Mine sisu juurde

1953. aasta Iraani riigipööre

Allikas: Vikipeedia
1953. aasta Iraani riigipööre
Osa Abadani kriisist ja külmast sõjast
Riigipöörde toetajad tähistavad Teherani tänavatel
Toimumisaeg 15.–19. august 1953
(5 päeva)
Toimumiskoht Teheran, Iraan
Tulemus

peaminister Mohammad Mosaddegh kukutatakse

Osalised
Iraani valitsus Iraani Keisririik
 Ameerika Ühendriigid
 Suurbritannia
Väejuhid või liidrid
Mohammad Mosaddegh  Andis alla
Gholam Hossein Sadighi POW
Hossein Fatemi  Hukati
Taghi Riahi POW
Moḩammad Reẕā Pahlavī
Fazlollah Zahedi
Nematollah Nassiri POW
Shaban Jafari
Ameerika Ühendriigid Dwight Eisenhower
Ameerika Ühendriigid Allen Dulles
Ameerika Ühendriigid Kermit Roosevelt Jr.
Suurbritannia Winston Churchill
Suurbritannia Anthony Eden
Suurbritannia John Sinclair
Väeüksused
Mõned Iraani sõjaväe osad Keisri kaardivägi
Iraani keiserlik armee
Luure Keskagentuur
MI6

Hukkunuid:
200–300[3]

1953. aasta Iraani riigipööre (Iraanis 28 Mordadi riigipööre, pärsia keeles کودتای ۲۸ مرداد‎) oli 19. augustil 1953 Iraanis toimunud riigipööre, mille käigus kukutati demokraatlikult valitud peaminister Mohammad Mosaddegh ning tugevdati šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī võimu.[4] Riigipöörde korraldasid suures osas Ameerika Ühendriigid (USA-s inglise keeles TPAJAX Project või Operation Ajax) ning Suurbritannia (UK-s Operation Boot).[5][6][7][8] Võimupöörde korraldamises oli märkimisväärne roll ka vaimulikkonnal.[9]

Mosaddegh oli tahtnud korraldada Briti ettevõtte Anglo-Iranian Oil Company (AIOC; tänapäeval BP osa) kohta auditi ning piirata AIOC ligipääsu Iraani naftavarudele.[10] Kuna AIOC keeldus Iraani valitsusega koostööst, otsustas riigi parlament Iraani naftatööstuse riigistada ning välismaised ettevõtted riigist välja saata.[11] Suurbritannia kutsus selle otsuse peale maailma riike üles Iraani naftatööstust boikoteerima, et riigile survet avaldada.[12] Algselt mobiliseerisid britid enda sõjaväe, et võtta kontroll tol ajal maailma suurima, Abadani rafineerimistehase üle, kuid peaminister Clement Attlee (võimul 1951. aastani) otsustas suuremate majandussanktsioonide kasuks.[13] Lisaks hakati Mosaddeghi võimu õõnestama kohalike agentide abil.[14] Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja USA president Dwight Eisenhower otsustasid 1953. aasta alguses Mosaddeghi kukutada, kuna teda peeti ebausaldusväärseks ning kardeti kommunistide võimuletulekut. Eelmine president Harry Truman oli Iraani võimu kukutamisele vastu, kuna kartis, et sellest võib saada Luure Keskagentuuri (CIA) jaoks ohtlik pretsedent. Brittidel õnnestuski ameeriklasi võimupöörde korraldamiseks veenda, hoolimata sellest, et alles 1952. aastal oli USA kaalunud Mosaddeghi valitsuse toetamist.[15][16][17]

Riigipöörde tulemusel astus ametisse kindral Fazlollah Zahedi valitsus ning šahh Mohammad Reza Pahlavi kätte koondus veel rohkem võimu.[18] Teda aitas troonil hoida Ameerika Ühendriikide välisabi.[19] CIA deklassifitseeritud dokumentide järgi palkas CIA šahhimeelseid meeleavaldusi korraldama Teherani kardetuimad mafioosod. CIA maksis ka busside ja veokitega pealinna saabunud meestele, et nad linnatänavad enda kontrolli alla võtaksid.[20] Riigipöörde käigus hukkus 200–300 inimest. Mosaddegh arreteeriti ning šahhi sõjaväekohus mõistis ta riigireetmises süüdi. Detsembris 1953 määrati talle kolmeaastane vanglakaristus, mis muudeti hiljem eluaegseks koduarestiks.[21][22] Mitmed Mosaddeghi toetajad mõisteti vangi ning mõnele määrati surmanuhtlus. Pärast riigipööret jäi šahh troonile 26 aastaks, kuni ta 1979. aastal kukutati.

Ameerika Ühendriikide valitsus tunnistas USA rolli riigipöörde korraldamises 2013. aastal. Päevavalgele tulid paljud varem salastatud dokumendid, millest selgus, et Ameerika Ühendriigid kavandasid ja viisid riigipöörde täide, kinni maksti Iraani poliitikud, kõrged julgeoleku- ja relvajõudude ohvitserid ning riigipöörde propaganda.[23][24] CIA on tunnistanud, et riigipööre toimus CIA juhtimisel ning oli valitsuse kõrgeimate jõudude poolt täide viidud osa Ameerika Ühendriikide välispoliitikast.[25]

  1. Parsa, Misagh (1989). Social origins of the Iranian revolution. Rutgers University Press. Lk 160. ISBN 0-8135-1411-8. OCLC 760397425.
  2. Samad, Yunas; Sen, Kasturi (2007). Islam in the European Union: Transnationalism, Youth and the War on Terrors. Oxford University Press. Lk 86. ISBN 978-0195472516.
  3. Steven R. Ward (2009). Immortal: A Military History of Iran and Its Armed Forces. Georgetown University Press. Lk 189. ISBN 978-1-58901-587-6.
  4. Olmo Gölz (2019). "The Dangerous Classes and the 1953 Coup in Iran: On the Decline of lutigari Masculinities". Stephanie Cronin (toim). Crime, Poverty and Survival in the Middle East and North Africa: The 'Dangerous Classes' since 1800. I.B. Tauris. Lk 177–190. DOI:10.5040/9781838605902.ch-011. ISBN 978-1-78831-371-1.
  5. CLANDESTINE SERVICE HISTORY: OVERTHROW OF PREMIER MOSSADEQ OF IRAN, Mar. 1954: p iii.
  6. Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization. I.B.Tauris. 2007. Lk 775 of 1082. ISBN 9781845113476.
  7. Bryne, Malcolm (18. august 2013). "CIA Admits It Was Behind Iran's Coup". Foreign Policy.
  8. The CIA's history of the 1953 coup in Iran is made up of the following documents: a historian's note, a summary introduction, a lengthy narrative account written by Dr. Donald N. Wilber, and, as appendices, five planning documents he attached. Published 18 June 2000 by The New York Times
  9. Axworthy, Michael. (2013). Revolutionary Iran : a history of the Islamic republic. Oxford: Oxford University Press. Lk 48. ISBN 978-0-19-932227-5. OCLC 854910512.
  10. Kinzer, Stephen (2008). All the Shah's Men: An American Coup and the Roots of Middle East Terror. Wiley. ISBN 978-0470185490.
  11. Milani, Abbas (2011). The Shah. ISBN 9780230115620.
  12. Mary Ann Heiss (2004). "The International Boycott of Iranian Oil and the Anti-Mosaddeq Coup of 1953". Boroujerdi, Mehrzad (toim). Mohammad Mosaddeq and the 1953 Coup in Iran. Syracuse University Press. Lk 178–200. JSTOR j.ctt1j5d815.10.
  13. Boroujerdi, Mehrzad, toim (2004). Mohammad Mosaddeq and the 1953 Coup in Iran. Syracuse University Press. JSTOR j.ctt1j5d815.
  14. Kinzer, Stephen (2008). All the Shah's Men: An American Coup and the Roots of Middle East Terror (inglise). John Wiley & Sons. ISBN 9780470185490. Vaadatud 11. august 2018.
  15. "New U.S. Documents Confirm British Approached U.S. in Late 1952 About Ousting Mosaddeq". National Security Archive. 8. august 2017. Vaadatud 1. september 2017.
  16. "Proposal to Organize a Coup in Iran". National Security Archive. 8. august 2017. Vaadatud 1. september 2017.
  17. "How a Plot Convulsed Iran in '53 (and in '79)". The New York Times. Vaadatud 5. juuni 2010.
  18. Gholam Reza Afkhami (12. jaanuar 2009). The Life and Times of the Shah. University of California Press. Lk 161. ISBN 978-0-520-94216-5.
  19. Sylvan, David; Majeski, Stephen (2009). U.S. foreign policy in perspective : clients, enemies and empire. London. Lk 121. DOI:10.4324/9780203799451. ISBN 978-0-415-70134-1. OCLC 259970287.
  20. Zulaika, Joseba (2010). Terrorism : the self-fulfilling prophecy. University of Chicago Press. Lk 139. ISBN 978-0-226-99417-8. OCLC 593226403.
  21. Project, M. (n.d.). Mossadegh — A Medical Biography | Ebrahim Norouzi, MD. Retrieved August 6, 2021, from http://www.mohammadmossadegh.com/biography/medical-history/
  22. Elwell-Sutton, Laurence Paul (1975). Persian Oil: A Study in Power Politics (inglise). Greenwood Pres. ISBN 978-0-8371-7122-7.
  23. "CIA Confirms Role in 1953 Iran Coup". nsarchive2.gwu.edu. The National Security Archive. 19. august 2013. Vaadatud 21. august 2018.
  24. Saeed Kamali Dehghan; Richard Norton-Taylor (19. august 2013). "CIA admits role in 1953 Iranian coup". The Guardian. Vaadatud 20. august 2013.
  25. "In declassified document, CIA acknowledges role in '53 Iran coup". Cnn.com. Vaadatud 22. august 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]