Ķieģeļi mõis
.jpg)
Ķieģeļi mõis (saksa keeles Kegeln, läti keeles Ķieģeļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas Ķieģeļi asulas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa algne nimi oli Cammen. Mõis on kandnud ka nime Jaunekalpen. Aastal 1453 müüs Andreas Kegel selle mõisa Ewold Patkullile maha, Kegelite järgi on mõis ka nime saanud.[1] Samal aastal müüs Jürgen Üxküll Ewoldi isale Andreasele Jaunekalpeni mõisale kuulunud Cammeni küla. Patkullid omandasid ka Podzēni mõisa, pannes aluse oma suurvaldusele. Aastal 1738 ostis need valdused Dietrich Zimmermann. Mõisa päris tema kasupoeg Johann Christoph von Campenhausen, kelle tütar abiellus Budbergide suguvõssa. Aastal 1821 ostis Ķieģeļi ja Pāpēni mõisa 111 010 rubla eest Franz von Koskull.[2]
Aastal 1852 ostis mõisad 130 000 rubla eest Gustav Ludwig Magnus von Krüdener. Aasta hiljem läks valdus 150 000 rubla eest Ludwig von Grotthussile. Aastal 1858 ostis mõisad 200 000 rubla eest Julius Irmer. Aastal 1861 omandas mõisad pärast aastast pandis olekut 300 000 rubla eest Charlotte von Holst. Aastal 187d ostis mõisad temalt ära Alexander von Vegesack.[3] Hiljem on nende omanikeks olnud Brevernid.
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 18 ja 1/8 adramaad, sellele allus 349 mees- ja 404 naishinge.[4] Aastal 1757 oli mõisa suurus 18 ja 1/8 adramaad, aastal 1823 aga 14 ja 1/2 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 14 ja 11/20, aastal 1881 aga 18 ja 13/80, lisaks allus mõisale 8 ja 10/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisale kuulus 1816. aastal kolm karjamõisa: Brandelis (Brinkenhof), Friedrichshof ja Mazkiegeļi (Klein-Kegeln).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 100-101.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163-164.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 100.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 100-101 [2].
Kirik: Rubene kirik
Mõisad: Rubene kirikumõis | Brieži mõis | Ķieģeļi mõis | Pāpēni mõis | Podzēni mõis | Sprēstiņi mõis | Vaidava mõis | Veļķi mõis