Mine sisu juurde

Saint Kitts ja Nevis: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
 
(ei näidata 11 kasutaja 18 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Riik
{{Riik
| riiginimi = Saint Kittsi ja Nevise Föderatsioon
| riiginimi = Saint Christopheri ja Nevise Föderatsioon
| omastav = Saint Kittsi ja Nevise
| omastav = Saint Kittsi ja Nevise
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federation of Saint Kitts and Nevis
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federation of Saint Christopher and Nevis
| mis_lipp =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| mis_vapp =
12. rida: 12. rida:
| ametlik_keel =
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Basseterre]]
| pealinn = [[Basseterre]]
| riigipea_ametinimi2 = Riigipea
| riigipea_ametinimi2 = Kuningas
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_nimi2 = [[Charles III]]
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_nimi = [[Samuel Weymouth Tapley Seaton]] (kohusetäitja)
| riigipea_nimi = [[Marcella Liburd]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Timothy Harris]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Terrance Drew]]
| pindala = 261
| pindala = 261
| rahvaarv =
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis =
| rahvaarv_seis =
| iseseisvus = [[19. september]] [[1983]]
| iseseisvus = 19. september 1983
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar|dollar]] (XCD)
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4
| hümn = [[Oh Land of Beauty]]
| hümn = [[Oh Land of Beauty]]
35. rida: 35. rida:
}}
}}


'''Saint Kitts ja Nevis''' (varasem nimi ''Saint Christopher ja Nevis'') on kahest [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saarest koosnev riik [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saartel.
'''Saint Kitts ja Nevis''' on kahest [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saarest koosnev riik [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saartel.


See on [[läänepoolkera]] väikseim riik.
See on [[läänepoolkera]] väikseim riik.
56. rida: 56. rida:
Saint Kittsi saare [[pindala]] on 168&nbsp;km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93&nbsp;km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8&nbsp;km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi.<ref name="KSGPi" /> Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest.
Saint Kittsi saare [[pindala]] on 168&nbsp;km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93&nbsp;km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8&nbsp;km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi.<ref name="KSGPi" /> Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest.


Metsa leidub 42,3% riigi pindalast.<ref name="imDFy"/> [[Vihmamets]]a on [[2005]]. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki.<ref name="sXytP" />
Metsa leidub 42,3% riigi pindalast.<ref name="imDFy"/> [[Vihmamets]]a on 2005. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki.<ref name="sXytP" />


Riigis on kirjeldatud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja [[aaga]] (''Bufo marinus''). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud [[bissa]] ja [[nahkkilpkonn]]a pesitsusalad.
Riigis on kirjeldatud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja [[aaga]] (''Bufo marinus''). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud [[bissa]] ja [[nahkkilpkonn]]a pesitsusalad.
64. rida: 64. rida:
Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid.<ref name="sXytP" /> Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon.<ref name="jxgrD" />
Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid.<ref name="sXytP" /> Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon.<ref name="jxgrD" />


Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Mai]]st [[november|novembrini]] kestab vihmaperiood. [[Juuli]]st [[oktoober|oktoobrini]] tabavad riiki sageli [[orkaan]]id.<ref name="imDFy"/> Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi [[1998]] orkaan George ja oktoobris [[2008]] orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26&nbsp;°C ja +32&nbsp;°C vahel.<ref name="PdK1b" />
Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Mai]]st [[november|novembrini]] kestab vihmaperiood. [[Juuli]]st [[oktoober|oktoobrini]] tabavad riiki sageli [[orkaan]]id.<ref name="imDFy"/> Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi 1998 orkaan George ja oktoobris 2008 orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26&nbsp;°C ja +32&nbsp;°C vahel.<ref name="PdK1b" />


== Riigikord ==
== Riigikord ==
Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia [[Briti Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipea on Briti monarh [[Elizabeth II]], keda riigis esindab [[kindralkuberner]]. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri.<ref name="imDFy"/>
Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia [[Briti Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipea on Briti monarh [[Charles III]], keda riigis esindab [[kindralkuberner]]. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri.<ref name="imDFy"/>


[[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 14 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 3 määrab ametisse kindralkuberner.
[[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 15 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 4 määrab ametisse kindralkuberner.


Riigis tegutseb [[2016]] seisuga 5 parteid:
Riigis tegutseb 2016 seisuga 5 parteid:
# Nevise Reformatsiooni Partei (NRP)
# Nevise Reformatsiooni Partei (NRP)
# Rahva Tegevuse Liikumine (PAM)
# Rahva Tegevuse Liikumine (PAM)
78. rida: 78. rida:
# Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM).
# Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM).


2020 parlamendivalimiste järel sai PAM Rahvusassamblees 4, CCM 3, SKNLP ja PLP mõlemad 2 kohta.
Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[23. juuni]]l [[1983]]. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Riigi [[põhiseadus]] jõustus 23. juunil 1983. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.


== Haldusjaotus ==
== Haldusjaotus ==
[[Fail:Saint Kitts and Nevis, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saint Kittsi ja Nevise vallad]]
Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 [[linn]]a, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre'i vallas asub 2 linna.


Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 [[linn]]a, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre'i vallas asub kaks linna.
== Taristu==
Üheksa valda asub Saint Kittsi saarel ja ülejäänud viis Nevise saarel.
Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/>

{{Staatilised rea numbrid}}
{{Joondatud veerud}}
{| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right col-4-right col-5-right"
|+
!Nimi
!Keskus
!data-sort-type="number"|Elanikke
!Pindalal<br />(km²)
!El/km²
!Saar
|-
|[[Christ Church Nichola Towni vald|Christ Church Nichola Town]]
|[[Nichola Town]]
|1922
|18
|107
| rowspan="9" |[[Saint Kitts]]
|-
|[[Saint Anne Sandy Pointi vald|Saint Anne Sandy Point]]
|[[Sandy Point Town]]
|2626
|13
|202
|-
|[[Saint George Basseterre'i vald|Saint George Basseterre]]
|[[Basseterre]]
|12 635
|29
|436
|-
|[[Saint John Capisterre'i vald|Saint John Capisterre]]
|[[Dieppe Bay Town]]
|2962
|25
|118
|-
|[[Saint Mary Cayoni vald|Saint Mary Cayon]]
|[[Cayon]]
|3435
|15
|229
|-
|[[Saint Paul Capisterre'i vald|Saint Paul Capisterre]]
|[[Saint Paul Capisterre]]
|2432
|14
|174
|-
|[[Saint Peter Basseterre'i vald|Saint Peter Basseterre]]
|[[Monkey Hill]]
|4670
|21
|222
|-
|[[Saint Thomas Middle Islandi vald|Saint Thomas Middle Island]]
|[[Middle Island]]
|2535
|25
|101
|-
|[[Trinity Palmetto Pointi vald|Trinity Palmetto Point]]
|[[Trinity (Saint Kitts and Nevis)|Trinity]]
|1701
|16
|106
|-
|[[Saint George Gingerlandi vald|Saint George Gingerland]]
|[[Market Shop]]
|2496
|18
|139
| rowspan="5" |[[Nevis]]
|-
|[[Saint James Windwardi vald|Saint James Windward]]
|[[Newcastle (Saint Kitts and Nevis)|Newcastle]]
|2038
|32
|64
|-
|[[Saint John Figtree vald|Saint John Figtree]]
|[[Figtree]]
|3827
|22
|174
|-
|[[Saint Paul Charlestowni vald|Saint Paul Charlestown]]
|[[Charlestown (Saint Kitts and Nevis)|Charlestown]]
|1847
|4
|462
|-
|[[Saint Thomas Lowlandi vald|Saint Thomas Lowland]]
|[[Cotton Ground]]
|2069
|18
|115
|}

== Taristu ==
Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/>
Saartel asub 50 kilomeetrit [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]].
Saartel asub 50 kilomeetrit [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]].


90. rida: 193. rida:


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==
Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli [[2011]]. aasta [[rahvaloendus]]e alusel 46 398 inimest.<ref name="KHoCH" /> Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on eri rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt.
Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli 2011. aasta [[rahvaloendus]]e alusel 46 398 inimest.<ref name="KHoCH" /> Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on eri rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt.

2011 rahvaloenduse alusel elas Nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega võrreldes kasvas rahvaarv 10,52%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |pealkiri=The Nevis Statistical Digest 2016. Riigi statistikaamet. |vaadatud=2018-03-21 |arhiivimisaeg=2017-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101194212/http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |url-olek=ei tööta }}</ref> Nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist.


2001. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged. 2011 loenduse alusel oli Nevise saare elanikest 86% Aafrika ja 5,9% Kariibi idaosa päritolu.
2011 rahvaloenduse alusel elas Nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega võrreldes kasvas rahvaarv 10,52%.<ref>[http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file The Nevis Statistical Digest 2016. Riigi statistikaamet.]</ref> Nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist.
[[2001]]. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged. 2011 loenduse alusel oli Nevise saare elanikest 86% Aafrika ja 5,9% Kariibi idaosa päritolu.


2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid [[anglikaani kirik|anglikaanid]], 19,1% [[metodistid]] ja 8,2% [[nelipühilased]]. Riigis leidub veel [[katoliiklus|katoliiklasi]], [[baptistid|baptiste]] ja [[adventistid|adventiste]].
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid [[anglikaani kirik|anglikaanid]], 19,1% [[metodistid]] ja 8,2% [[nelipühilased]]. Riigis leidub veel [[katoliiklus|katoliiklasi]], [[baptistid|baptiste]] ja [[adventistid|adventiste]].
102. rida: 205. rida:


== Majandus ==
== Majandus ==
Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval [[turism]].<ref name="imDFy" /> [[2005]]. aastal lõpetati sajanditepikkune [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja [[offshore pangandus|''offshore''-pangandust]]. Riigis tegeletakse veel [[kopra]]tootmisega ja [[tekstiilitööstus]]ega.
Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval [[turism]].<ref name="imDFy" /> 2005. aastal lõpetati sajanditepikkune [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja [[offshore pangandus|''offshore''-pangandust]]. Riigis tegeletakse veel [[kopra]]tootmisega ja [[tekstiilitööstus]]ega.


[[Põllumajandus]]es kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, [[riis]]i, [[jamss]]i ja [[banaan]]e.
[[Põllumajandus]]es kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, [[riis]]i, [[jamss]]i ja [[banaan]]e.
109. rida: 212. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr [[Florida]]st. 1000 aastat eKr saabusid [[Venezuela]] [[Orinoco]] jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. [[800]]. aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad [[igneri]] indiaanlased ja [[1300]] paiku [[kalinago]] indiaanlased.
Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr [[Florida]]st. 1000 aastat eKr saabusid [[Venezuela]] [[Orinoco]] jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. [[800]]. aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad [[igneri]] indiaanlased ja 1300 paiku [[kalinago]] indiaanlased.


[[Christoph Kolumbus]] jõudis saartele [[1493]] oma teise reisi ajal ja nimetas [[Saint Kitts]]i saare Sant Yagoks. [[1538]] rajasid prantsuse [[hugenotid]] saarele asunduse ja sadama, mille [[hispaanlased]] mõne kuu pärast hävitasid. [[1607]] peatus saartel inglise maadeavastaja [[John Smith (maadeavastaja)|John Smith]].
[[Christoph Kolumbus]] jõudis saartele 1493 oma teise reisi ajal ja nimetas [[Saint Kitts]]i saare Sant Yagoks. 1538 rajasid prantsuse [[hugenotid]] saarele asunduse ja sadama, mille [[hispaanlased]] mõne kuu pärast hävitasid. 1607 peatus saartel inglise maadeavastaja [[John Smith (maadeavastaja)|John Smith]].


[[1623]] saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle [[koloonia]] rajamise püüe [[Guajaana]] rannikul luhtus. [[1624]] pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese [[Inglismaa]] koloonia Kariibi mere saartel. [[1625]] saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna [[Prantsusmaa]] esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas [[1626]] asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad.
1623 saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle [[koloonia]] rajamise püüe [[Guajaana (piirkond)|Guajaana]] rannikul luhtus. 1624 pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese [[Inglismaa]] koloonia Kariibi mere saartel. 1625 saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna [[Prantsusmaa]] esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas 1626 asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad.


[[1628]] rajati inglaste asundus [[Nevis]]e saarele. [[1629]] rüüstasid saari hispaanlased. [[Tubakas|Tubaka]] ja [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusega seoses alustati [[Aafrika]]st [[ori|orjade]] toomist saartele. [[1638]] sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] allumast ja [[1651]] ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa [[Malta ordu]]. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused [[Prantsuse Ida-India Kompanii]]le. [[17. sajand]]i keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged [[inglased|inglaste]] ja [[prantslased|prantslaste]] vahel. [[1665]]–[[1667]] oli kogu saar prantslaste käes. [[1671]]. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. [[1689]] okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid [[1697]] [[Rijswijki rahuleping]]uga varasem olukord taastati. [[1690]] hävitas [[maavärin]] Nevise saarel Jamestowni linna. [[1705]]–[[1713]] okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased.
1628 rajati inglaste asundus [[Nevis]]e saarele. 1629 rüüstasid saari hispaanlased. [[Tubakas|Tubaka]] ja [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusega seoses alustati [[Aafrika]]st [[ori|orjade]] toomist saartele. 1638 sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] allumast ja 1651 ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa [[Malta ordu]]. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused [[Prantsuse Ida-India Kompanii]]le. [[17. sajand]]i keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged [[inglased|inglaste]] ja [[prantslased|prantslaste]] vahel. 1665–1667 oli kogu saar prantslaste käes. 1671. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. 1689 okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid 1697 [[Rijswijki rahuleping]]uga varasem olukord taastati. 1690 hävitas [[maavärin]] Nevise saarel Jamestowni linna. 1705–1713 okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased.


1713 [[Utrechti rahuleping]]uga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. [[1727]] toodi saare pealinn üle [[Basseterre]]sse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati [[18. sajand]]il Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati [[1778]] läänepoolkera esimene [[hotell]] ja saarel hakkas edenema [[turism]]. [[1834]] tühistati Briti impeeriumis [[orjandus]]. [[1871]] kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja [[1883]]. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus.
1713 [[Utrechti rahuleping]]uga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. 1727 viidi saare pealinn üle [[Basseterre]]sse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati [[18. sajand]]il Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati 1778 läänepoolkera esimene [[hotell]] ja saarel hakkas edenema [[turism]]. 1834 tühistati Briti impeeriumis [[orjandus]]. 1871 kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja 1883. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus.


Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu [[20. sajand]]i esimese pooleni. [[Ülemaailmne majanduskriis|Suure depressiooni]] ajal moodustati saartel [[ametiühing]]ud. Saint Kitts ja Nevis kuulus [[1958]]–[[1962]] Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse.
Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu [[20. sajand]]i esimese pooleni. [[Ülemaailmne majanduskriis|Suure depressiooni]] ajal moodustati saartel [[ametiühing]]ud. Saint Kitts ja Nevis kuulus 1958–1962 Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse.


Saint Kitts ja Nevis iseseisvus [[1983]] ja [[1984]] peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. [[2005]] lõpetati riigis suhkrurookasvatus.
Saint Kitts ja Nevis iseseisvus 1983 ja 1984 peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. 2005 lõpetati riigis suhkrurookasvatus.


== Haridus==
== Haridus ==
Saint Kitts ja Nevise haridussüsteem koosneb 3 osast: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab 5. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 7 ja [[keskkool]] 5 aastat.
Saint Kitts ja Nevise haridussüsteem koosneb 3 osast: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab 5. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 7 ja [[keskkool]] 5 aastat.


129. rida: 232. rida:


== Kultuur ==
== Kultuur ==
[[Pilt:Kim_Collins_Berlin_2009-2.jpg|250px|pisi| Saint Kittsi ja Nevise rahvusvaheliselt tuntuim kergejõustiklane on sprinter [[Kim Collins]]]]
[[Pilt:Kim_Collins_Berlin_2009-2.jpg|püsti|pisi| Saint Kittsi ja Nevise rahvusvaheliselt tuntuim kergejõustiklane on sprinter [[Kim Collins]]]]
Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. [[Detsember|Detsembrist]] [[jaanuar]]ini peetakse riigis iga-aastast [[karneval]]i. [[Juuni]] viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates [[1974]] peetakse Nevise saarel Culturama festivali. [[Veebruar]]is toimub Green Valley festival ja [[september|septembris]] La festival de Capisterre festival.
Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. [[Detsember|Detsembrist]] [[jaanuar]]ini peetakse riigis iga-aastast [[karneval]]i. [[Juuni]] viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates 1974 peetakse Nevise saarel Culturama festivali. [[Veebruar]]is toimub Green Valley festival ja [[september|septembris]] La festival de Capisterre festival.


Saint Kittsis ja Nevises on vändatud film "[[Kadunud tapluses 2: Algus]]".
Saint Kittsis ja Nevises on filmitud mängufilm "[[Kadunud tapluses 2: Algus]]".


Basseterres asub Caribbean Cinema Megaplex 7 kino. Riigi suurimad ajalehed on Labour Spokesman ja The St. Kitts-Nevis Observer.
Basseterres asub Caribbean Cinema Megaplex 7 kino. Riigi suurimad ajalehed on Labour Spokesman ja The St. Kitts-Nevis Observer.


Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on [[kriket]] ja [[2007]]. aasta kriketi maailmakarika etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on [[jalgpall]]. [[Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis]] saavutas [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha. Riigi suurim spordikeskus on Warner Parki spordikeskus, mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat.
Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on [[kriket]] ja 2007. aasta kriketi maailma karikasarja etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on [[jalgpall]]. [[Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis]] saavutas [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha. Riigi suurim spordikeskus on Warner Parki spordikeskus, mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat.


Saint Kitts ja Nevis osales esmakordselt [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on [[Kim Collins]], kes on olümpiamängudel võistelnud [[100 meetri jooks|100]] ja [[200 meetri jooks]]us. Ta saavutas [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s 100 meetri finaalis 6. koha ja [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 100 meetri finaali.
Saint Kitts ja Nevis osales esimest korda [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on [[Kim Collins]], kes on olümpiamängudel võistelnud [[100 meetri jooks|100]] ja [[200 meetri jooks]]us. Ta saavutas [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s 100 meetri finaalis 6. koha ja [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 100 meetri finaali.


Nevise saarelt pärines USA riigitegelane [[Alexander Hamilton]].
Nevise saarelt pärines USA riigitegelane [[Alexander Hamilton]].
144. rida: 247. rida:
== Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega ==
== Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega ==


[[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Kittsi ja Nevisega [[24. september|24. septembril]] [[2009]].
[[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Kittsi ja Nevisega 24. septembril 2009.


[[Eesti jalgpallikoondis]] on [[2015]]–[[2016]] pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist.
[[Eesti jalgpallikoondis]] on 2015–2016 pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="imDFy">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sc.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
<ref name="imDFy">[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/saint-kitts-and-nevis/ USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
<ref name="imDFy">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sc.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
<ref name="PdK1b">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Kitts-and-Nevis.html Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.]</ref>
<ref name="PdK1b">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Kitts-and-Nevis.html Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.]</ref>
<ref name="KSGPi">[http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed.]</ref>
<ref name="KSGPi">{{Netiviide |url=http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |pealkiri=Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed. |vaadatud=2017-04-03 |arhiivimisaeg=2017-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404130637/http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="sXytP">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Saint_Kitts_and_Nevis.htm Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.]</ref>
<ref name="sXytP">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Saint_Kitts_and_Nevis.htm Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.]</ref>
<ref name="1imv8">[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&region=kn&list=clements Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.]</ref>
<ref name="1imv8">[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&region=kn&list=clements Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.]</ref>
<ref name="jxgrD">[https://www.theguardian.com/travel/gallery/2013/oct/01/st-kitts-wildlife-caribbean-in-pictures Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.]</ref>
<ref name="jxgrD">[https://www.theguardian.com/travel/gallery/2013/oct/01/st-kitts-wildlife-caribbean-in-pictures Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.]</ref>
<ref name="KHoCH">[http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika]</ref>
<ref name="KHoCH">{{Netiviide |pealkiri=CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika |url=http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf |vaadatud=2017-04-03 |arhiivimisaeg=2017-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170831043733/http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
}}
}}


163. rida: 265. rida:
{{Ameerikariigid}}
{{Ameerikariigid}}


{{koord|NS=17.33 |EW=-62.666667 |type=country |region=KN}}
{{koord |type=country |region=KN}}


[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Lääne-India]]
[[Kategooria:Saint Kitts ja Nevis| ]]
[[Kategooria:Saint Kitts ja Nevis| ]]

Viimane redaktsioon: 28. september 2024, kell 15:05

Saint Christopheri ja Nevise Föderatsioon

inglise Federation of Saint Christopher and Nevis
Saint Kittsi ja Nevise asendikaart
Riigihümn Oh Land of Beauty
Pealinn Basseterre
Pindala 261 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 55 345 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 212 in/km²
Kuningas Charles III
Kindralkuberner Marcella Liburd
Peaminister Terrance Drew
Iseseisvus 19. september 1983
SKT 0,946 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 17 924 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Ida-Kariibi dollar (XCD)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .kn
ROK-i kood SKN
Telefonikood 1-869

Saint Kitts ja Nevis on kahest Kariibi mere saarest koosnev riik Väikeste Antillide saartel.

See on läänepoolkera väikseim riik.

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi nime "Saint Kitts" tähendus inglise keeles on 'püha Kitts'. "Kitts" on lühend isikunimest "Christopher", mistõttu riik on põhiseaduses märgitud ka paralleelselt varasema nimega "Saint Christopher ja Nevis". "Nevis" on ingliskeelne lühend ja mugandus hispaaniakeelsest liturgilisest fraasist Nuestra Señora de las Nieves (otsetõlkes 'meie lumeemand', s.o 'lumise imeteo neitsi Maarja'). Neitsi Maarja imetegu on seotud Rooma Santa Maria Maggiore kiriku rajamisega. Kalinago indiaanlased kasutasid Saint Kittsi saare kohta nime Liamuiga ('viljakas maa') ja Nevise kohta nime Oualie ('ilusate vete maa'). Christoph Kolumbus nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks ja Saba saare San Cristóbaliks, kuid hilisematel merekaartidel aeti saarte nimed segamini.

Asend

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kitts ja Nevis asub Kariibi mere idaosas Puerto Ricost kagus Tuulepealsete saarte põhjaosas ja kuulub Väikeste Antillide saarterühma. Riigist läände jääb Kariibi meri, itta aga Atlandi ookean.

Saint Kittsi ja Nevise mereala piirneb loodes Sint Eustatiuse saare, idas Antigua ja Barbuda, lõunas aga Montserrati merealaga.

Riigil puudub maismaapiir, rannikujoone kogupikkus on 135 kilomeetrit.[4] Riigi maismaaterritoorium ulatub 37 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 8 kilomeetri ulatuses idast läände.[5]

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]
Saint Kittsi ja Nevise kaart

Saint Kittsi ja Nevise saared on vulkaanilise päritoluga, kuid riigis pole viimastel sajanditel vulkaanipurskeid registreeritud. Riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas Kariibi tektoonilisel plaadil. Saared moodustusid umbes 50 miljonit aastat tagasi. Riigi kõrgeim tipp on Saint Kittsil asuv Liamuiga vulkaan, mis kerkib 1156 meetrit üle merepinna. Nevise saare kõrgeim tipp Nevis Peak kerkib 985 meetrit üle merepinna.

Saint Kittsi saare pindala on 168 km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93 km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8 km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi.[6] Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest.

Metsa leidub 42,3% riigi pindalast.[4] Vihmametsa on 2005. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki.[7]

Riigis on kirjeldatud 2 liiki kahepaikseid: Eleutherodactylus johnstonei ja aaga (Bufo marinus). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud bissa ja nahkkilpkonna pesitsusalad.

Riigis on kirjeldatud 224 linnuliiki.[8] Neist liikidest on ohustatumad palmi-vilepart ja kiritiib-tormilind.

Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid.[7] Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon.[9]

Riigis valitseb troopiline kliima. Maist novembrini kestab vihmaperiood. Juulist oktoobrini tabavad riiki sageli orkaanid.[4] Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi 1998 orkaan George ja oktoobris 2008 orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26 °C ja +32 °C vahel.[5]

Riigikord

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia Briti Rahvaste Ühenduse koosseisus. Riigipea on Briti monarh Charles III, keda riigis esindab kindralkuberner. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri.[4]

Seadusandlik võim riigis kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 15 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 4 määrab ametisse kindralkuberner.

Riigis tegutseb 2016 seisuga 5 parteid:

  1. Nevise Reformatsiooni Partei (NRP)
  2. Rahva Tegevuse Liikumine (PAM)
  3. Rahva Tööpartei (PLP)
  4. Saint Kittsi ja Nevise Tööpartei (SKNLP)
  5. Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM).

2020 parlamendivalimiste järel sai PAM Rahvusassamblees 4, CCM 3, SKNLP ja PLP mõlemad 2 kohta.

Riigi põhiseadus jõustus 23. juunil 1983. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Saint Kittsi ja Nevise vallad

Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 linna, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre'i vallas asub kaks linna. Üheksa valda asub Saint Kittsi saarel ja ülejäänud viis Nevise saarel.

Nimi Keskus Elanikke Pindalal
(km²) 		El/km² Saar
Christ Church Nichola Town Nichola Town 1922 18 107 Saint Kitts
Saint Anne Sandy Point Sandy Point Town 2626 13 202
Saint George Basseterre Basseterre 12 635 29 436
Saint John Capisterre Dieppe Bay Town 2962 25 118
Saint Mary Cayon Cayon 3435 15 229
Saint Paul Capisterre Saint Paul Capisterre 2432 14 174
Saint Peter Basseterre Monkey Hill 4670 21 222
Saint Thomas Middle Island Middle Island 2535 25 101
Trinity Palmetto Point Trinity 1701 16 106
Saint George Gingerland Market Shop 2496 18 139 Nevis
Saint James Windward Newcastle 2038 32 64
Saint John Figtree Figtree 3827 22 174
Saint Paul Charlestown Charlestown 1847 4 462
Saint Thomas Lowland Cotton Ground 2069 18 115

Taristu

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit.[4] Saartel asub 50 kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed.

Riigis on kaks lennujaama: Robert L. Bradshaw rahvusvaheline lennujaam (Saint Kittsil) ja Vance W. Amory rahvusvaheline lennujaam (Nevisel). Peamised sadamad asuvad Basseterre'is ja Charlestownis.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse alusel 46 398 inimest.[10] Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on eri rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt.

2011 rahvaloenduse alusel elas Nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega võrreldes kasvas rahvaarv 10,52%.[11] Nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist.

2001. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged. 2011 loenduse alusel oli Nevise saare elanikest 86% Aafrika ja 5,9% Kariibi idaosa päritolu.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid anglikaanid, 19,1% metodistid ja 8,2% nelipühilased. Riigis leidub veel katoliiklasi, baptiste ja adventiste.

Riigikaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kittsi ja Nevise kaitsejõudude elavjõud koosnevad 300 mehest. Teenistus kaitsejõududes on vabatahtlik. Kaitsejõududesse kuulub jalaväeüksus ja mereväeüksus. Üksuse relvastusse kuuluvad 3 Daimler Ferret FV-702 soomukit, Sterling MK-4 kuulipildujad, FN-FAL ja FN-MAG automaadid ning L-1A1 vintpüssid.

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval turism.[4] 2005. aastal lõpetati sajanditepikkune suhkruroo kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja offshore-pangandust. Riigis tegeletakse veel kopratootmisega ja tekstiilitööstusega.

Põllumajanduses kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, riisi, jamssi ja banaane.

2016 oli riigi sisemajanduse kogutoodang 1,427 miljardit USD.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr Floridast. 1000 aastat eKr saabusid Venezuela Orinoco jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. 800. aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad igneri indiaanlased ja 1300 paiku kalinago indiaanlased.

Christoph Kolumbus jõudis saartele 1493 oma teise reisi ajal ja nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks. 1538 rajasid prantsuse hugenotid saarele asunduse ja sadama, mille hispaanlased mõne kuu pärast hävitasid. 1607 peatus saartel inglise maadeavastaja John Smith.

1623 saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle koloonia rajamise püüe Guajaana rannikul luhtus. 1624 pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese Inglismaa koloonia Kariibi mere saartel. 1625 saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna Prantsusmaa esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas 1626 asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad.

1628 rajati inglaste asundus Nevise saarele. 1629 rüüstasid saari hispaanlased. Tubaka ja suhkruroo kasvatusega seoses alustati Aafrikast orjade toomist saartele. 1638 sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus Prantsusmaa kuningale allumast ja 1651 ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa Malta ordu. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused Prantsuse Ida-India Kompaniile. 17. sajandi keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged inglaste ja prantslaste vahel. 1665–1667 oli kogu saar prantslaste käes. 1671. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. 1689 okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid 1697 Rijswijki rahulepinguga varasem olukord taastati. 1690 hävitas maavärin Nevise saarel Jamestowni linna. 1705–1713 okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased.

1713 Utrechti rahulepinguga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. 1727 viidi saare pealinn üle Basseterresse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati 18. sajandil Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati 1778 läänepoolkera esimene hotell ja saarel hakkas edenema turism. 1834 tühistati Briti impeeriumis orjandus. 1871 kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja 1883. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus.

Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu 20. sajandi esimese pooleni. Suure depressiooni ajal moodustati saartel ametiühingud. Saint Kitts ja Nevis kuulus 1958–1962 Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse.

Saint Kitts ja Nevis iseseisvus 1983 ja 1984 peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. 2005 lõpetati riigis suhkrurookasvatus.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Kitts ja Nevise haridussüsteem koosneb 3 osast: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Koolikohustus algab 5. eluaastast. Põhikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat.

Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus. Lisaks tegutseb riigis mitu meditsiiniülikooli.

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Saint Kittsi ja Nevise rahvusvaheliselt tuntuim kergejõustiklane on sprinter Kim Collins

Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. Detsembrist jaanuarini peetakse riigis iga-aastast karnevali. Juuni viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates 1974 peetakse Nevise saarel Culturama festivali. Veebruaris toimub Green Valley festival ja septembris La festival de Capisterre festival.

Saint Kittsis ja Nevises on filmitud mängufilm "Kadunud tapluses 2: Algus".

Basseterres asub Caribbean Cinema Megaplex 7 kino. Riigi suurimad ajalehed on Labour Spokesman ja The St. Kitts-Nevis Observer.

Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on kriket ja 2007. aasta kriketi maailma karikasarja etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on jalgpall. Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis saavutas 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha. Riigi suurim spordikeskus on Warner Parki spordikeskus, mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat.

Saint Kitts ja Nevis osales esimest korda 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on Kim Collins, kes on olümpiamängudel võistelnud 100 ja 200 meetri jooksus. Ta saavutas 2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas 100 meetri finaalis 6. koha ja 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel võitis ta 100 meetri finaali.

Nevise saarelt pärines USA riigitegelane Alexander Hamilton.

Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Kittsi ja Nevisega 24. septembril 2009.

Eesti jalgpallikoondis on 2015–2016 pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  5. ↑ 5,0 5,1 Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.
  6. ↑ "Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2017. Vaadatud 3. aprillil 2017.
  7. ↑ 7,0 7,1 Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.
  8. ↑ Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.
  9. ↑ Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.
  10. ↑ "CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. august 2017. Vaadatud 3. aprillil 2017.
  11. ↑ "The Nevis Statistical Digest 2016. Riigi statistikaamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2017. Vaadatud 21. märtsil 2018.

Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saint_Kitts_ja_Nevis&oldid=6734196"