasolu mainib, aga nende sisu kirjeldamisse ei lasku. Nagu ma muudatust tehes mainisin ja ka siin ülalpool öeldud on, siis võiks neist tõesti veidi pikemalt rääkida. Küll peaks see olema Vikipeediasse sobilikumal kujul kui siinse vanema versiooni pikk viitamata jutt. Kogu artikli neutraalsust mõjutaks halvasti aga pigem liiga pikk jutt vandenõuteooriatest, kui selle lühike mainimine, sest üldplaanis ongi tegu teisejärgulise teemaga. Ja tegelikult pole küsimus neutraalsuses, mis tähendaks, et autoriteetsetes allikates esitatud konkureerivate seisukohtade seast teatud vaateid Vikis üle- või alaesindatakse (toimunu seletusena ongi vandenõuteooriad paremal juhul marginaalsed), vaid selles, kui põhjalikult kõik sündmusega kaudsemalt seotud aspektid välja tuua (sh vandenõuteooriad kui sotsiaalne fenomen) ehk kuivõrd ammendav artikkel on. --Minnekon (arutelu) 1. mai 2019, kell 17:27 (EEST)[vasta]
Ei ole õige mitte mainida. Ma saan nii aru, et üks lause on, aga mina seda ei leidnud. See peaks olema eraldi pealkirja all, muidu on raske leida. Mitte et see vaidlustus siin tingimata peaks olema.
Minu meelest peaks olema kas siin või omaette artiklis vandenõuteoreetikute argumendid ja vastuargumendid neile. Lugeja ju tahaks asjas selgusele jõuda. Andres (arutelu) 1. mai 2019, kell 19:34 (EEST)[vasta]
Mainimine on alaosas Mõju kultuurile. --Minnekon (arutelu) 1. mai 2019, kell 20:03 (EEST)[vasta]
Sealt ei oskaks mina küll seda otsida. --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:51 (EEST)[vasta]

Minu meelest on vandenõuteooriad nii levinud, et neist peaks kindlasti kirjutama. Siin võiks olla selle kohta eraldi pealkiri. --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:51 (EEST)[vasta]

Tundub jah põhjendatud nende mainimine praeguse "Mõju kultuurile" alapealkirja alt eraldi alapealkirja alla tõsta. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2022, kell 13:59 (EEST)[vasta]
  1. ↑ Riho Laurisaar. WTC hävingu vandenõuteooria liikumine sai tuhandenda liikme, Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2010
  2. ↑ Conspiracy theorists down but not out välja otsitud 4.12.10
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:11._septembri_terrorirünnakud&oldid=6084326"