Mylène Farmer

Mylène Farmer
Sünninimi	Mylène Jeanne Gautier
Sündinud	12. september 1961
Päritolu	Prantsusmaa
Stiilid	pop- ja rokkmuusika
Elukutse	laulja, laulukirjutaja, näitleja
Tegev	1984–

Mylène Farmer (sündinud 12. septembril 1961 Montréalis) on prantsuse laulja.

Enam kui 30 miljoni müüdud plaadiga on üks edukamaid prantsuse poplauljaid. Tema käes on Prantsusmaal muusikaedetabeli esikohalugude rekord – 21.

Elukäik

Mylène Gautier on sündinud Montréali äärelinnas Pierrefondsis. Tema vanemad kolisid Prantsusmaalt Kanadasse 1950. aastate lõpus, kui insenerist isa sai tööd ühel tammil. Tema perekond kolis tagasi Prantsusmaale, kui Mylène oli kaheksa-aastane. Pere elas Pariisi äärelinnas Ville-d'Avrays. Teismeeas oli tema suur kirg ratsutamine.

17-aastaselt avastas Farmer oma teise kire – näitlemise. Ta jättis tallid maha ja läbis kolmeaastase kursuse Pariisi draamakoolis Cours Florent. Nime Mylène Gautieri muutmine Mylène Farmeriks oli lugupidamisavaldus iidolile, 1930. aastate Hollywoodi näitleja Frances Farmerile. Mylène hakkas raha teenima modellina ja näitlejana telesarjades. 1984. aastal tutvus ta filmiüliõpilase Laurent Boutonnat'ga (kes õppis samuti Cours Florentis), kui vastas ajalehekuulutusele, kus otsiti naisnäitlejat lühifilmi, mille kallal Laurent töötas. Farmerist ja Boutonnat'st said sõbrad, kes tegid loomingulist koostööd, kirjutades ja produtseerides muusikat. Boutonnat' ambitsioon oli saada filmirežissööriks, mistõttu on ta loomejõud paljude Mylène'i videote taga. Farmeri kuulsus ja edu on paljuski tänu viimistletud ja teatraalsetele videotele, mis on nagu lühifilmid ("Pourvu qu'elles soient douces" kestab 17 minutit, samas "Californiat" juhtis Abel Ferrara ja maksis 700 000 USA dollarit). Mylène'i kontserte võrreldakse tihti Michael Jacksoni ja Madonna omadega. Farmer kogus kuulsust šokeerivate poeetiliste laulusõnade ja konkreetsete muusikavideotega: "Maman a tort" rääkis väikese tüdruku armastusest naissoost haiglaõe vastu. Laulus "Pourvu qu'elles soient douces" on sodoomia vihjeid ja video on tehtud 18. sajandil keretäie andmisest. "Libertine'i" peetakse esimeseks korraks, kui laulja esineb muusikavideos alasti. "Que mon cœur lâche" käsitles armastust ja AIDSi, kusjuures muusikavideos on stseen, kus Jumal ütleb Jeesusele, et enam ta Jeesust Maale ei lase, kuna eelmine kord "oli see katastroof". Farmer on kõige edukam ja provokatiivsem naissoost prantsuse artist. Ta on Prantsusmaal ainuke artist, kelle iga stuudioalbum on olnud ka plaatinaplaat. Väga populaarne on ta veel Belgias, Šveitsis, Venemaal ja mõnes Ida-Euroopa riigis.

Mylène'i tuntuimad laulud on "Désenchantée", "Pourvu qu'elles soient douces", "Sans contrefaçon", "Libertine", "C'est une belle journée", "Rêver", "Oui mais... non", "XXL", "California" ja "Les mots".

Debüüt (1984–1989)

Boutonnat ja noor Jérôme Dahan kirjutasid Mylène'i esimese ülimenuka muusikapala "Maman a tort". See jõudis kohe pärast ilmumist 1984. aasta märtsis Prantsusmaa edetabelite tippu. Muusikavideo maksis 5000 franki, aga mõjutas palju muusikamaailma. Boutonnat esitles Farmerit kui provokatsioonilist Lolita figuuri. Farmeri esimene album "Cendres de lune" läks müüki 1986. aasta jaanuaris ja seda saatis üüratu edu, müües üle 1 miljoni eksemplari. Farmeri romantilised ja sensuaalsed laulusõnad (mida ta ise kirjutab) on paljuski inspireeritud 19. sajandi kirjandusest ja sofistlikust meloodiast (autor Boutonnat). Boutonnat hoolitses Farmeri videote eest, kus kasutas oma erilist stiili. "Libertine'i" videot on näiteks palju seostatud 18. sajandi erootikaga. Farmer, pehmes küünlavalguses, mähituna müstika ja kahemõttelisuse aura surilinasse. (See erootiline olemus on laulja kaubamärk kogu tema tulevase karjääri kestel, mõjutades järgmisi videoid: "Tristana" ja "Sans contrefaçon"). 1988. aastal alustasid Boutonnat ja Farmer teist albumit "Ainsi soit je...". Ka selles albumis oli sünge ja erootiline atmosfäär, nagu laulja eelmises töös, kui ta esitas laule Mylène'i lemmikautoritelt, sh prantsuse romantiline luuletaja Baudelaire ja Ameerika õuduskirjanik Edgar Allan Poe. Kohe pärast ilmumist kerkis album Prantsuse edetabelite tippu – seda müüdi lausa 1,8 miljonit eksemplari.

"L'Autre" ja "Désenchantée" (1990–1992)

Aastakümne möödumisel oli Mylène Farmer Prantsusmaa suurim superstaar. Kolmanda albumi "L'Autre..." ja singliga "Désenchantée" sai Mylène'ist popisümbol. "Désenchantée" on Prantsuse popmuusika fenomen: seda on nimetatud kõigi aegade tähtsaimaks Prantsusmaal ilmunud lauluks. Laul debüteeris 12. kohal, kuid tõusis peagi esikohale ja läks ajalukku maailma müüduima Prantsuse singlina (nii Prantsusmaal kui ka maailmas) ning jõudis nõnda "Guinnessi rekordite raamatusse". Albumit "L'Autre..." müüdi ainuüksi Prantsusmaal üle 2 miljoni eksemplari ja on müügiedu põhjal aegade kolmas album Prantsusmaal. Albumil oli veel hittlugu "Regrets", milles Mylène Farmer ja Jean-Louis Murat lausid duetti, ning "Je t'aime mélancolie", mille videos Farmer mängib profipoksijat. Lavahirmust ülesaamine oli tema jaoks kerge ning ta andis 52 kontserti Prantsusmaal ja mujal Euroopas. Aasta lõpus anti välja ka kontsertalbum "En concert".

Prantsusmaalt lahkumine

1991. aasta detsembris tungis Mylène'i jälitanud häiritud mees Polydor Recordsi peakorterisse Pariisis ja võttis grupi töötajad pantvangi ning nõudis võimalust rääkida Mylène'iga. Mees tappis ühe töötaja ja seejärel sooritas enesetapu. Selle sündmuse järel vältis Farmer meedia tähelepanu ja lahkus Prantsusmaalt, et elada anonüümselt USA-s California osariigis. Farmer sai peaaegu kuulsaks eraklikkuse ja lindistamiskarjääriga, hoides kõik eraelu aspektid privaatsuses ja piirdudes ühe intervjuuga albumi kohta.

"Anamorphosée" (1995–1997)

Californias hakkas Farmer kirjutama neljandat stuudioalbumit "Anamorphosée", mis tähistas Prantsuse popikuninganna muusikastiili täielikku muutumist. Album oli väga ameerikalik, chick-rock-heli, mis võib jagada Mylène'i fännihulga kaheks. Album avaldati lauluga "XXL", keskmiselt tempoka rokkballaadiga koos elektrikitarride ja meeldejääva videoga, mida juhtis Marcus Nispel. Videos oli Mylène rihmaga kinni seotud sõitva rongi ette. Edetabelites jõudis laul kohe esimeseks. Album debüteeris teisel kohal ja seda müüdi kolme esimese kuuga pool miljonit eksemplari. Albumit osteti hästi tänu "California" ilmumisele, mis oli džässilik popballaad basskitarriga, ja tänu klassikalisele "Rêverile", mis aitas albumil 1997. aasta jaanuaris, 16 kuud pärast ilmumist, jõuda edetabelis esikohale. 1996. aasta suvel oli Farmeril teine kontserditurnee ("Live à Bercy"), mis sai vaimustavaid arvustusi ja püstitas piletimüügirekordeid peaaegu igas linnas, kus ta esines.

"Mylenium" (1998–2000)

Pärast mõnda eraklikku aastat Farmer naasis. 1999. aasta kevadel salvestas ta viienda stuudioalbumi "Innamoramento". Juhtsingel "L'Âme-stram-gram" oli futuristlik, kiire tempoga elektrooniline laul erootiliste sõnadega, mida saatis Hiina-teemaline video, kus Farmer sooritab enesetapu, et päästa oma kaksikõde. Teise singli "Je te rends ton amour" video põhjustas pühaduseteotusega suure vaidluse ja katoliku kirik mõistis loo hukka. Farmeri helisalvestusfirma lasi kiiresti müüki laulu videosingli, mis on kõige enam müünud sedalaadi video Prantsusmaal. 1999. aasta lõpus oli Farmeril kolmas kontserditurnee "Mylenium tour". See oli kolossaalne ja grandioosne sõu, mis vapustas publikut Pariisist Moskvani ja püstitas mitteingliskeelse turnee vaatajarekordi kogu Euroopas. Turnee vältel avaldas Farmer albumi kolmanda ja neljanda singli "Souviens-toi du jour" ja "Optimistique-moi", kusjuures üllatuslikult kujunesid neist albumi suurimad hittlood. Pärast albumi viimase singli "Innamoramento" ilmumist lindistas Farmer laulu "L'Histoire d'une fée, c'est..." animafilmi "Rugrats in Paris: The Movie" jaoks ning avaldas kolmanda kontserdialbumi, mis filmiti turnee "Mylenium Touri" vältel koos singliga "Dessine-moi un mouton".

Alizée (2000–2004)

2000. aastal kogusid Farmer ja Boutonnat ideid, et luua laule ja videoid, mis sobiksid nooremale uuele tähele. Ühtlasi otsisid nad uut naisartisti, kes murraks Prantsuse edetabelitesse – nad leidsid Alizée, kes oli saanud tuntuks võistlejana Prantsuse telesaates "Graines de stars". Farmer ja Boutonnat kirjutasid ja produtseerisid Alizée albumid "Gourmandises" ja "Mes courants électriques". Tema hittlugu "Moi... Lolita" jõudis üle maailma edetabelite tippu ja Alizée oli edukaim Prantsuse laulja tol aastal. 2001. aastal avalikustas IFOP Mylène'i kui aasta enim teeniva Prantsuse meelelahutajana, suuresti tänu tema osale Alizée laulude kirjutamises, lindistamises ja produtseerimises, millega oli teeninud 10,4 miljonit eurot. Farmer ja Boutonnat kaitsesid Alizée imagot hoolikalt – tal oli lubatud anda vaid mõni intervjuu ja needki kuni 20 minutit pikad. 2005. aastal laulis Alizée duette, et iseseisvalt läbi lüüa. Tema neljas album ilmus 2010. aasta märtsis.

"Les mots" (2001–2003)

2001. aasta lõpus tuli müügile Farmeri esimene hitikogumik "Les mots" [le mo:], mille tiitellugu ja juhtsingel oli duett laulja Sealiga. "Les Mots" oli müüduim album aastatel 2001 ja 2002 ning on siiani müüduim (üle 1,5 miljoni eksemplariga) kogumik Prantsusmaal.

"Avant que l'ombre..." (2004–2006)

2004. aasta detsembris teatas Farmer uue albumi "Avant que l'ombre..." ja singli "Fuck them all" ilmumisest kevadel ja 13 kontserdist Palais Omnisports de Paris-Bercys jaanuaris. Farmer lisas, et erilise lavakujunduse tõttu ei ole võimalik turneed teha kogu riigis. Farmer esines telesaates vaid ühe korra. Ta kommenteeris, et kõik, mida tal on öelda, on ta öelnud ära oma lauludes. Sellegipoolest jõudis album edetabelis esikohale ja seda müüdi peaaegu miljon eksemplari. Tema kontserditurnee algas 13. jaanuaril 2006. Ta andis 13 kontserti, mille viimane kuupäev oli 29. jaanuar. Uus kontserdialbum ja kontserdi DVD "Avant que l'ombre... à Bercy" tuli müügile 2006. aasta detsembris. Juba esimeste kuudega sai albumist müüduim muusikasalvestis Prantsusmaal.

Farmer lindistas Mobyga singli "Slipping Away (Crier la vie)", mis tuli müügile 2006. aasta septembris. See oli tema neljas singel, mis oli edetabelis esikohal.

"Point de Suture" (2007–2010)

Farmeri seitsmendat stuudioalbumit, elektroonilist "Point de Suture'i" oli võimalik digitaalselt alla laadida alates 20. augustist 2008. Poodides oli album saadaval 25. augustist. Albumi juhtsingel "Dégénération" debüteeris 19. juunil. Albumis on teinegi duett Mobyga – "Looking for my name". Ta tahtis ka lindistada duetti David Bowiega, aga see jäi ära Davidi terviseprobleemide tõttu. Juhtsingel "Dégénération" oli Farmeri viies singel, mis oli edetabelis esikohal. Sellele järgnesid singlid "Appelle mon numéro", "Si j'avais au moins...", "C'est dans l'air" ja "Sextonik" – kõik tõusid edetabelis esikohale. See oli esimene kord, kui Farmeri kõik ühe albumi singlid jõudsid edetabelis esikohale. Farmeri välja müüdud kontserditurnee algas 2. mail 2009 Nice'is ja lõppes 19. septembril Brüsselis. Lavakujunduse autor oli arhitekt Mark Fisher. Erinevalt 2006. aasta turneest oli Farmeril seekord transporditav lava. See album võitis ka "Prantsusmaa aasta albumi" tiitli NRJ Music Awardsil.

Tema 2009. aasta turneest valmis kontserdialbum "N°5 on Tour".

"Bleu Noir" (2010–)

27. novembril 2010 avalikustati, et Farmeril ilmub peagi uus singel "Oui mais... non". Esimest korda tegi ta koostööd kellegi teisega peale Laurent Boutonnat'. Farmer palkas RedOne'i, kes on tuntud koostööst Lady Gagaga, et produtseerida ja kirjutada muusika Farmeri uuele singlile. Raadios mängiti laulu esimest korda 29. septembril, kuid laulu oli võimalik digitaalselt alla laadida alates 11. oktoobrist. See sai edetabelis kohe esikohale. 20. oktoobril kinnitati uue albumi pealkirjaks "Bleu Noir" ja album tuli müügile 6. detsembril 2010. Tema järgmine singel "Bleu Noir" jõudis edetabelis samuti esikohale. Seda albumit on müüdud üle 500 000 eksemplari.

Diskograafia

Singlid

1980. aastad "Maman a tort" (1984) "My Mum Is Wrong" (1984) "On est tous des imbéciles" (1985) "Plus grandir" (1985) "Libertine" (1986) "Tristana" (1987) "Sans contrefaçon" (1987) "Ainsi soit je..." (1988) "Pourvu qu'elles soient douces" (1988) "Sans logique" (1989) "À quoi je sers..." (1989) "Allan" (live) (1989)

1990. aastad "Plus grandir" (live mix) (1990) "Désenchantée" (1991) "Regrets" (1991) "Je t'aime mélancolie" (1991) "Beyond My Control" (1992) "Que mon cœur lâche" (1992) "My Soul Is Slashed" (1993) "XXL" (1995) "L'Instant X" (1995) "California" (1996) "Comme j'ai mal" (1996) "Rêver" (1996) "La Poupée qui fait non" (live) (1997) "Ainsi soit je..." (live) (1997) "L'Âme-stram-gram" (1999) "Je te rends ton amour" (1999) "Souviens-toi du jour" (1999)

2000. aastad "Optimistique-moi" (2000) "Innamoramento" (2000) "Dessine-moi un mouton" (2000) "L'Histoire d'une fée, c'est..." (2001) "Les Mots" (2001) "C'est une belle journée" (2002) "Pardonne-moi" (2002) "Fuck Them All" (2005) "Q.I" (2005) "Redonne-moi" (2006) "L'amour n'est rien..." (2006) "Peut-être toi" (2006) "Slipping Away (Crier la vie)" (2006) "Avant que l'ombre..." (live) (2006) "Déshabillez-moi" (live) (2007) "Dégénération" (2008) "Appelle mon numéro" (2008) "Si j'avais au moins..." (2009) "C'est dans l'air" (2009) "Sextonik" (2009)

2010. aastad "Oui mais... non" (2010) "Bleu Noir" (2011) "Lonely Lisa" (2011) "Du temps" (2011)

Mylène Farmeri diskograafia

Välja antud
↙Stuudioalbumid	12
↙Kontsertalbumid	7
↙Kogumikalbumid	3
↙Singlid	48
↙Videoalbumid	11
↙Muusikavideod	45

Stuudioalbumid

• Cendres de Lune (1986)
• Ainsi soit je... (1988)
• L'Autre... (1991)
• Anamorphosée (1995)
• Innamoramento (1999)
• Avant que l'ombre... (2005)
• Point de Suture (2008)
• Bleu Noir (2010)
• Monkey Me (2012)
• Interstellaires (2015)
• Désobéissance (2018)
• L'Emprise (2022)

Kontsertalbumid

• En concert (1989)
• Live à Bercy (1997)
• Mylenium Tour (2000)
• Avant que l'ombre... à Bercy (2006)
• N°5 on Tour (2009)
• Timeless 2013 (2013)
• Live 2019 (2019)

Välislingid

• Mylène Farmeri uudised, fotod jpm
• Farmeri kontserdid, laulud, videod, auhinnad, filmograafia, videograafia, diskograafia ja kontserditurneede ajad