Aktiivsete põrgete teooria

Aktiivsete põrgete teooria on teooria, mis kirjeldab seda, kuidas saavad toimuda keemilised reaktsioonid ja miks eri reaktsioonid toimuvad erineva kiirusega. Selle teooria pakkus esimesena välja Max Trautz 1916. aastal ja temast sõltumatult William Lewis 1918. aastal.

Aktiivsete põrgete teooria väidab, et keemilise reaktsioonini viivad vaid need reaktantide molekulide vahelised kokkupõrked, mille korral molekulidel on piisavalt energiat, et lõhkuda varem olemasolevaid sidemeid ja luua uusi. Seda energiat nimetatakse ka reaktsiooni aktivatsioonienergiaks (E_a).

Katseliselt on tõestatud, et teooria on küllaltki täpne lihtsamate molekulide reaktsioonide kirjeldamisel, aga mida keerukamad on reaktsioonis osalevad molekulid, seda suuremaks kasvab erinevus teooria ennustatud ja reaalse reaktsioonikiiruse vahel (teooria ennustatav reaktsioonikiirus on suurem). Põhjuseks on steeriline efekt, mis aktiivsete põrgete teoorias ei kajastu.