Mine sisu juurde

Haapsalu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Haapsalu linn (haldusüksus)
Haapsalu
Pindala: 11,1 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 9812 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1692[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 57′ N, 23° 32′ E
Haapsalu (Eesti)
Haapsalu
Kaart

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus. Asub Haapsalu lahe lõunakaldal.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - Bürgermeistri holm ja Krimmi holm. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse Haapsalu kaubamaja juurde Tallinna maanteel.

Linnaosad

[muuda | muuda lähteteksti]

Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: Holmi, Kesklinn, Männiku, Paralepa, Randsalu ja Haapsalu vanalinn.


Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Läänemaa keskus Haapsalu asus Ridala kihelkonna maadel.

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

Põhjasõja (1700-1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusesse. 1715. aastal tutvus tsaar Peeter I ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus ta andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes Haapsalu magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Riisiperest raudtee.[4][5] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu kuurort

[muuda | muuda lähteteksti]
Haapsalu kuursaal

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi.

Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaadi tänav 1 asuv Haapsalu kuursaal ja Haapsalu Paralepa osas tegutseb ASi Heal Fra Mare Thalasso SPA (asutatud 1997) ja Bergfeldti mudaravila (asutatud 1994), Väikse viigi ääres asub Hestia Hotel Haapsalu Spa (sanatoorium asutatud 1938).

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]
1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2010 2011 2020
2884 3212 4251 4649 8567 11 483 13 035 15 176 12 394 11 672 11 298 11 295 9513

Haapsalu elanikkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 8417 73,30 9058 69,49 9704 66,39 9587 79,53 8404 81,98
venelased 2220 19,33 2987 22,92 3726 25,49 1841 15,28 1427 13,92
ukrainlased 296 2,58 441 3,38 547 3,74 287 2,38 181 1,77
valgevenelased 99 0,86 186 1,43 233 1,59 97 0,80 61 0,60
soomlased 62 0,54 81 0,62 77 0,53 64 0,53 57 0,56
muud 389 3,39 282 2,16 330 2,26 144 1,19 121 1,18
Kokku 11 483 100 13 035 100 14 617 100 12 054 100 10 251 100

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Haapsalu rannapromenaad
    Haapsalu rannapromenaad
  • Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist
    Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist
  • Piiskopilinnuse varemed
    Piiskopilinnuse varemed
  • Jaani kirik
    Jaani kirik
  • Maarja õigeusu kirik
    Maarja õigeusu kirik
  • Haapsalu jaamahoone
    Haapsalu jaamahoone
  • Raudteejaama ooteplatvorm
    Raudteejaama ooteplatvorm

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]

Bussiliinid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1. Lossiplats–Kiltsi–Rohuküla (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 2. Holmi–Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
  • 3. Holmi – Ragn-Sells (liin ei ole käigus riigipühadel)
  • 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin on käigus ainult pühapäeviti ja riigipühadel)
Vaata ka: Haapsalu tänavate loend

Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 22.07.2023.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
  5. ↑ "Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2009. Vaadatud 20. juulil 2009.
  6. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  8. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  9. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Linn
Alevikud
Külad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Haapsalu&oldid=6744638"