Xenophon
Xenophon (kreeka keeles Ξενοφῶν) (umbes 430 eKr Ateena – 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. [1]
Poliitliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. [1]
Seejärel otsis Xenophon võimalust toetada Spartat ja võitles Korintose sõjas (395–386 eKr) Sparta poolel. Xenophon imetles Sparta kuningat Agesilaos II-t, võttis tema relvakaaslasena 394 eKr osa sõjast Ateena liitlase Teeba vastu ja osales Koroneia lahingus. Selle eest pagendati Xenophon Ateenast. [1]
Hiljem elas ta Olümpia lähedal Skilluse juures asuvas villas, mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest, et Ateenas tema kinnisvara konfiskeeriti. Seal kirjutas ta teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel.
370 eKr hõivasid Elise elanikud Skilluse ja Xenophon põgenes Korintosesse, kus talle anti amnestia. Viisteist aastat hiljem suri ta seal. [1]
Memuaarteos "Anabasis" ("Sõjaretk") kujutab Kyros Noorema retke ning 10 tuhande kreeka palgasõduri naasmist Musta mere äärde. Autor on liialdavalt esile tõstnud omaenese teeneid, kuid kirjeldanud ka Väike-Aasia ja Taga-Kaukaasia geograafiat ja etnograafiat. [1]
"Hellenika" ("Kreeka ajalugu") käsitleb sündmusi aastatel 411–362 eKr, kuni Mantineia lahinguni. See teos ei ole Thukydidese ajalooteose jätk. Xenophon pööras peatähelepanusuurtele ajaloolistele isikutele. Ateena vaenlasena vaikis ta täiesti maha olulisi Ateena ajaloo sündmusi, näiteks Ateena II mereliidu asutamise. Selle asemel keskendus ta vähetähtsatele sündmustele ja ülistas Sparta osa Kreeka poliitikas. [1]
Ajaloolis-pedagoogiline romaan "Kyrupaideia" ("Kyrose kasvatus") jutustab Xenophoni valitsejaideaali Kyros II elust ja surmast.
Xenophon oli Sokratese õpilane, kuid tegelikult filosoofiast ei huvitunud. [1]
Mitu tema teost räägib Sokratesest. Tähtsaim neist on "Apomnemoneumata" ("Mälestusi Sokratesest"). See sisaldab kujuka pildi Sokratesest inimesest, kodanikust ja meisterlikust õpetajast. Teos käsitleb ka Sokratese õpetamismeetodit. [1]
Xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tõttu.