Mine sisu juurde

Liphart

Allikas: Vikipeedia
Lipharti suguvõsa aadlivapp

Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Suguvõsa oli üks suurimaid Liivimaa maavaldajaid.

Päritolu ja varasem ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Liphartide päritolu ei ole täielikult selge. Suguvõsa enda traditsiooni järgi rändasid nad Liivimaale Saksimaalt ja olid suguluses Lippradt gen. Lipharti aadlisooga.[1] Ajaloolase Tiit Rosenbergi arvates pärineb Liphartide suguvõsa aga tõenäoliselt jõukast Tallinna kodanikusoost.[2] Suguvõsa rajajaks loetakse sadulsepp Alexander Lipharti (maeti 1656), kes võeti 1600. aastal Tallinna kodanikuks ja oli Kanuti gildi oldermann.[3] Tema kahest pojast põlvnesid Liphartide pealiinid: Johann Liphart (suri enne 1663) rajas Võlla liini, Friedrich von Liphart (suri 1699) oli Dukuri haru esiisa.

Võlla pealiin

[muuda | muuda lähteteksti]

Selle liini rajaja Johann Liphart (suri enne 1663, maeti Pärnu Nikolai kirikusse) oli Pärnu krahvkonna krahvi Franz Bernhard von Thurni juures koduõpetaja ja õuemeister. 1632. aastal sai ta viimase leselt kaheksaks aastaks pandivaldusena kasutada Sondva, kuhu ta rajas Pärnumaa Audru kihelkonna Võlla mõisa. Reduktsiooni ajal mõis küll redutseeriti, kuid jäi kummatigi Johanni järeltulijate valdusse; veel 1740. aastatel oli see riigimõis Liphartide käes rendil. Johanni pojad Pärnu maakohtu assessor Johann (suri 1691) ja ooberst Johann Friedrich (1655−1723) said 10. märtsil 1688 naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks, kuid rüütelkonda neid siiski ei introdutseeritud.[4] [5]

Dukuri pealiin

[muuda | muuda lähteteksti]

Johan Lipharti vanem vend Friedrich Liphart (1601–1699) omandas abiellumise teel 1662. aastal Liivimaa Võnnu kreisi Võnnu kihelkonna Dukuri mõisa (Duckern). Võnnu kreisi maakohtunik Friedrich Liphart ning tema vennapojad Johann ja Friedrich said 1688 naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks, kuid Rootsi rüütelkonda neid ei introdutseeritud[5]. Tema poeg Friedrich Wilhelm von Liphart (1663−1735), ooberst, Malmö kindluse komandant, pani aluse Liphartite Rootsi harule, teine poeg Franz Bernhard von Liphart (−1710), ooberstleitnant aga Dukuri harule, suguvõsaharud aga hääbusid XIX sajandil meesjärglaste puudumisel.

Liphartid rüütelkonna matriklis

[muuda | muuda lähteteksti]

1747. aastal kanti Liphartid Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse suguvõsana nr. 106 ja immatrikuleeriti 1776 ka Rootsi rüütelkonda (Nr. 2032).[6]

Suguvõsa Võlla ja Raadi haru liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Lipharti suguvõsa mõisavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, lk 674.
  2. vastseliina.ee: Liphartid
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, lk 674-675.
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Liphart
  5. 5,0 5,1 Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 178-179
  6. Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 vapp info
  7. Vastseliina mõis (Vastseliina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  8. Malle Salupere: Eestimaa oli täis Pushkini sugulasi[alaline kõdulink], Postimees 8. september 1999 / Жена Пушкина – из рода Липгартов!, Угол зрения – информационный еженедельник, Nr.10 (432) 18 марта 2009
  9. ERNST FRIEDRICH von LIPHART (1847–1932), Липгарт Эрнест Карлович (1847–1932)
  10. Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 7123, lk.520
  11. vgd.ru: Липгарт: Персональный список, Липгарт Андрей Александрович (1898–1980), Stalini preemia laureaadi loodu. Eest Ekspress 18.04.2009
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 351-352.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. 5. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930. Lk 49-50 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd. II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 674-685. [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XIX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1990. Lk 301-322.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 406.
  • Rosenberg, Tiit. Das Geschlecht von Liphart und sein Güterkomplex durch zwei Jahrhunderte. – Baltische Gutshöfe: Leben–Kultur–Wirtschaft. Acht Beiträge zum 9. Baltischem Seminar 1997. Herausgegeben von Heinrich Wittram. (Schriftenreihe Baltische Seminare Bd. 7). Lüneburg: Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft 2006, lk 55–105. ISBN 978-3-923149-41-4.
  • Rosenberg, Tiit. Liphardid Liivimaa mõisnikena. I–III. – Kleio. Ajaloo ajakiri. Tartu, 1994, nr 9, lk 12–15; 1996, nr 2 (16), lk 19–23; 1997 nr 3 (21), lk 8–17 pdf.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 178-179 [3].
  • Siimets, Ülo. 200 aastat Karl Eduard von Lipharti sünnist. − Värat. Nr 2. November 2008.
  • Vastseliina ja von Liphardid. – Võru Teataja. 23. jaan. 1999.
  • Веснина (Шестакова), Нина Николаевна. История Лифляндского рода фон Липгарт: краткое генеалогическое описание: родословные росписи. Санкт-Петербург, 1995. Teavik URRAMis

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]