Karl XIII
| Karl XIII | |
|---|---|
 | |
| Rootsi kuningas | |
|
Ametiaeg 6. juuni 1809 – 5. veebruar 1818 | |
| Eelnev | Gustav IV Adolf |
| Järgnev | Karl XIV Johan |
| Norra kuningas | |
|
Ametiaeg 4. november 1814 – 5. veebruar 1818 | |
| Eelnev | Christian Frederick |
| Järgnev | Karl XIV Johan |
| Rootsi kuninga regent | |
|
Ametiaeg 29. märts 1792 – 1. november 1796 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
7. oktoober 1748 Stockholm |
| Surmaaeg |
5. veebruar 1818 Stockholm |
| Vanemad | Lovisa Ulrika |
| Sugulased | Friedrich Suur |
| Autogramm |
 |
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818. Viimane Rootsi kuningas Holstein-Gottorpi dünastia Rootsi liinist.[1]
Nooruspõlv
[muuda | muuda lähteteksti]
Karl XIII sündis Stockholmis Wrangeli palees 7. oktoobril 1748. Noore Karli kasvatajateks määrati Hedvig Elisabeth Strömfelt ja Ulrika Schönström, hiljem said tema õpetajateks veel Karl Fredrik Scheffer ja K. F. Törnflycht. Vaid paari päeva vanuselt sai ta Rootsi mereväe suuradmiraliks. Väidetavalt oli ta noorena väga hea tantsija. Lisaks oli Karl ka täpse mäluga ning suhtus oma õpingutesse tõsisemalt kui tema vennad, Gustav ja Fredrik Adolf. On aga öeldud, et Karl oli isiksuselt nõrk ning andetu.[2]
Karl sai väga hästi läbi oma isa, Adolf Fredrikuga, kuid oma ema, Lovisa Ulrikaga, ta eriti lähedane polnud.[3][4]
Kuna Karl oli troonipärimisjärjekorras teine, sattus ta liberaalse mütsidepartei huviorbiiti. Nii proovisid nad kroonprintsi oma tollase armukese, Brita Horni, kaudu nende poolele tuua, see aga ei õnnestunud.[4]
Tegevus Gustav III valitsusajal
[muuda | muuda lähteteksti].png)
Adolf Fredrik suri 1771. aastal ning mütsid proovisid Karli jälle oma venna, nüüd kuningas Gustav III, vastu ässitada. Karl otsustas aga õukonna võimuvõitluses erapooletuks jääda. Kui Gustav, kes oli välismaal olnud, Rootsi naasis, läks Karl tema poolele üle.[4]
1772. aastal korraldas Gustav Riksdagi vastu riigipöörde. Karl määrati Skåne provintsis mässu juhtima. Plaani järgi pidi ta peale teiste mässuliste ülestõusu Lõuna-Rootsis Kristianstadi linna mässu takistamiseks sulgema, kui tegelikult siis pärast revolutsionääride poole üle minema ning piirkonna Gustavile kindlustama. Siiski osutus revolutsioon algul keerukaks, kuna erinevaid mässukoldeid oli raske kooskõlastada. Olukorra päästis aga Gustavi riigipööre Stockholmis. See uudis polnud aga Karlini jõudnud, nii et too kaalus juba põgenemist. Uudis edukast riigipöördest jõudis aga 22. augustil lõpuks temani ning Karl sisenes Kristianstadi. Tänutäheks nimetati Karl Gustavi poolt Södermanlandi hertsogiks.[4][5]
Abielu
[muuda | muuda lähteteksti]Veel Adolf Fredriku valitsusajal plaanis Karli ema teda Brandenburg-Schwedti markkrahvinna Philippinega paari panna. Nüüd, kus Gustav oli troonile tulnud ning taastanud absolutistiliku monarhia, trotsis ta ema plaane ning leppis kokku oma venna abielu Hedvig Elisabeth Charlottega, kes oli ka Karli nõbu ning tollal vaid 15-aastane. Paar abiellus 7. juulil 1774.[4]
Gustav, kes oli ise 1766. aastal juba abiellunud, jättis troonipärija saamise kohustuse Karlile. 1775. aastal hakkasidki õukonnas levima uudised, et Hedvig ongi rasedaks jäänud. Varsti tuli aga välja, et see on vale. Gustav otsustas siis ise troonipärija sigida. 1778. aastal sündis talle poeg, tulevane kuningas Gustav IV Adolf. Lovisa Ulrika avaldas Gustavi isaduse üle kahtlust, kuid Karl toetas oma venda edasi, kuigi ta ise oli emale just selliseid kuulujutte edastanud.[5][4]
Karli ja Hedvigi abielu polnud õnnelik ning mõlemad pidasid abieluväliseid suhteid. Karli armukeste hulka kuulusid näiteks õuedaam ja harfimängija Augusta von Fersen, laulja ja näitleja Charlotte Eckerman, õuedaam Mariana Koskull ning baleriin Charlotte Slottsberg. Viimasel oli kuninga üle suur mõju. 1772. aastal sai Karl Augusta von Ferseniga ka poja, Karl Lövenhielmi. 1790. aastatel hakkas Karli tervis reuma tõttu halvenema.[6][3]
Huvialad
[muuda | muuda lähteteksti]Karl huvitus üleloomulikkusest ja müstikast. Väidetavalt oli ta tol ajal ka ennustaja Ulrika Arfvidssoni ning meediumi Henrik Gustav Ulfenklou klient.[7][6] 1811. aastal asutas Karl endanimelise ordeni. Ordeniga autasustati vaid luterlasi, kes kuulusid Rootsi vabamüürlaste ordusse.[8]
Sõjaväeteenistus ning muud ametikohad
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna Gustav oli tihti välismaal, täitis tema kohustusi kodumaal Karl. 1777. aastal reisis Gustav Venemaale ning Karlist sai tema regent. 1780. aastal viibis kuningas Spas, mille tõttu oli Karl lühikest aega Rootsi vägede ülemjuhataja. Samal aastal määras Gustav Karli oma poja regendiks, juhul, kui ta peaks alaealisena võimule tulema. Gustavi Itaalia ja Prantsusmaa reisi ajal Karl aga kõrgemaid kohustusi ei saanud. 1785. aastal tutvus ta Gustav Adolf Reuterholmiga, kellel oli tema üle hiljem suur mõju. Reuterholm oli Gustavi vastane, mispärast viimane teda eriti ei usaldanud.[4]
1785. aastal pakuti Karlile Kuramaa aadlike poolt maa hertsogi tiitlit, mida toetas ka Gustav, kuid mis siiski ei materialiseerunud.[9] Vene-Rootsi sõja puhkemisega 1788. aastal määrati Karl Rootsi mereväe ülemjuhatajaks. Ta juhtis Rootsi laevastikku Hoglandi, Saarema ja Tallinna merelahingutes.[10][11]
1789. aastal aitas Hedvig Elisabeth Charlotte organiseerida vastupanu Gustav III-le. Opositsiooni kuulusid ka Fredrik Adolf ja Reuterholm. Nende plaani järgi pidi Karl ennast kujutama kui Gustav III Liidu- ja Julgeolekuseaduse vastast ning hiljem ka saama ise kuningaks. Karl oli aga tegutsemisvõimetu, mille tõttu vandenõu läbi kukkus. Kuigi Karl oli paljude Gustavi vaenlastega tuttav, pole kindel, kas ta kuninga tapmisplaanidest midagi teadis.[12][13]
Tegevus Gustav IV Adolfi valitsusajal
[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav III atentaadi järel 1792. aastal oli Karl kuni 1796. aastani Gustav IV Adolfi regent. Veel enne surma oli Gustav oma venna testamendis valitsusest kõrvale jätnud. Õukondlaste nõuannetel võttis Gustav selle käsu tagasi, kuid 29. märtsil laiendas ta oma testamendi koditsilli järgi valitsuse võimu, mis oleks Karli enda võimu tõsiselt kärpinud. Selle käsu järgi oleks Karlist saanud vaid valitsuse esimees, mis ise koosnes aga Gustavi toetajatest. Peale kuninga surma kuulutas Karl, et ei ole suuteline testamendis kirjeldatud tingimustel valitsuse juhi kohta vastu võtma. Hiljem kuulutati koditsill kehtetuks. Karl oli aga nõus valitsuse esindajaid oma nõukokku võtma, kuid sellel lubadusel suurt kaalu ei olnud.[4]
Peatselt eemaldati valitsusest Gustavi toetajad ning tagasi kutsuti ka Reuterholm. Paljudele Gustavi mõrvakatses osalenutele määrati kerged karistused ning moodustati ka uus valitsus, mille liikmed pooldasid vaid Karli ning tema kaaskondlasi. Kuigi kuningavõimul enam piiranguid ei olnud ja Karl sai valitseda absolutistlikult, ei sekkunud ta siiski eriti riigi valitsemisse ning jättis suurema osa asju Reuterholmi otsustada, mistõttu oli tal riigis suur mõjuvõim. Regendivalitsuse tegevus viis Rootsi välispoliitilise isolatsioonini.[4]
1. novembril 1796 astus Karl regendikohalt tagasi. Reuterholm oli juba varem erru saadetud. Karl hoidis pikka aega poliitikast kõrvale, kuid naasis siis 1809. aastal valitsusse ning sai riiklikuks superintendendiks. Sel ajal oli Karl aga rahalistes raskustes.[4]
Karli ja Hedvig Elisabeth Charlotte abielu oli puhtalt formaalne ning kumbki teineteisele suurt tähelepanu ei pööranud. Kuigi Karl käitus oma abikaasaga tihti halvasti, jäi too talle ustavaks. 1790. aastate lõpus nende suhe paranes ning 1797–1798 sündis paaril kaks last. Lovisa Hedvig ja Karl Adolf. Esimene sündis aga surnuna ning teine elas vaid nädal aega. Suurest kaotusest toibumiseks võttis paar ette kuni 1799. aasta novembrini kestva reisi.[4][5]
Karli suhted Gustav IV Adolfiga olid leiged, kuid vastuolusid nende vahel juhtus harva. Kolmanda koalitsiooni sõja ning Soome sõja järel langes kuninga populaarsus madalale ning õukonnas hakati plaanima tema troonilt tõukamist. Karl oli ilmselt plaanist teadlik, kuid otsustas taas neutraalseks jääda. 13. märtsil 1809 korraldati riigipööre, millega Gustav troonilt eemaldati. Gustav lootis, et tema poeg saab järgmiseks kuningaks, kuid Riksdag kuulutas, et Gustavi perekond on oma trooninõudluse tagasi võtnud. Seega krooniti 6. juunil 1809 järgmiseks kuningaks Karl, kes asus valitsema Karl XIII nime all.[4][5]
Karl XIII valitsusaeg
[muuda | muuda lähteteksti]
Troonile tõustes oli Karl 60-aastane ning kehva tervisega. 1809. aasta novembris sai ta insuldi ning pidi mitu kuud ametiasjadest eemal olema. Kuninga võimu piiras veel hiljuti vastu võetud põhiseadus. 1809–1810. aasta talvel prooviti kuninga võimu taas tugevdada, kuid Karli haiguse tõttu kukkus see läbi. Sel ajal sai Karli suureks nõuandjaks välisminister Lars von Engeström.[4]
Kuna Karlil endal enam lapsi polnud, määrati troonipärijaks Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburgi prints Karl August. Tema suri aga 1810. aasta mais insulti.[5]
Uueks troonipärijaks sai üks Napoleon Bonaparte marssalitest, Jean-Babtiste Bernadotte. Bernadotte kuulutati 1810. aasta 21. augustil kroonprintsiks, uueks nimeks sai ta Karl Johan. Ta ise jõudis Rootsi alles novembris, mispeale Karl ta adopteeris.[5]
Karl Johan, kes oli Rootsi poliitikute seas populaarne, võttis valitsemisest aktiivselt osa, eriti riigi välispoliitikast. 1814. aastal sõlmitud Kieli rahulepinguga loovutas Taani kuningriik Norra Rootsile. Kuna Norra polnud selle nõus, korraldasid Rootsi väed riiki sõjakäigu, mille tulemusena maa allutati. Nii sai Karl XIII ka Norra kuningaks ning valitses seal kui Karl II.[5]
Oma viimastel aastatel halvenes Karli tervis kiiresti ning kuningas kannatas vahel ka mälukaotuse all. Karl XIII suri 69-aastasena Riksdagi istungi ajal kuningalossis, 5. veebruaril 1818. Sama aasta septembris kuulutati järgmiseks kuningaks Karl Johan, kes valitses Rootsis Karl XIV Johani ja Norras Karl III Johanina.[4][5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Karl 2". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ "Charles XIII, king of Sweden". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ 3,0 3,1 Söderhjelm, Anna (1945). Gustav III:s syskon. Lk 28–29.
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 "Karl XIII". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "King Carl XIII of Sweden/King Karl II of Norway". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ 6,0 6,1 "Charles XIII of Sweden". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ "Ulrica Arfvidsson". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ "THE ROYAL ORDER OF CHARLES XIII". Vaadatud 01.08.2023.
- ↑ Hedvig Elisabeth Charlottas dagbok II 1783–1788. 1903. Lk 96.
- ↑ Encyclopædia Britannica. Kd 5. 1911. Lk 931.
- ↑ Ojalo, Hanno (2018). Tallinna lahingud, piiramised, mässud ja sõjapealikud. Lk 59–69.
- ↑ Hellsing, My (2013). Hovpolitik. Hedvig Elisabeth Charlotte som politisk aktör vid det gustavianska hovet.
- ↑ Nationalencyklopedin. Karl XIII.
| Eelnev Gustav IV Adolf |
Rootsi kuningas 1809–1818 |
Järgnev: Karl XIV Johan |
| Eelnev Christian Frederick |
Norra kuningas 1814–1818 |