Mine sisu juurde

Sitakoti Mats

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 14. november 2024, kell 12:53 kasutajalt Sillerkiil (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Sitakoti Mats (ka Sitta Kodt Matz, surnud 1621 Kullamaa kihelkonnas) oli Eestimaa talupoeg, kes maeti Kullamaa kiriku juurde. Tema hauale püstitati rõngasrist, mida peetakse Eesti vanimaks säilinud dateeringuga rõngasristiks.[1]

Mats oli rahvapärimuse järgi suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu.[2] Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks.[3]

Ta kinkis Kullamaa kirikule kroonlühtri.[4]

Matsi jõukust kinnitab asjaolu, et ta maeti kirikuaeda ja tema hauale pandi rõngasrist.[4]

Kalev Jaago oletab, et Sitakoti võis olla talu või küla nimi. Ilmar Jõesoo andmetel võis ta pärineda Sassi-Jaani talust. [5]

Teise versiooni järgi on ristil olev tekst rannarootsikeelne ja tähendab: "Siin on Jumalas Mats". Sel juhul on "Sitakoti" rahvaetümoloogiline arusaamatu sõna seletuskatse.[6]

Matsi mälestuseks korraldavad vibulaskjad Sitakoti Matsi turniiri.[7]

Kullamaa kirikuaias asuv rõngasrist on kinnismälestis, mis võeti kaitse alla Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega nr 36. 3. juulil 1997. Rist on Muinsuskaitseametis arvel 4. aprillist 1998. Kultuurimälestise tunnuseks on piirkonna ajastu tüüpilise hauatähise näide.

Kinnismälestise registrinumber on 16265 (enne oli 476).

Rõngasristi kõrgus maapinnast on 106 cm, ratta maksimaalne laius 82,5 cm.

Rist on tehtud raidtehnikas paekivist. See asus varem kirikust vahetult idas, kuid tõsteti praegusesse asukohta seoses koori ümberehitusega. Rist on oma praeguses asukohas aastast 1868.

Rõngasrist on ažuurne laienevate otstega ladina rist, mille ülaosa läbib rõngas. Rõngas jätab ristihaara otsad rõngast välja. Haarasid on algselt kaunistanud poolsfäärilised näsad. Rist on monteeritud betoonalusele. Risti jalamilt ja ka ratta osast puuduvad killud, külgmised näsad puuduvad, kuid ülemine on säilinud osaliselt.

Esiküljel ülal keskel on daatum A° 1621, jalamil kiri "SITTA / KODT/ MATZ".[8]

  1. "Sitakoti Matsist, Kullamaa kuulsaimast mehest, võiks saada aukodanik". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14.11.2024.
  2. "24. veebruaril peetakse talvist madise- ehk matsipäeva". Maaleht. Vaadatud 14. novembril 2024.
  3. ERR (8. august 2020). "Eesti lugu. Rootsi aeg. Suurvõimu kujunemine | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 14. novembril 2024.
  4. 4,0 4,1 "Talvitaja (2017-2018) by Eesti Päevalehe - Issuu". issuu.com (inglise). 13. november 2018. Vaadatud 14. novembril 2024.
  5. "Artikkel Lääne Elus Kullamaa surnuaia kohta". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. juunil 2012.
  6. "Kullamaa kirik ja surnuaed". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 14. novembril 2024.
  7. www.elitec.ee. "Vibumats |". www.laanevibulaskjad.ee. Vaadatud 14. novembril 2024.
  8. Muinsuskaitseameti register