Aeneis

Vergiliust kujutav antiikaegne mosaiik (Landesmuseum Trier, Saksamaa)

"Aeneis" on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70–19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid.

Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. Ta laenab ka mitmetelt teistelt autoritelt.

"Aeneise" värsimõõduks on daktüliline heksameeter.

"Aeneis" idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väejuhte.

"Aeneise" 1.–6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse, kasutades tugevaid paralleele "Odüsseiaga". Teose 7.–12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks ja see osa teosest on omakorda tugevas seoses "Iliase" sündmustikuga.

"Aeneis" on ühtlasi Rooma riigi sünnilugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust.

Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada.

Eepost on võimalik lugeda ka eesti keeles. Tõlkinud Ants Oras, ilmunud Lundis 1975. aastal ja Tallinnas Hortus Litterarumi väljaandel 1992. aastal (koos "Bucolicaga" samuti A. Orase tõlkes).