Ahven

See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Ahven (perekond); nime kohta vaata Ahven (perekonnanimi)

---

Ahven
Harilik ahven (Perca fluviatilis)
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii
Selts	Ahvenalised Perciformes
Sugukond	Ahvenlased Percidae
Perekond	Ahven Perca
Liik	Ahven
Binaarne nimetus
Perca fluviatilis L.

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Šotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage-, riim- ja tumedaveelistes ning happelistes veekogudes. Ahven võib vähendada metaani eritumist järve toitumisahela muutuste kaudu. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult.

Balhašis ei ela harilik ahven, vaid selle sugulasliik balhaši ahven. Põhja-Ameerikas Suure järvistu vesikonnas elab teine sugulasliik kollane ahven, keda on käsitletud ka hariliku ahvena alamliigina.

Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.

Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur süvaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana.

Ahven on tavaliselt kuni 2 kg raskune (üksikud isendid on üle 4 kg raskused) ja kuni 50 cm pikkune. Ta võib elada kuni 20–25-aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alammõõt puudub.. Ahvenat kasvatatakse Euroopas hõrgu maitse pärast.

Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt.

Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. Kudu kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest.

Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt.

Ahvena genoom sisaldab umbes miljard nukleotiidi ja üle 23 000 geeni.

Ahven on Soome rahvuskala ja Eesti 2022. aasta kala.

Kuna ahven on Eestis laialt levinud püügikala, siis on tal palju murde- ja rahvakeelseid nimetusi, näiteks ahvenas saartel ja Läänemaal, ahun ja ahnik Lõuna-Eestis ning ahve ja ahves idamurdes. Punaste uimede tõttu on kala kutsutud punakalaks või pritsimeheks, kuna tuletõrjujatel olid punased pagunid.

Kirjandus

• "Loomade elu", 4. kd, lk 320–321

Välislingid

• Ahven andmebaasis eElurikkus
• Ahven TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas
• Ajakiri Kalastaja. Meie vete kalu: Ahven. Leili Järv
• «Kalapüügieeskiri» lisa 5. Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded
• Ajakiri Kalale. Ahven - Eesti vete väike tiiger. Aleksei Turovski
• "Ahven ehk harilik ahven ehk euroopa ahven", Arvo Tuvikene - esimene osa, teine osa, kolmas osa