Mine sisu juurde

Paabusilmlased

Allikas: Vikipeedia
Kevadpaabusilm

Paabusilmlased (Saturniidae) on putukate sugukond liblikaliste seltsist.

Eesti liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Seejuures päevapaabusilm on hoopis teise sugukonda kuuluv liik.

Nomenklatuur ja süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Sugukonna esmakirjeldaja on Jean Baptiste Alphonse Dechauffour de Boisduval (1837).

Paabusilmlased kuuluvad suursamasooneliste (Glossata) alamseltsi ülemsugukonda Bombycoidea.

Sugukonnas on 2349 liiki[1] 169 perekonnas[1] ja 9 alamsugukonnas.

Sugukond on levinud üle maailma. Enamik liike elab troopikas ja subtroopikas. Palearktises on üle 30 liigi, Euroopas on 10 liiki, Eestis 2 (kollapaabusilm ja kevadpaabusilm).

Leedus on 2 liiki (kollapaabusilm ja kevadpaabusilm).

Venemaal on 12 kuni 15 liiki.

Paabusilmlased on suured või väga suured liblikad. Paabusilmlaste tiibade siruulatus on 25 kuni 270 mm, enamasti 80 kuni 140 mm. Mõned neist kuuluvad maailma suurimate liblikate hulka. Suurima tiibade siruulatusega on paabusilmlane on emane Coscinocera hercules, kes on suurima tiibade pindalaga liblikas üldse.

Mitut liiki kasutatakse siidi valmistamisel.

  1. 1,0 1,1 [1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]