Hüüru
Ilme
koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 32′ E
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Hüüru | |
---|---|
| |
Pindala: 13,0 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 446 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 1975[3] | |
Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 32′ E | |
Hüüru on küla Harju maakonnas Saue vallas, Tallinna–Paldiski tee ääres.
Varasemad nimekujud: Hyrenkylle (1535), Hürküll (1684), Hüür, Hüüro (1732)
Külas asusid Hüüru mõis ja Laabi karjamõis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- 1219. vallutas Taani kuningas Valdemar II Tallinna ja suure osa Põhja-Eestit.
- Aastaks 1241 pandi ristijatelt (kokku 5 munkade gruppi) saadud andmetest kokku Taani hindamisraamat – Liber Census Daniae, kus olid kirjas külad Põhja-Eesti territooriumil, sealhulgas ka Hüüru küla (tollase kirjapildi järgi HIUCENKYLAE). Hindamisraamatu üks grupp kirjeldas keskmiselt 12 küla, selles grupis, mis Hüürus käis, osutus suurimaks Pääsküla 20 adramaaga ja väiksemaks Tänassilma 3 adramaaga. Hüürus oli 10 adramaad (1 adramaa ~8 ha). Karja- ja heinamaad kuulusid tollal kogu külale.
- Pärast Jüriöö ülestõusu (1343–45) müüs Taani Eesti alad Saksa ordule, Hüüru küla maad kuulusid Rosenitele, kes hiljem need edasi pantisid.
- Hüüru veskit on mainitud aastast 1557 seoses üleminekuga Tallinna komtuuri valdusse, hiljem Blasius Hochravele koos juurde kuuluva 2 adramaaga. Enne Põhjasõda elasid küla ja mõis eraldi ehk eri omanike all.
- Pärast Liivi sõda (1558–83) läks Eesti ala Rootsi kuningriigi alla, paljud mõisad riigistati, enamasti jäid rentnikeks endised mõisnikud.
- Enne Põhjasõda laastas Eestit veel näljahäda, lisaks siis sõda ja katk, nii et Harjumaal hävis 84% elanikest.
- 1712. aasta loenduse aluses elas Hüürus 20 meest, 18 naist, 10 hobust, 5 härga ja 7 lehma. Kuna tsaar Peeter I põlistas balti aadli privileegid ja katk oli teinud oma töö siis liideti külamaad mõisamaadega.
- Rahvaarv hakkas pärast sõda kasvama nii sisserände mõjul kui ka seetõttu, et katkust pääsesid noored ja tugevad, kes lõid uued pered.
- 1725. aastal elas Hüürus juba 72 inimest (võrdluseks Murastes 51, Keilas 341)
- 1816. aastal loodi talurahva seadusega vallad, Hüüru kuulus Harku valla alla, talupoegadele anti liignimed ja lõpuks algas ka talude päriseks ostmine.
- 1886. asutati Harku vallakooli juurde Harku raamatukogu.[4] Siis oli seal ligikaudu 400 raamatut. Esimesed raamatukoguhoidjad olid kooliõpetajad M. Rahamägi, A. Hammer, L. Sommer. Harku raamatukogu nimi on olemas nii Eestimaa, Liivimaa kui ka Peterburi kubermangu raamatukogude nimekirjades.
- 1912. aastal oli Perekonnalehe andmetel oli raamatukogus üle 900 köite.
- Enne Esimest maailmasõda Eestis ehitati Hüüru juurde Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnak ja Peeter Suure Merekindluse Hüüru patarei[5]
- 1926. aastast tegutses raamatukogu Harku avaliku raamatukogu nime all. Harku raamatukogu asus Harku vanas koolimajas, olgugi et Harku kool 1920. aastatel Hüüru mõisa kolis.
- Pärast teist maailmasõda oli raamatukogu Harku vallamaja hoones, mis on praegu Hüüru hooldekodu majaks.
- Vallad likvideeriti pärast teist maailmasõda, asemele tulid külanõukogud ja mõisas asus Harku Küla TSN Täitevkomitee 1947–1975
- 1969. aastal püstitati Tallinna–Paldiski tee äärde 1941. aasta lahingute mälestusmärk, tankitõket meenutaval betoonist püramiidil oli tekst „Siin rajasid tallinlased 1941. aastal kaitseliini võitluseks Saksa fašistlike vägede vastu“.
- 1970. elas külas 189 inimest ja küla piirkonnas oli külanõukogu, Harku haigla, apteek, sidejaoskond, algkool ja raamatukogu.
- Hüüru külanõukogu alla kuulusid kolhoosid “Kakumäe kalur", "Sangari", "Lembitu", "Bolseviku", "Kindluse" ja "Koidu", Karjaküla, Vääna osakond ja Saue sovhoosi Harku osakond.
- 1977. aastast alates kuulus Hüüru küla Saue külanõukokku.
- 1987. aastal elas külas 208 elanikku.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 10.12.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Saue Vallaraamatukogu ajaloost. Saue Vallaraamatukogu veebisait.
- ↑ Peeter Suure Merekindluse Hüüru patarei, 1913-1917. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.06.2023)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]*Ivi Tomingas: HÜÜRU KÜLA 760, ettekanne 2001. aastal küla juubeliüritusel