Kräsuli

Kräsuli
	1) Pihlakakari, 2) Pendiksekari ots, 3) Madikse nukk,; 4) Sadamakari, 5) Nõmmekari ots
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	59° 34′ 29″ N, 24° 47′ 11″ E
Pindala	16,9 ha
Pikkus	650 m
Laius	640 m
Rannajoone pikkus	2,27 km
Kõrgeim koht	5 m üle merepinna
Elanikke	4 (2017); 23,7 in/km²

Kräsuli (rootsi keeles Gräsö) on madal metsane saar Harju maakonnas Viimsi poolsaare loodeotsa (Rohuneeme) ja Aegna saare vahel Soome lahes. Kahel pool saart asuvad väinad Suur salm ja Väike salm. Saare pindala on 16,9 hektarit ja rannajoone pikkus 2,27 kilomeetrit.

Nimi

Nimi Gräsö tähendab rootsi keeles 'rohusaart' (gräs 'rohi, ö 'saar'). Rootsikeelsed nimekujud on olnud ka Grääs Öen, Gräsör ja Gräsgrund, saksa keeles Grasholm. Per Wieselgren pakkus saare nimekujuks Gräsör – 'rohukari'. ^[3]

Kohalikud elanikud kasutasid saare kohta nimesid "Kresulimaa" ja "Kresuli". Rannakalurid kasutasid nime "Rohusaar". 1689. aasta ürikus leidub nimi Heina Sahr [saar].

Loodus

Saare põhjapoolne neem on Pihlakakari, läänepoolne Pendiksekari ots ehk Üksnäs ('metsaraideneem'), kagupoolne Sadamakari (kunagise kalapaadisadama järgi), lõunapoolne Madikse nukk ehk Madiksekari ots, idapoolne Nõmmekari ots.

Saare lõunaosas asub lepik ja idaosas kõrged kadakad. Saarel leidub ka mände.

Kräsulist umbes 200 meetrit ida suunas asub Kumbli saar.

Ajalugu

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen on oletanud, et 1032. aastal võis saare lähedal toimuda Raudvärava lahing, kuid lahingu täpne toimumiskoht ei ole teada.^[4]

Aegna elanikud kasutasid Kräsulit heinamaana. 1919 läks saar Viimsi valla ranniku elanike kasutusse. Kräsuli asustasid veebruaris 1918^[5] või sügisel 1922 Aegnalt pärit asukad.^[6]^[7] Saare elanike püsitegevuseks oli kalandus, kuid mitmed neist olid seotud salapiirituse veoga Soome. Enne teist maailmasõda asus saarel 5 majapidamist: Kalavälja, Jüri, Pendikse, Kaasiku ja Nõmme.^[8]

Nõukogude lennukid pommitasid 21. septembril 1944 saart, hävitades Nõmme talu elumaja. Üks lendur tulistas kuulipildujast saare elanikke ja loomi. Pommitamise järel lahkusid mitmed elanikud läände.

Saar kuulus nõukogude ajal Kirovi-nimelise kalurikolhoosi koosseisu ja oli enamjaolt asustatud. Saarel on tänapäeval suvilaid.

Rahvastikuregistri andmetel polnud Kräsulil Eesti 2011. aasta rahvaloenduse ajal püsielanikke, kuid 2017. aastal elas saarel püsivalt neli inimest. Valitsus arvas 2019. aastal Kräsuli väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku.^[9]^[10]^[11]

Saar on jagatud viieks krundiks, millest kõik kuuluvad Aivar Osale, tema lastele ja elukaaslasele.^[12]