Saint Kitts ja Nevis

	Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon
	Saint Kittsi ja Nevise lipp Saint Kittsi ja Nevise vapp
Riigihümn	Oh Land of Beauty
Pealinn	Basseterre
Pindala	261 km²
Riigikeel	inglise
Rahvaarv	55 345 (2017)
Rahvastikutihedus	212 in/km²
Riigipea	Elizabeth II
Kindralkuberner	Samuel Weymouth Tapley Seaton (kohusetäitja)
Peaminister	Timothy Harris
Iseseisvus	19. september 1983
SKT	0,946 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	17 924 $ (2017)
Valuuta	dollar (XCD)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.kn
ROK-i kood	SKN
Telefonikood	1-869

Saint Kitts ja Nevis (varasem nimi Saint Christopher ja Nevis) on kahest Kariibi mere saarest koosnev riik Väikeste Antillide saartel. See on läänepoolkera väikseim riik.

Nimi

Riigi nimi "Saint Kitts" tähendab inglise keeles 'Püha Kitts'. Kitts on lühend isikunimest Christopher, mistõttu riik on põhiseaduses märgitud ka paralleelselt varasema nimega "Saint Christopher ja Nevis". "Nevis" on ingliskeelne lühend ja mugandus hispaaniakeelsest liturgilisest mõistest Nuestra Señora de las Nieves (otsetõlkes 'Meie lumeemand', s.o 'Lumise imeteo neitsi Maarja'). Neitsi Maarja imetegu on seotud Rooma Santa Maria Maggiore kiriku rajamisega. Kalinago indiaanlased nimetasid Saint Kittsi saart Liamuiga ('viljakas maa') ja Nevist Oualie ('ilusate vete maa'). Christoph Kolumbus nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks ja Saba saare San Cristóbaliks, kuid hilisematel merekaartidel aeti saarte nimed segamini.

Asend

Saint Kitts ja Nevis asub Kariibi mere idaosas Puerto Ricost kagus Leewardi saarestiku põhjaosas ja kuulub Väikeste Antillide saarterühma. Riigist läände jääb Kariibi meri, itta aga Atlandi ookean.

Saint Kittsi ja Nevise mereala piirneb loodes Sint Eustatiuse saare, idas Antigua ja Barbuda, lõunas aga Montserrati merealaga.

Riigil puudub maismaapiir, rannikujoone kogupikkus on 135 kilomeetrit. ^[4] Riigi maismaaterritoorium ulatub 37 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 8 kilomeetri ulatuses idast läände. ^[5]

Loodus

Saint Kittsi ja Nevise saared on vulkaanilise päritoluga, kuid riigis pole viimastel sajanditel vulkaanipurskeid registreeritud. Riik aub seismiliselt aktiivses piirkonnas Kariibi tektoonilisel plaadil. Saared moodustusid umbes 50 miljonit aastat tagasi. Riigi kõrgeim tipp on Saint Kittsil asuv Liamuiga vulkaan, mis kerkib 1156 kilomeetrit üle merepinna. Nevise saare kõrgeim tipp Nevis Peak kerkib 985 meetrit üle merepinna.

Saint Kittsi saare pindala on 168 km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93 km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8 km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi. ^[6] Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest.

Metsa leidub 42,3% riigi pindalast. ^[4] Vihmametsa on 2005. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki. ^[7]

Riigis on kirjeldatud 2 liiki kahepaikseid: Eleutherodactylus johnstonei ja aaga (Bufo marinus). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud bissa ja nahkkilpkonna pesitsusalad.

Riigis on kirjeldatud 224 linnuliiki. ^[8] Neist liikidest on ohustatumad palmi-vilepart ja kiritiib-tormilind.

Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid. ^[7] Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon. ^[9]

Riigis valitseb troopiline kliima. Maist novembrini kestab vihmaperiood. Juulist oktoobrini tabavad riiki sageli orkaanid. ^[4] Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi 1998 orkaan George ja oktoobris 2008 orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26°C ja +32°C vahel. ^[5]

Riigikord

Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia Briti Rahvaste Ühenduse koosseisus. Riigipea on Briti monarh Elizabeth II, keda riigis esindab kindralkuberner. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri. ^[4]

Seadusandlik võim riigis kuulub 1-kojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 14 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 3 määrab ametisse kindralkuberner.

Riigis tegutseb 2016 seisuga 5 parteid:

Nevise Reformatsiooni Partei (NRP)
Rahva Tegevuse Liikumine (PAM)
Rahva Tööpartei (PLP)
Saint Kittsi ja Nevise Tööpartei (SKNLP)
Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM).

Riigi põhiseadus jõustus 23. juunil 1983. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Haldusjaotus

Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 linna, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre vallas asub 2 linna.

Taristu

Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit. ^[4] Saartel asub 50 kilomeetrine kitsarööpmelise raudtee lõik.

Riigis on 2 lennuvälja. Peamised sadamad asuvad Basseterre'is ja Charlestownis.

Rahvastik

Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse alusel 46 398 inimest. ^[10] Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt.

2001. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid anglikaanid, 19,1% metodistid ja 8,2% nelipühilased. Riigis leidub veel katoliiklasi, baptiste ja adventiste.

Riigikaitse

Saint Kittsi ja Nevise kaitsejõudude elavjõud koosnevad 300 mehest. Teenistus kaitsejõududes on vabatahtlik. Kaitsejõududesse kuulub jalaväeüksus ja mereväeüksus. Üksuse relvastusse kuuluvad 3 Daimler Ferret FV-702 soomukit, Sterling MK-4 kuulipildujad, FN-FAL ja FN-MAG automaadid ning L-1A1 vintpüssid.

Majandus

Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval turism. ^[11] 2005. aastal lõpetati sajanditepikkune suhkruroo kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja offshore pangandust. Riigis tegeletakse veel kopra tootmisega ja tekstiilitööstusega.

Põllumajanduses kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, riisi, jamssi ja banaane.

2016 oli riigi sisemajanduse kogutoodang 1,427 miljardit USD.

Ajalugu

Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr Floridast. 1000 aastat eKr saabusid Venezuela Orinoco jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. 800 aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad igneri indiaanlased ja 1300 paiku kalinago indiaanlased.

Christoph Kolumbus jõudis saartele 1493 oma teise reisi ajal ja nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks. 1538 rajasid prantsuse hugenotid saarele asunduse ja sadama, mille hispaanlased mõne kuu pärast hävitasid. 1607 peatus saartel inglise maadeavastaja John Smith.

1623 saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle koloonia rajamise püüe Guajaana rannikul luhtus. 1624 pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese Inglismaa koloonia Kariibi mere saartel. 1625 saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna Prantsusmaa esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas 1626 asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad.

1628 rajati inglaste asundus Nevise saarele. 1629 rüüstasid saari hispaanlased. Tubaka ja suhkruroo kasvatusega seoses alustati Aafrikast orjade toomist saartele. 1638 sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus Prantsusmaa kuningale allumast ja 1651 ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa Malta ordu. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused Prantsuse Ida-India Kompaniile. 17. sajandi keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged inglaste ja prantslaste vahel. 1665–1667 oli kogu saar prantslaste käes. 1671. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. 1689 okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid 1697 Rijswijki rahulepinguga varasem olukord taastati. 1690 hävitas maavärin Nevise saarel Jamestowni linna. 1705–1713 okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased.

1713 Utrechti rahulepinguga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. 1727 toodi saare pealinn üle Basseterresse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati 18. sajandil Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati 1778 läänepoolkera esimene hotell ja saarel hakkas edenema turism. 1834 tühistati Briti impeeriumis orjandus. 1871 kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja 1883. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus.

Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu 20. sajandi esimese pooleni. Suure depressiooni ajal moodustati saartel ametiühingud. Saint Kitts ja Nevis kuulus 1958–1962 Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse.

Saint Kitts ja Nevis iseseisvus 1983 ja 1984 peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. 2005 lõpetati riigis suhkrurookasvatus.

Kultuur

Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. Detsembrist jaanuarini peetakse riigis iga-aastast karnevali. Juuni viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates 1974 peetakse Nevise saarel Culturama festivali. Veebruaris toimub Green Valley festival ja septembris La festival de Capisterre festival.

Saint Kittsis ja Nevises on vändatud film "Kadunud tapluses 2: Algus".

Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on kriket ja 2007. aasta kriketi maailmakarika etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on jalgpall. Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis saavutas 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha.

Saint Kitts ja Nevis osales esmakordselt 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on Kim Collins, kes on olümpiamängudel võistelnud 100 ja 200 meetri jooksus. Ta saavutas 2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas 100 meetri finaalis 6. koha ja 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis ta 100 meetri finaali.

Nevise saarelt pärines USA riigitegelane Alexander Hamilton.

Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Kittsi ja Nevisega 24. septembril 2009.

Eesti jalgpallikoondis on 2015–2016 pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist.

Viited

[1] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[r2vqB-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 USA Luure Keskagentuuri ülevaade.

[PdK1b-5] 5,0 ^5,1 Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.

[KSGPi-6] Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed.

[sXytP-7] 7,0 ^7,1 Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.

[1imv8-8] Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.

[jxgrD-9] Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.

[KHoCH-10] CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika

[imDFy-11] USA Luure Keskagentuuri ülevaade.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]