Alor
Alor | |
---|---|
| |
Saarestik | Alori saarestik |
Koordinaadid | 8° 17′ S, 124° 44′ E |
Pindala | 2800 km² |
Pikkus | 90 km |
Laius | 35 km |
Elanikke |
145 299 (2010) 51,9 in/km² |
Keskus | Kalabahi |
Alor on suurim saar Alori saarestikus, mis asub Väikestes Sunda saartes Kagu-Indoneesias.
Alorist põhja jääb Banda meri ja edelasse Sawu meri. Lähisaartest jääb kagusse Timor. Teisel pool Ombai väina asuvad idas Ida-Timorile kuuluv Atauro ja kirdes Wetar. Läänes on Pantar ja teised Alori saarestiku saared ning sealt edasi ülejäänud Sunda saared. Lähisaared, kaasa arvatud väikesed, on üldjuhul asustatud. Kõik nimetatud Indoneesia saared kuuluvad Ida-Nusa-Tenggara provintsi, välja arvatud Wetar, mis kuulub Maluku provintsi.
Alori pindala on umbes 2800 km². Saarel elab umbes 168 000 inimest, neist umbes 60 000 suurimas asulas Kalabahis, mis asub Alori looderannikul. Suuruselt teine asula Mantaing asub idarannikul.
Formaalselt on kolmveerand saareelanikest protestandid, veerand moslemid ja mõnes külas leidub ka katoliiklasi. Suur osa Alori elanikest järgib animistlikke traditsioone.
Alori saarel räägitakse rohkem kui 15 põliselanike keelt. Enamik neist kuulub paapua ja teiste mitteaustroneesia keelte hulka. Alor on kõige läänepoolsem saar maailmas, millel räägitakse põhiliselt paapua keeli. Austroneesia keeltest räägitakse Aloril kõige rohkem alori keelt. Rahvastevahelise suhtluse keelena kasutatakse alori malai keelt, mis on malai keele murre. Koolides õpetatakse ja ajakirjanduses kasutatakse laialt indoneesia keelt.
Paljud Aloril räägitavad paapua keeled on ohustatud. Mõnda neist räägib vähem kui tuhat inimest ja mõnda ei õpetata enam lastele. Leideni ülikool on käivitanud Alori keelte dokumenteerimise projekti.
Alori infrastruktuur ei ole arenenud. Saarlased elatuvad peamiselt põllumajandusest. Kasvatatakse vanilli, tamarindipuud ja harilikku mandlipuud. Metsast raiutakse sandalipuud, mis läheb ekspordiks. Kalapüük on ammendanud saare kalavarud ja see on kahjustanud saare korallrahusid. Geoloogid on saarel avastanud kipsi, kaoliniidi, nafta, maagaasi, tina, kulla ja teemantide maardlaid. Aloril on suur potentsiaal turismi, eriti allveeujumise vallas, aga vahelduvate ja sageli tugevate hoovuste tõttu on parem snorgeldada või ujuda koos kellegagi, kes seda kanti hästi tunneb.
Kuival aastaajal pääseb Kalabahisse lennukiga. Provintsi keskusest, Lääne-Timoril asuvast Kupangist väljub viis lendu nädalas. Kaks reisilaeva sõidavad Alori vahet, kumbki kord nädalas. Vihmaperioodil on transport raskendatud tugeva tuule ja suurte lainete tõttu.