Afganistani hurt
Afganistani hurt | |
---|---|
FCI standard nr 228 | |
Rühm | 10: hurdad |
Alarühm | 1: pikakarvalised või narmastega |
Standard nr | 228 13.10.2010 (en et) |
Päritolumaa | Afganistan |
Töökatsed | ei |
Tunnused | |
Turja kõrgus | 68–74 cm (isane) 63–69 cm (emane) |
Kaal | ca 25 kg |
Kattekarv | karv on pikk ja siidine, koonul, seljal ja kaelal lühike |
Karvkate | kõik värvused on lubatud, golden, black/tan, black/silver, cream, domino, brindle |
Eluiga | kuni 15 aastat |
Koer (Canis lupus familiaris) |
Afganistani hurt (lühemalt ka afgaani hurt) on Afganistanist pärit hurtade hulka kuuluv koeratõug. Tõu ametlik nimi Eestis on Afganistani hurt[1].
Ta aretati jahikoeraks Afganistani mägialadel leopardide ja gasellide küttimiseks. Samuti on temaga kütitud kõrberebaseid ja küülikuid ning tasandike sõralisi. Tema oletatav algne päritolupiirkond ulatub Najdist Põhja-Indiani. Sarnaseid koeri on kujutatud 5000–6000 aastat vanadel kujutistel.
Ta sobis loomade pikaks jälitamiseks kivisel maal. Afgaani hurt ei jahi saaki haistmise, vaid nägemise abil.
Tal on kõrged ja laiad puusaluud ning pikad jalad. Kõrgus on umbes 65 cm ja kaal umbes 25 kg. Isase koera ideaalne turjakõrgus on 68–74 cm, emasel koeral 63–69 cm. Kõrvad on lontis, karv on pikk ja siidiselt läikiv, koonul ja sabal lühike. Kõik värvused on lubatud. Afgaani hurdal on uhke seisak, kaugusse vaatav pilk, väga suured käpad, väike ning otsast rõngas saba, elastsed liigutused. Nad on uhked ja iseseisvad koerad, kes vajavad palju liikumist.
Euroopasse tõid ta 19. sajandil Briti sõdurid Afganistanist, mille järgi ta saigi nime. Tänapäeva afganistani hurt pärinebki algupärastest Euroopasse toodud afgaani hurtadest.
Läänes peetakse teda põhiliselt lemmikloomana, mõnel maal korraldatakse ka maastiku- ja rajajookse.
Esimene kloonitud koer oli 2005. aastal sündinud afgaani hurt Snuppy.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: afgaani hurt |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Afganistani hurt |