Mauritaania: erinevus redaktsioonide vahel
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
(ei näidata 6 kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Viita}} |
|||
{{Riik |
{{Riik |
||
| |
| riiginimi = Mauritaania Islamivabariik |
||
| |
| omastav = Mauritaania |
||
| |
| nimi1_keel = araabia | nimi1 = الجمهورية الاسلامية الموريتانية | nimi1_latin = Al-Jumhūrīyah al-Islāmīyah al-Mūrītānīyah |
||
| |
| nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = République islamique de Mauritanie |
||
| |
| mis_lipp = |
||
| |
| mis_vapp = |
||
| |
| vapi_laius = 100px |
||
| |
| vapp = Seal of Mauritania (2018).svg |
||
| |
| asendikaart = Mauritania in its region.svg |
||
| |
| deviis = |
||
| |
| riigikeel = [[araabia keel|araabia]] ja [[prantsuse keel|prantsuse]] |
||
| |
| ametlik_keel = |
||
| |
| pealinn = [[Nouakchott]] |
||
| |
| riigipea_ametinimi = president |
||
| |
| riigipea_nimi = [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] |
||
| |
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister |
||
| |
| valitsusjuhi_nimi = [[Moctar Ould Diay]] |
||
| |
| pindala = |
||
| |
| rahvaarv = |
||
| |
| rahvaarv_seis = |
||
| rahvaarv_viide = |
|||
| rahvaarv_viide = <ref>Rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/mauritania.aspx GeoHive]. Vaadatud 5.08.2015.</ref> |
|||
| |
| iseseisvus = [[28. november]] [[1960]] |
||
| |
| valuuta = [[Mauritaania ugia|ugia]] (MRO) |
||
| |
| ajavöönd = |
||
| |
| hümn = |
||
| |
| usund = |
||
| |
| üladomeen = [[.mr]] |
||
| |
| telefonikood = 222 |
||
| |
| riigikord = |
||
| |
| SKT = |
||
| |
| SKT_elaniku_kohta = |
||
| |
| rok-i_kood = MTN |
||
| |
| märkused = |
||
}} |
}} |
||
⚫ | |||
Mauritaania sai nime [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]] asunud antiikaja piirkonna [[Mauretaania]] järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka [[maurid]]. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas. |
|||
⚫ | |||
Nime Mauritaania andsid piirkonnale [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kolonisaatorid alles [[19. sajand]]il. Varem sellel maa-alal väljakujunenud nime polnud. |
|||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Mauritaania asub [[Sahara]] kõrbes. Sellepärast on seal asustus hõre ja elanikeks on põhiliselt olnud [[nomaadid]], mistõttu riiklust on seal olnud raske kehtestada. |
|||
⚫ | [[3. august |
||
Mauritaania ja [[Mali]] piirialadel tekkis [[Ghana riik]], mis ei ulatunud Ghanasse, kuid mille järgi Ghana on nimetatud. Selle pealinn [[Koumba Saleh]] asus Lõuna-Mauritaanias. 1050. aasta paiku võttis Ghana riik vastu [[islam]]i. [[Maroko]]t ja Lõuna-[[Hispaania]]t valitsenud [[Almoraviidid]] võitsid Ghanat ja vallutasid suurema osa Mauritaaniast, aga [[1147]] sai Almoraviidide riik [[Almohaadid]]elt sõjas lüüa ja lakkas olemast. Almohaadid ei võtnud Mauritaaniat oma kontrolli alla ja keskvõim lakkas seal toimimast. Ühtlasi nõrgenes Ghana järjest, kuni [[Mali riik]] selle hävitas. Mauritaania lõunaosast sai Mali riigi vähetähtis ääreala ja riikluse traditsioonid katkesid Mauritaanias sajanditeks. |
|||
[[1640]] asutati [[Senegali jõgi|Senegali jõe]] põhjakaldal Edela-Mauritaanias [[Trarza]] emiraat. Selle elanikud olid peamiselt rändhõimud. Senegali jõe lõunakaldal asus [[Waalo]] riik ja suudmes Prantsusmaa kaubapunkt [[Saint-Louis]]. [[1825]] sai Tzarza emiiriks [[Mohammad al Habib]], kes tasuks lubaduse eest lõpetada rüüsteretked Waalosse [[abielu|abiellus]] Waalo pärijannaga. Prantslased seisid väljavaate ees, et Senegali jõe mõlema kalda elanikud võivad ühineda prantslaste vastu, ja ennetava rünnakuga purustasid Trarza sõjaväe. |
|||
Ühe põlvkonna jagu kestis rahu. Kuid vastuseks sellele, et Prantsusmaa rajas Senegali jõele merest järjest kaugemale sõjalisi tugipunkte, sõlmis Trarza oma naabri [[Brakna]]ga prantslastevastase lepingu, uuendas Waaloga liidulepingut ja pani Waalo kuningaks Mohammad al Habibi poja. Seepeale korraldasid prantslased [[1855]] teise Trarza sõja, milles purustasid liitlaste ühendatud väe, likvideerisid Waalo riigi ja kuulutasid selle Prantsusmaa kolooniaks. |
|||
Trarza jäi veel pooleks sajandiks iseseisvaks. Nad ei rünnanud Senegali jõest lõunas olevat Prantsusmaa asumaad, Prantsusmaa omakorda ei suutnud jõe põhjakallast koloniseerida, sest teda oli nõrgestanud [[Prantsuse-Preisi sõda]]. Alles [[1902]] kuulutas Prantsusmaa Trarza oma protektoraadiks. [[12. mai]]l [[1903]] kuulutas Prantsusmaa kogu tänapäevase Mauritaania oma protektoraadiks, [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1904]] tsiviilterritooriumiks, [[12. jaanuar]]il [[1920]] kolooniaks ja [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1946]] ülemereterritooriumiks. |
|||
Mauritaania pealinn oli kogu selle aja Saint-Louis, mis asus väljaspool Mauritaaniat Senegalis. [[1957]] viis Prantsusmaa lõpuks Mauritaania pealinna Mauritaaniasse, selleks sai [[Nouakchott]]. [[28. november|28. novembril]] [[1958]] sai Mauritaania [[antonoomne vabariik|autonoomseks vabariigiks]] ja 28. novembril [[1960]] iseseisvaks. |
|||
⚫ | [[3. august]]il [[2005]] toimus Mauritaanias [[sõjaväeline riigipööre]], mida juhtis kolonel [[Ely Ould Mohamed Vall]]. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud [[Ould Sid'Ahmed Taya]]. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist [[Saudi Araabia]]s kuningas [[Fahd]]i matustel. Kuni aastani [[2007]] juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia. |
||
[[26. juuni]]l [[2006]] toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uue [[põhiseadus]]e. Sama aasta [[19. november|19. novembril]] ja [[3. detsember|3. detsembril]] toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. [[11. märts]]il |
[[26. juuni]]l [[2006]] toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uue [[põhiseadus]]e. Sama aasta [[19. november|19. novembril]] ja [[3. detsember|3. detsembril]] toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. [[11. märts]]il 2007 valiti uueks presidendiks [[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]], kes kukutati [[6. august]]il [[2008]] toimunud sõjaväelise riigipöördega. |
||
== Haldusjaotus == |
== Haldusjaotus == |
||
67. rida: | 84. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Mauretaania]] |
|||
*[[Mauritaania riigipeade loend]] |
*[[Mauritaania riigipeade loend]] |
||
Viimane redaktsioon: 16. september 2024, kell 19:49
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mauritaania Islamivabariik
| |||||
Pealinn | Nouakchott | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pindala | 1 030 700 km² | ||||
Riigikeel | araabia ja prantsuse | ||||
Rahvaarv | 4 614 974 (2021)[1] | ||||
Rahvastikutihedus | 4,5 in/km² | ||||
President | Mohamed Cheikh El Ghazouani | ||||
Peaminister | Moctar Ould Diay | ||||
Iseseisvus | 28. november 1960 | ||||
SKT | 5,025 mld $ (2017)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 1136 $ (2017)[3] | ||||
Valuuta | ugia (MRO) | ||||
Tippdomeen | .mr | ||||
ROK-i kood | MTN | ||||
Telefonikood | 222 |
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali ja Alžeeria ning Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.
Mauritaania sai nime Põhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonna Mauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka maurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas.
Nime Mauritaania andsid piirkonnale Prantsuse kolonisaatorid alles 19. sajandil. Varem sellel maa-alal väljakujunenud nime polnud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mauritaania asub Sahara kõrbes. Sellepärast on seal asustus hõre ja elanikeks on põhiliselt olnud nomaadid, mistõttu riiklust on seal olnud raske kehtestada.
Mauritaania ja Mali piirialadel tekkis Ghana riik, mis ei ulatunud Ghanasse, kuid mille järgi Ghana on nimetatud. Selle pealinn Koumba Saleh asus Lõuna-Mauritaanias. 1050. aasta paiku võttis Ghana riik vastu islami. Marokot ja Lõuna-Hispaaniat valitsenud Almoraviidid võitsid Ghanat ja vallutasid suurema osa Mauritaaniast, aga 1147 sai Almoraviidide riik Almohaadidelt sõjas lüüa ja lakkas olemast. Almohaadid ei võtnud Mauritaaniat oma kontrolli alla ja keskvõim lakkas seal toimimast. Ühtlasi nõrgenes Ghana järjest, kuni Mali riik selle hävitas. Mauritaania lõunaosast sai Mali riigi vähetähtis ääreala ja riikluse traditsioonid katkesid Mauritaanias sajanditeks.
1640 asutati Senegali jõe põhjakaldal Edela-Mauritaanias Trarza emiraat. Selle elanikud olid peamiselt rändhõimud. Senegali jõe lõunakaldal asus Waalo riik ja suudmes Prantsusmaa kaubapunkt Saint-Louis. 1825 sai Tzarza emiiriks Mohammad al Habib, kes tasuks lubaduse eest lõpetada rüüsteretked Waalosse abiellus Waalo pärijannaga. Prantslased seisid väljavaate ees, et Senegali jõe mõlema kalda elanikud võivad ühineda prantslaste vastu, ja ennetava rünnakuga purustasid Trarza sõjaväe.
Ühe põlvkonna jagu kestis rahu. Kuid vastuseks sellele, et Prantsusmaa rajas Senegali jõele merest järjest kaugemale sõjalisi tugipunkte, sõlmis Trarza oma naabri Braknaga prantslastevastase lepingu, uuendas Waaloga liidulepingut ja pani Waalo kuningaks Mohammad al Habibi poja. Seepeale korraldasid prantslased 1855 teise Trarza sõja, milles purustasid liitlaste ühendatud väe, likvideerisid Waalo riigi ja kuulutasid selle Prantsusmaa kolooniaks.
Trarza jäi veel pooleks sajandiks iseseisvaks. Nad ei rünnanud Senegali jõest lõunas olevat Prantsusmaa asumaad, Prantsusmaa omakorda ei suutnud jõe põhjakallast koloniseerida, sest teda oli nõrgestanud Prantsuse-Preisi sõda. Alles 1902 kuulutas Prantsusmaa Trarza oma protektoraadiks. 12. mail 1903 kuulutas Prantsusmaa kogu tänapäevase Mauritaania oma protektoraadiks, 18. oktoobril 1904 tsiviilterritooriumiks, 12. jaanuaril 1920 kolooniaks ja 27. oktoobril 1946 ülemereterritooriumiks.
Mauritaania pealinn oli kogu selle aja Saint-Louis, mis asus väljaspool Mauritaaniat Senegalis. 1957 viis Prantsusmaa lõpuks Mauritaania pealinna Mauritaaniasse, selleks sai Nouakchott. 28. novembril 1958 sai Mauritaania autonoomseks vabariigiks ja 28. novembril 1960 iseseisvaks.
3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.
26. juunil 2006 toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uue põhiseaduse. Sama aasta 19. novembril ja 3. detsembril toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. 11. märtsil 2007 valiti uueks presidendiks Sidi Ould Cheikh Abdallahi, kes kukutati 6. augustil 2008 toimunud sõjaväelise riigipöördega.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Mauritaania on jaotatud 15 provintsiks (wilāyah; halduskeskused sulgudes):
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=MR, vaadatud 30.12.2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]