Mine sisu juurde

Võru: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
(ei näidata 20 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
| nimi = Võru
| nimi = Võru
| nimi1_keel = võru | nimi1 = Võro
| nimi1_keel = võru | nimi1 = Võro
| pilt = Võru keskväljak 2020 10 01.jpg
| pildiallkiri = Võru keskväljak
| lipp = Flag of et-Võru.svg
| lipp = Flag of et-Võru.svg
| lipu_link = [[Võru lipp]]
| lipu_link = [[Võru lipp]]
20. rida: 22. rida:
Võru [[kaitsepühak]] on [[püha Jüri]], kelle nime kannab ka Võru peatänav.
Võru [[kaitsepühak]] on [[püha Jüri]], kelle nime kannab ka Võru peatänav.


Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on umbes 6000 aastat vana kolju. [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] idapiiri kaitseks rajati 13. sajandil [[Kirumpää piiskopilinnus]]. [[Katariina II]] korraldusega loodi 1783. aastal uusi maakondi ja nende seas [[Võru kreis]]. Linn asutati 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna [[kindralkuberner]] [[George Browne]] andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta. Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Ajaloolist kesklinna kaitstakse [[Võru vanalinna muinsuskaitseala]] koosseisus.
Võru linnapea on [[Anti Allas]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatlikust erakonnast]]. Abilinnapead on samast parteist Sixten Sild ja Toomas Sarapuu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/valitsus-kontaktid|pealkiri=Valitsus|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=3.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103081935/http://www.voru.ee/valitsus-kontaktid|url-olek=ei tööta}}</ref>


== Nimi ==
== Nimi ==
26. rida: 28. rida:


Arvatakse, et ojanimi ''Võro'' on kas järvenime ''Verojärvi'' sekundaarnimi, hämardunud tähendusega sõna ''võra~võre~võro'', mille [[Tuletis (keeleteadus)|tuletiseks]] on ka ''võreng'', või Verijärve nime esisilbi ''e'' mõjul muutunud ''viro''-[[hüdronüüm]].<ref>{{Netiviide|autor=Evar Saar|url=https://keeljakirjandus.eki.ee/535-540.pdf|pealkiri=Võru nime päritolust|väljaanne=|aeg=03.07.2009|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
Arvatakse, et ojanimi ''Võro'' on kas järvenime ''Verojärvi'' sekundaarnimi, hämardunud tähendusega sõna ''võra~võre~võro'', mille [[Tuletis (keeleteadus)|tuletiseks]] on ka ''võreng'', või Verijärve nime esisilbi ''e'' mõjul muutunud ''viro''-[[hüdronüüm]].<ref>{{Netiviide|autor=Evar Saar|url=https://keeljakirjandus.eki.ee/535-540.pdf|pealkiri=Võru nime päritolust|väljaanne=|aeg=03.07.2009|vaadatud=03.11.2019}}</ref>

== Ajalugu ==
=== Linnarajamiseelne aeg ===
Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise [[kolju]], mis kuulub keskmisse [[kiviaeg]]a (umbes IV aastatuhandesse eKr), olles seega umbes 6000 aastat vana. Ühtlasi on see vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. [[Vana-Võromaa Kultuurikoda|Võrumaa Muuseumi]] püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi [[Leedu Teaduste Akadeemia]]s tehtud [[büst]]. Paikkonna suurimateks asulateks enne linna rajamist olid [[Kirumpää]] ja Võru mõis (Võrumõisa). Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle rippsilla [[Tamula asulakoht|Tamula asulakoha]] juurde.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|pealkiri=Tutvustus ja ajalugu|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-08-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190831113301/http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref>

=== Rajamisest 19. sajandini ===
[[Katariina II]] korraldusega moodustati 1783. aastal Vene riigis palju uusi [[maakond (Venemaa)|maakondi]], sealhulgas neli maakonda (kreisi) Liivimaal. 1783. aasta moodustati [[Riia asehaldurkond]] ja kreisid, sealhulgas [[Võru kreis]], kes määrasid ühe keskuse asukohaks esialgu [[Vana-Koiola mõis]]a. Kuna [[Võru mõis|Võru eramõis]] arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. augustil 1784 Riias [[dekreet]], mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5ru1|pealkiri=Võru|väljaanne=Eesti entsüklopeedia|vaadatud=02.11.2019}}</ref> Võru linn asutati selle dekreedi kohaselt 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna [[kindralkuberner]] [[George Browne]] andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta.<ref name="epSJq" />

19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne, linnaseaduse («Грамота на права и выгоды городам Российской империи») alusel esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Linnaplaani kohaselt pidi linnas olema korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrk. Säilinud on ajalooline [[tänavavõrk]], vanemas hoonestuses on juhtivad ühekorruselised puumajad. Võrule iseloomulikuks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav [[puitarhitektuur]]. Linna algaastaid meenutavad veel [[Luterlus|luteri]] (1793) [[Võru Katariina kirik|Katariina kirik]] ja [[Õigeusk|õigeusu]] (1804) [[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Suurkannataja Ekaterina kirik]].<ref name=":0" /> Esialgu ehitati hooned [[Võru keskväljak|Võru turuplats]]i ümbrusse, 1787 oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=R.Pullat|pealkiri=Võru linna ajalugu|aasta=1984|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
[[Fail:07741-Werro-1906-Estnischer Verein "Kannel"-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Võru kultuuriselts "Kannel" aastal 1906]]
Algselt juhtis oli [[Võru linnapea|Võru linnajuht]] [[Politseimeister|politseimeister]] major [[Georg Gottfried Osterhausen]]. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline [[raad|magistraat]] ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai [[Friedrich Ambrosius Schroeder]] ja [[bürgermeister|bürgermeistriks]] [[Georg Heinrich Franzen]]. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile asunud [[Paul I]] likvideeris [[Asehalduskord|asehalduskorra]] ja määras kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt [[maakonnalinn]]a õigused ning moodustati ühine [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]]-[[Võru kreis|Võru]] kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru linnaõigused tagasi.

=== 19. sajand kuni tänapäev ===

19. sajandil hakkas Võrus elavnema kodanikuelu. 1867. aastal asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. aastal Laulu- ja Mänguselts [[Kannel (selts)|Kannel]]. Võru oli sellel ajal tuntud ka koolilinnana, kus asus [[Heinrich Krümmeri erakool]] ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel tegutses Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. Lisaks andis kultuurielule juurde Võrus elanud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes elas ja tegutses seal arstina aastatel 1833–1877. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg]]".<ref name=":0" />
[[Fail:Võru pritsumaja.jpg|pisi|left|Võru endine pritsumaja]]
Soome eepose "[[Kalevala]]" autor [[Elias Lönnrot]] oli 1844. aastal Eestisse rännanud ja asunud seitsmenädalasele matkale Eesti lõunaserva. Oma reisil läks ta ka Võrru, kus kohtus Fr. R. Kreutzwaldiga. Eeposte autorite kohtumisele Võrus on hiljem antud sümboolne tähendus vaatamata sellele, et kohtumine jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid mõne tunni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html?m=1|pealkiri=Elias Lönnrot|väljaanne=Estofilia 100|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Lydia+Koidula-or-Friedrich+Reinhold+Kreutzwald|pealkiri=Fr.R.Kreutzwald|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
[[Fail:07730-Werro-1906-Marktplatz-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Turuplats 1906. aastal]]
Majanduslikult ei olnud esialgu linna areng kiire, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne ekspordiga. 19. sajandi keskel hakkas arenema käsitöönduslik tootmine (naha-, lubja- ja õllevabrik). Hoogu andis linna arengule 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]], mille abil Võru sai otseühenduse [[Riia]] ja [[Peterburi]]ga. Hoogu sai kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas.<ref name=":2" /> 1899. aastal peeti esimene telefonikõne [[Tartu]]ga, 1915. aastal sai Võru elektrivalguse.<ref name=":0" />
[[Fail:Võru tuletõrje mootoriprits 1923.jpg|pisi|Võru tuletõrje mootorprits aastal 1923]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal evakueeriti Võrru koole [[Palanga]]st ja Riiast. 1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja [[3. Tartu kütipolk|teine Tartu polk]]. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk — "[[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. kommunistline Võru polk]]". [[Bolševikud|Bolševike]] võim oli Võrus 20. XI 1917 ‒ 24. II 1918. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal jäi Võru [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna rindel]] 8. XII 1918 ‒ 1. II 1919 [[Punaarmee]] kätte hõivatuks. [[19. jaanuar]]il tungisid Eesti väed [[Voore mõis]]ani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|Võru Eesti kommunistlik kütipolk]] taganes Eestist [[Marienburg]]i poole, mis asus Läti piirides. Polgus oli üle tuhande mehe, osalt vabatahtlikud ja osalt mobiliseeritud, sest päev enne linnast lahkumist toimetas mobilisatsioonikomisjon linnas kokkutulnud meeste vastuvõtmist punasesse sõjaväkke.

Pärast esimest maailmasõda elavnes kodanike tegevus taas, 1917. aastal alustas tegevust Naiskäsitöökool, 1925. aastal [[Võru Tööstuskool]]. Aastatel 1921–1930 tegutses [[Võru Õpetajate Seminar]], kus õpetaja oli [[Johannes Käis]]. Laulu- ja mänguselts Kannel. 1927.–1948. aastal oli Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. aastal oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. Võrus elas 1940. aastal 6600 inimest.<ref name=":0" /> Pärast esimest maailmasõda 1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted).<ref name=":1" /> 1926. aastal oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kestis Võrus 8. VII 1941 ‒ 13. VIII 1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]].<ref name=":1" /> Kagu-Eestis pealetungiv Punaarmee võttis 11. augustil ära [[Petseri]] ja kaks päeva hiljem Võru..<ref>{{Raamatuviide|autor=Seppo Zetterberg|pealkiri=Eesti ajalugu|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=671}}</ref> Augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn Võru, hiljem sai Võrust rajoonikeskus.

Nõukogude ajal rajati Võrru mööblivabrik, [[VGT (ettevõte)|gaasianalüsaatorite tehas (VGT)]], piimatoodete tehas, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna rahvaarv suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati uusi paneelelamurajoone (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) [[Liitva]]l ja [[Kubja]]l kujunesid välja individuaalmajade kompleksid.

Nõukogude [[plaanimajandus]]e kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis [[turumajandus]]likel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajandusele ümber orienteerunud vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud uusi ettevõtteid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.

<gallery>
Fail:Shubert map - R07L06.jpg|Võru-Petseri piirkond [[Friedrich Theodor Schubert]]i kaardil (1850–1890)

Fail:Võru I Põhikool - Johannes Käis.JPG|Mälestustahvel Võru linna esimese elumaja ja administratiivhoone seinal
Fail:Võru, stadsgata, januari 1995..jpg|Võru 1995. aastal
</gallery>


== Sümboolika ==
== Sümboolika ==


Võru linn sai vapi [[1788]]. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus [[ukaas]]is on märge, et linna vapile lisati kuusk seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. 1864. ja 1866. aastal [[senat]]ile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kui varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi – kuuske kuldsel põhjal. 17. detsembril 1937 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane – roheline – kollane.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/sumboolika|pealkiri=Sümbolid|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102223651/http://www.voru.ee/sumboolika|url-olek=ei tööta}}</ref>
Võru linn sai vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus [[ukaas]]is on märge, et linna vapile lisati kuusk seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. 1864. ja 1866. aastal [[senat]]ile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kui varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi – kuuske kuldsel põhjal. 17. detsembril 1937 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane – roheline – kollane.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/sumboolika|pealkiri=Sümbolid|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102223651/http://www.voru.ee/sumboolika|url-olek=ei tööta}}</ref>


Võrul on ka logo, mille autor on kunstnik [[Katre Lember]]. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on "mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest". Võru [[tunnuslause]] on "Üts ummamuudu liin". Selle soovituslik kasutus eesti keeles on "Üks isemoodi linn".<ref name=":4" /> Tunnuslause on inglise keeles "A bit different".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/404122012026|pealkiri=Võru linna logo ja tunnuslause kasutamise kord|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
Võrul on ka logo, mille autor on kunstnik [[Katre Lember]]. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on "mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest". Võru [[tunnuslause]] on "Üts ummamuudu liin". Selle soovituslik kasutus eesti keeles on "Üks isemoodi linn".<ref name=":4" /> Tunnuslause on inglise keeles "A bit different".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/404122012026|pealkiri=Võru linna logo ja tunnuslause kasutamise kord|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
72. rida: 38. rida:


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==
Rahvastik on Võrusse tulnud enamasti ajalooliselt Võrumaalt, mistõttu suurem osa linna elanikkonnast on eestlased: 1934. aastal 91,1% (venelasi 3,2, sakslasi 2,7%), 2000. aastal 90,2% (venelasi 7,5%). Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste osatähtsus väiksem, näiteks 1979. aastal 83,2% (venelasi 14,2, ukrainlasi 1,5%).<ref name=":1" />
Rahvastik on Võrru tulnud enamasti ajalooliselt Võrumaalt, mistõttu suurem osa linna elanikkonnast on eestlased: 1934. aastal 91,1% (venelasi 3,2, sakslasi 2,7%), 2000. aastal 90,2% (venelasi 7,5%). Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste osatähtsus väiksem, näiteks 1979. aastal 83,2% (venelasi 14,2, ukrainlasi 1,5%).<ref name=":1" />
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|+Võru elanike arv aastate lõikes<ref name=":1" />
|+Võru elanike arv aastate lõikes<ref name=":1" />
140. rida: 106. rida:
Võru kultuuri seostatakse [[võru keel]]e, [[Folkloorifestival|folkloori]] ja laulupidudega. Tänapäeval on Võrus mitu kultuuriasutust, kes korraldavad kultuuriüritusi ning edendavad võro keelt ja üldist kultuurielu.
Võru kultuuri seostatakse [[võru keel]]e, [[Folkloorifestival|folkloori]] ja laulupidudega. Tänapäeval on Võrus mitu kultuuriasutust, kes korraldavad kultuuriüritusi ning edendavad võro keelt ja üldist kultuurielu.


Võru kultuur seostub seal 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]iga. Võrus kirjutas ta ka eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg]]". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub tänapäeval [[Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum|memoriaalmuuseum]]. Tamula kaldal seisab [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Lauluisale pühendatud mälestussammas]], mille autor on [[Amandus Adamson]].
Võru kultuur seostub seal 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]iga. Võrus kirjutas ta ka eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg]]". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub tänapäeval [[Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum|memoriaalmuuseum]]. Tamula kaldal seisab [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas]], mille autor on [[Amandus Adamson]].


=== Vaatamisväärsusi ===
=== Vaatamisväärsusi ===
265. rida: 231. rida:
== Loodus ==
== Loodus ==
=== Kliima ===
=== Kliima ===
Selles jaotises on kasutatud [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI)]] Võru [[Ilmajaam|meteoroloogiajaama]] andmeid, mis asub Võrus Vilja tänaval. Meteoroloogiajaamas hakati ilmavaatlusi tegema 1868. aastal, [[Fenoloogia|fenoloogilisi vaatlusi]] alustati 1949. aastal ning süsteem automatiseeriti 2003. aastal.
Selles jaotises on kasutatud [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi]] (EMHI) Võru [[Ilmajaam|meteoroloogiajaama]] andmeid, mis asub Võrus Vilja tänaval. Meteoroloogiajaamas hakati ilmavaatlusi tegema 1868. aastal, [[Fenoloogia|fenoloogilisi vaatlusi]] alustati 1949. aastal ning süsteem automatiseeriti 2003. aastal.


Perioodil 1981–2010 oli Võru jaamas mõõdetud aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 6,1 °C, Eesti keskmine samas vahemikus oli 6,0 °C. Registreeritud absoluutne maksimumtemperatuur oli +35,6 °C, mis on ühtlasi ka kogu Eesti absoluutne maksimum. Absoluutseks miinimumtemperatuuriks mõõdeti −35,8 °C. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli −5,1 °C ja juulis 18,0 °C.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/|pealkiri=Õhutemperatuur|väljaanne=EMHI|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
Perioodil 1981–2010 oli Võru jaamas mõõdetud aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 6,1 °C, Eesti keskmine samas vahemikus oli 6,0 °C. Registreeritud absoluutne maksimumtemperatuur oli +35,6 °C, mis on ühtlasi ka kogu Eesti absoluutne maksimum. Absoluutseks miinimumtemperatuuriks mõõdeti −35,8 °C. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli −5,1 °C ja juulis 18,0 °C.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/|pealkiri=Õhutemperatuur|väljaanne=EMHI|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
295. rida: 261. rida:
Tormi tagajärjel sai kõige enam kahjustada Võru piirkond. Toona registreeritud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on viimase 50 aasta kõige tugevamad tuulepuhangud. Võrreldav torm oli 22. detsembril 1971, siis puhus tuul puhanguti 25 m/s. II astme torm lennutas Võru [[alajaam]]as seadmetele selle hoone plekk-katuse tükke, mis jättis kogu linna kaheksaks tunniks elektrita.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6811513/fotod-ja-video-torm-tegi-suurt-kahju-voru-linn-oli-tormi-tottu-tunde-elektrita|pealkiri=Torm|väljaanne=Lõuna Postimees|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
Tormi tagajärjel sai kõige enam kahjustada Võru piirkond. Toona registreeritud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on viimase 50 aasta kõige tugevamad tuulepuhangud. Võrreldav torm oli 22. detsembril 1971, siis puhus tuul puhanguti 25 m/s. II astme torm lennutas Võru [[alajaam]]as seadmetele selle hoone plekk-katuse tükke, mis jättis kogu linna kaheksaks tunniks elektrita.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6811513/fotod-ja-video-torm-tegi-suurt-kahju-voru-linn-oli-tormi-tottu-tunde-elektrita|pealkiri=Torm|väljaanne=Lõuna Postimees|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>


Üks piirkonna suuremaid elektritarbijaid, Valio Võru piimatööstus, pidi peaaegu 10-tunnise tootmisseisaku tõttu hävitama 50 000 euro väärtuses toodangut.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/11/02/nadala-lood-torm-skeemimeistrid-ja-parimad-palgamaksjad|pealkiri=Torm|väljaanne=Äripäev|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
Üks piirkonna suuremaid elektritarbijaid, Valio Võru piimatööstus, pidi peaaegu kümnetunnise tootmisseisaku tõttu hävitama 50 000 euro väärtuses toodangut.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/11/02/nadala-lood-torm-skeemimeistrid-ja-parimad-palgamaksjad|pealkiri=Torm|väljaanne=Äripäev|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>


== Linnaehitus ja arhitektuur ==
== Linnaehitus ja arhitektuur ==
[[File:07733-Werro-1906-Spritzenhaus und russische Kirche-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Võru, 1906]]

=== Linnaehitus ===
=== Linnaehitus ===
Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Võru on [[Paldiski]] kõrval üks Eesti kõige korrapärasema planeeringuga linnu. Linnaosad on Kesklinn, Võrusoo ja [[Kubja|Kubija]], asumid Võrukivi, [[Liitva]] ja Nöörimaa. Kõige tihedam on korrapärase ristküliku- või ruudukujulise tänavavõrgustikuga Kesklinn. See jääb Tamula järve, Roosi tänava, Koreli oja, Räpina maantee ja Paju tänava vahele. Kesklinnas asuvad olulised haldus- ja kultuuriasutused ning suurem osa äridest. Selle tuumik on võetud [[muinsuskaitse]] alla, tema äärekvartalid moodustavad muinsuskaitseala kaitsevööndi. Kesklinnast loodes, Antsla maantee ääres asuvad Võrukivi ja Liitva on peamiselt väikeelamutega asumid. Vanema, 1960. aastatel planeeritud Võrukivi teke on seotud samanimelise tellisetehasega (praegu Võrukivi OÜ).<ref name=":1" />
Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Võru on [[Paldiski]] kõrval üks Eesti kõige korrapärasema planeeringuga linnu. Linnaosad on [[Kesklinn (Võru)|Kesklinn]], [[Võrusoo (Võru)|Võrusoo]] ja [[Kubja|Kubija]], asumid [[Võrukivi (Võru)|Võrukivi]], [[Liitva]] ja [[Nöörimaa (Võru)|Nöörimaa]]. Kõige tihedam on korrapärase ristküliku- või ruudukujulise tänavavõrgustikuga Kesklinn. See jääb [[Tamula järv]]e, Roosi tänava, [[Koreli oja]], Räpina maantee ja Paju tänava vahele. Kesklinnas asuvad olulised haldus- ja kultuuriasutused ning suurem osa äridest. Selle tuumik on võetud [[muinsuskaitse]] alla, tema äärekvartalid moodustavad muinsuskaitseala kaitsevööndi. Kesklinnast loodes, Antsla maantee ääres asuvad Võrukivi ja [[Liitva]] on peamiselt väikeelamutega asumid. Vanema, 1960. aastatel planeeritud Võrukivi teke on seotud samanimelise tellisetehasega (praegu Võrukivi OÜ).<ref name=":1" />

Nöörimaa linnaosa paikneb Kesklinnast kirdes [[Koreli oja]] ja Kolaoja vahel. See on 1970. aastate II poolel ja 1980. aastatel ehitatud elurajoon. Vilja tänavast lõunas asub Võru suurim viiekorruseliste [[sektsioonelamu]]te rühm, eramud paiknevad põhja suunas. Kagus, Räpina maantee ääres, on Nöörimaa kokku kasvanud Võrusoo tööstuspiirkonnaga. Võrusooks kutsutakse Tamula idakalda, Räpina maantee, linna idapiiri ja raudtee vahelist ebaühtlase planeeringuga territooriumi. Seal asub peamine osa linna transpordirajatistest ja tööstus-, ehitus- ja laondusettevõtetest (eeskätt Räpina maantee ja Pika tänava ääres) ning mitu erineva hoonestustiheduse ja vanusega elurajooni (vanim lõunas [[Võru raudteejaam]]a lähistel). Nende keskel paikneb ligemale veerandit linnaosa pindalast katab liigniiske ja võsastunud ala (sellest tuleneb Võrusoo nimi). Raudteest lõuna suunas paiknev Kubija on metsarikas elu- ja puhkerajoon, mille piires on ka [[Võru linnakalmistu|Võru kalmistu]], hotell-turismikeskus ning [[Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon|Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni]] [[Taara sõjaväelinnak|Taara]] [[sõjaväelinnak]]. Viimane on loovutanud osa maad Kubija uusimale, 1990. aastatel rajatud Taara eramuasumile. Võru arenes Eesti oludes keskmise suurusega linnaks 1960. aastatel, kui väikerajoonide kaotamisega suurenes tema hallatav ala ning rajati uusi suurvabrikuid ([[Võru Gaasianalüsaatorite Tehas]], [[Võru Piimakombinaat]]) ja laiendati vanu.<ref name=":1" />


Nöörimaa linnaosa paikneb Kesklinnast kirdes [[Koreli oja]] ja Kolaoja vahel. See on 1970. aastate II poolel ja 1980. aastatel ehitatud elurajoon. Vilja tänavast lõunas asub Võru suurim viiekorruseliste sektsioonelamute rühm, eramud paiknevad põhja suunas. Kagus, Räpina maantee ääres, on Nöörimaa kokku kasvanud Võrusoo tööstuspiirkonnaga. Võrusooks kutsutakse Tamula idakalda, Räpina maantee, linna idapiiri ja raudtee vahelist ebaühtlase planeeringuga territooriumi. Seal asub peamine osa linna transpordirajatistest ja tööstus-, ehitus- ja laondusettevõtetest (eeskätt Räpina maantee ja Pika tänava ääres) ning mitu erineva hoonestustiheduse ja vanusega elurajooni (vanim lõunas raudteejaama lähistel). Nende keskel paikneb ligemale veerandit linnaosa pindalast katab liigniiske ja võsastunud ala (sellest tuleneb Võrusoo nimi). Raudteest lõuna suunas paiknev Kubija on metsarikas elu- ja puhkerajoon, mille piires on ka kalmistu, hotell-turismikeskus ning Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni linnak. Viimane on loovutanud osa maad Kubija uusimale, 1990. aastatel rajatud Taara eramuasumile. Võru arenes Eesti oludes keskmise suurusega linnaks 1960. aastatel, kui väikerajoonide kaotamisega suurenes tema hallatav ala ning rajati uusi suurvabrikuid (gaasianalüsaatorite tehas, piimakombinaat) ja laiendati vanu.<ref name=":1" />
=== Arhitektuur ===
=== Arhitektuur ===
[[File:Võru central square.jpg|thumb|Võru keskväljak Katariina kirikuga]]
[[File:Võru central square.jpg|thumb|Võru keskväljak Katariina kirikuga]]
==== Linnaväljak ====
==== Linnaväljak ====
[[Võru keskväljak]] (tuntud ka kui Seminari väljak) on linna ajalooline süda, kust avanevad vaated Võru ajaloolistele hoonetele. Väljak on kujundatud tänapäevaseks urbanistlikus stiilis linnaruumiks, mille keskmesse jääb linnasüdame melu koos aktiivse ajaveetmise võimalustega. Arhitektuurses lahenduses ja linnamööbli disainis on kasutatud võru (ringi) motiive. Taastatud ajalooline keskväljak avati 2019. aasta juunis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/voru-linna-keskvaljak|pealkiri=Võru linna keskväljak|väljaanne=puhkaeestis.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019}}</ref>
[[Võru keskväljak]] (tuntud ka kui Seminari väljak) on linna ajalooline süda, kust avanevad vaated Võru ajaloolistele hoonetele. Väljak on kujundatud tänapäevaseks urbanistlikus stiilis linnaruumiks, mille keskmesse jääb linnasüdame melu koos ajaveetmise võimalustega. Arhitektuurses lahenduses ja linnamööbli disainis on kasutatud võru (ringi) motiive. Taastatud ajalooline keskväljak avati 2019. aasta juunis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/voru-linna-keskvaljak|pealkiri=Võru linna keskväljak|väljaanne=puhkaeestis.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019}}</ref>


Väljaku suurus koos tänavaruumiga on 18 757 [[Ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Väljaku idee autor on [[Villem Tomiste]] ja see valmis koostöös arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum". Võru linna linnaväljaku muudab omapäraseks suurtel ratastel linnamööbel, mida saab vastavalt vajadusele liigutada.
Väljaku suurus koos tänavaruumiga on 18 757 [[Ruutmeeter|ruutmeetrit]]. Väljaku idee autor on [[Villem Tomiste]] ja see valmis koostöös arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum". Võru linna linnaväljaku muudab omapäraseks suurtel ratastel linnamööbel, mida saab vastavalt vajadusele liigutada.
312. rida: 279. rida:
==== Kirikud ====
==== Kirikud ====
[[File:Katariina kirik 2021.jpg|thumb|Võru Katariina kirik]]
[[File:Katariina kirik 2021.jpg|thumb|Võru Katariina kirik]]
===== [[Võru Katariina kirik]] =====
Vana-Võromaa kreisi asutaja [[Venemaa keiser|Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] [[nimipühak]]ule [[Aleksandria Katariina]]le pühendatud kirik. See asub Võru linna keskväljaku kõrval. Kiriku juurest mööda Katariina alleed

liikudes jõuab välja Tamula järve promenaadile. Stiililt on kirik [[Hilisbarokk|hilisbarokne]] koos tugevate varaklassitsistlike elementidega. [[Ühelööviline kirik|Ühelöövilise]], suurte [[kaaraken]]dega kirikuhoone projekteeris [[Riia]] arhitekt [[Christoph Haberland]]. Kirikus on [[Vennad Kriisad|vendade Kriisade]] 1913. aastal ehitatud [[orel]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/et/turismiinfo|pealkiri=Turismiinfo|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204327/http://www.voru.ee/et/turismiinfo|url-olek=ei tööta}}</ref>


[[Võru Katariina kirik|Katariina kirik]] on pühitsetud Vana-Võromaa kreisi asutaja Venemaa keisrinna [[Katariina II]] [[nimipühak]]ule [[Aleksandria Katariina]]le. See asub Võru linna keskväljaku kõrval. Kiriku juurest mööda Katariina alleed liikudes jõuab välja Tamula järve promenaadile. Stiililt on kirik [[Hilisbarokk|hilisbarokne]] koos tugevate varaklassitsistlike elementidega. [[Ühelööviline kirik|Ühelöövilise]], suurte [[kaaraken]]dega kirikuhoone projekteeris [[Riia]] arhitekt [[Christoph Haberland]]. Kirikus on [[Vennad Kriisad|vendade Kriisade]] 1913. aastal ehitatud [[orel]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/et/turismiinfo|pealkiri=Turismiinfo|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204327/http://www.voru.ee/et/turismiinfo|url-olek=ei tööta}}</ref>
Katariina kirikut saab külastada pühapäeviti [[jumalateenistus]]te ajal või kokkuleppel.<ref name=":3" />


[[Pilt:Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|thumb|püsti|[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik]]]]
[[Pilt:Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|thumb|püsti|[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik]]]]
===== [[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Võru Ekaterina kirik]] =====
Kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Venemaa keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku arhitekt oli arvatavasti [[Liivimaa kubermang]]u arhitekt M. Schons, ehitusmeister oli linna elanik Johann Karl Otto.<ref name=":3" />


Kirik valmis 1804. aastal püha Suurkannataja Ekaterina auks. [[Klassitsism|Klassitsistlikus]] stiilis ristkülikukujulise põhiplaani, toeka [[kellatorn]]i ja kõrgel asetseva [[haritorn]]iga kirikut kaunistavad [[petik]]utes asuvad kaaraknad. 2008. aastal taastati kiriku aed. Seal on praegu kunstnik [[Marje Ernits]]a pühakirjateemaliste joonistuste vabaõhunäitus.<ref name=":3" />
[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Ekaterina kiriku]] ehitamist alustati 1793. aastal Venemaa keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku arhitekt oli arvatavasti [[Liivimaa kubermang]]u arhitekt M. Schons, ehitusmeister oli linna elanik Johann Karl Otto. Kirik valmis 1804. aastal püha Suurkannataja Ekaterina auks. [[Klassitsism|Klassitsistlikus]] stiilis ristkülikukujulise põhiplaani, toeka [[kellatorn]]i ja kõrgel asetseva [[haritorn]]iga kirikut kaunistavad [[petik]]utes asuvad kaaraknad. 2008. aastal taastati kiriku aed. Seal on praegu kunstnik [[Marje Ernits]]a pühakirjateemaliste joonistuste vabaõhunäitus.<ref name=":3" />

==== Roosisaare sild ====
==== Roosisaare sild ====
[[Pilt:Võru, Tamula järve põhjaosa.JPG|pisi|Roosisaare rippsild, mis viib Võru linnast [[Roosisaar]]de]]
[[Pilt:Võru, Tamula järve põhjaosa.JPG|pisi|Roosisaare rippsild, mis viib Võru linnast [[Roosisaar]]de]]
331. rida: 293. rida:


== Haridus ==
== Haridus ==
[[Pilt:Võru Gümnaasium.jpg|pisi|[[Võru Gümnaasium]], algne [[Võru kreiskooli hoone]]]]
[[Pilt:Võru Kesklinna Kool.jpg|pisi|[[Võru Kesklinna Kool]]]]
[[Pilt:Võru Kesklinna Kool.jpg|pisi|[[Võru Kesklinna Kool]]]]

[[Pilt:Võru Gümnaasium.jpg|pisi|[[Võru Gümnaasium]]]]
19. sajandil oli Võru tuntud koolilinnana. 1830.–1840. aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. 19. sajandi teisel poole töötas Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1917. aastal alustas tööd Naiskäsitöökool ja 1925. aastal [[Võru Tööstuskool]]. Aastail 1921–1930 tegutses seal [[Võru Õpetajate Seminar]], kus õpetas [[Johannes Käis]].
19. sajandil oli Võru tuntud koolilinnana. 1804. aastal avati hoones aadressil [[Võru kreiskooli hoone|Turu 1]] [[Võru kreiskool]], 1887. aastal muudeti kreiskool [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliks]]. 1830.–1840. aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. 19. sajandi teisel poole töötas Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1917. aastal alustas tööd Naiskäsitöökool ja 1925. aastal [[Võru Tööstuskool]]. Aastail 1921–1930 tegutses seal [[Võru Õpetajate Seminar]], kus õpetas [[Johannes Käis]].


=== Lasteaiad ===
=== Lasteaiad ===
341. rida: 304. rida:
Võrus tegutseb kolm põhikooli. [[Võru Kesklinna Kool]] on Võru vanim põhikool. 2015. aastal asutati Võru linnas uue põhikoolina [[Võru Kreutzwaldi Kool]]. 1996. aastal asutati [[Võru Järve Kool]], mis on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste kool. Lisaks sellele tegutseb Võrus veel 6-klassiline [[Väike Werrone Kool]], mis rajati 2017. aastal ning mis juhindub [[Waldorfi pedagoogika]]st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vwk.ee/|pealkiri=Avaleht|väljaanne=Väike Werrone Kooli koduleht|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
Võrus tegutseb kolm põhikooli. [[Võru Kesklinna Kool]] on Võru vanim põhikool. 2015. aastal asutati Võru linnas uue põhikoolina [[Võru Kreutzwaldi Kool]]. 1996. aastal asutati [[Võru Järve Kool]], mis on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste kool. Lisaks sellele tegutseb Võrus veel 6-klassiline [[Väike Werrone Kool]], mis rajati 2017. aastal ning mis juhindub [[Waldorfi pedagoogika]]st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vwk.ee/|pealkiri=Avaleht|väljaanne=Väike Werrone Kooli koduleht|aeg=|vaadatud=02.11.2019}}</ref>


1792. aastal asutud [[Võru I Põhikool]] suleti 31. augustil 2015 koolivõrgu ümberkorraldamise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Aare Rätsep|url=http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|pealkiri=Võru I Põhikool lõpetas oma tegevuse|väljaanne=Võru I Põhikooli koduleht|aeg=1. juuli 2015|vaadatud=02.11.2019}}</ref> 1925. aastal asutatud [[Võrusoo Põhikool]] suleti 2004. Ka 1. oktoobril 1945 asutatud [[Võru Vene Põhikool]] suleti 14. juulil 2010 õpilaste vähesuse tõttu..<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Võru Vene Põhikooli koduleht|aeg=16.12.2009|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
1792. aastal asutatud [[Võru I Põhikool]] suleti 31. augustil 2015 koolivõrgu ümberkorraldamise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Aare Rätsep|url=http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|pealkiri=Võru I Põhikool lõpetas oma tegevuse|väljaanne=Võru I Põhikooli koduleht|aeg=1. juuli 2015|vaadatud=02.11.2019|arhiivimisaeg=10.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410224340/http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> 1925. aastal asutatud [[Võrusoo Põhikool]] suleti 2004. Ka 1. oktoobril 1945 asutatud [[Võru Vene Põhikool]] suleti 14. juulil 2010 õpilaste vähesuse tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Võru Vene Põhikooli koduleht|aeg=16.12.2009|vaadatud=02.11.2019|arhiivimisaeg=10.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410224340/http://www.vvg.voru.ee/Failid/history.htm|url-olek=ei tööta}}</ref>


=== Keskharidus ===
=== Keskharidus ===
350. rida: 313. rida:
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] on töötajate üldarv ja tootmisega seotud töötajate osatähtsus järsult vähenenud. 1989. aastal töötas tööhõivelistest võrulastest esmases ja teises majandussektoris kokku 54%, 2000. aastal 38,5%. 2002. aasta alguses oli Võru linna ettevõtetes ja asutustes tööl 6435 inimest, neist umbes 1400 elas väljaspool Võru linna. Osa võrulasi töötab ka linnast väljas.
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] on töötajate üldarv ja tootmisega seotud töötajate osatähtsus järsult vähenenud. 1989. aastal töötas tööhõivelistest võrulastest esmases ja teises majandussektoris kokku 54%, 2000. aastal 38,5%. 2002. aasta alguses oli Võru linna ettevõtetes ja asutustes tööl 6435 inimest, neist umbes 1400 elas väljaspool Võru linna. Osa võrulasi töötab ka linnast väljas.


Võrus paikneb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] Võrumaa metskonna keskus. Tööstuses on esikohal puidu- ja mööblitööstus. Mööblit ja mööblidetaile valmistavad näiteks Võru EMPAK ning [[AS Wermo]]. Plastist ja puidust aknaid ja uksi toodab AS RehPol. Võru ettevõtluses on olulisel kohal ka toiduainetööstus. Suured ettevõtted on [[Valio Eesti AS]], Arke Lihatööstus AS, kes valmistab Karni kaubamärgiga lihasaadusi ning Cristella VT OÜ, mis on Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.investinvoru.com/suuremad-ettevotted/|pealkiri=Suuremad ettevõtted|väljaanne=investinvoru.com|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204320/https://www.investinvoru.com/suuremad-ettevotted/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Kergetööstus]]e sektoris on silmapaistvamaks näiteks Võru jalatsivabrik AS Abris. Logistikavaldkonnast on heaks näiteks OÜ Plangi Trans. Kaubanduses on tähtsal kohal ettevõte [[Võru Tarbijate Ühistu]]. Turismi tähtsuse kasv on elavdanud majutus- ja toitlustusasutuste tegevust.<ref name=":1" />
Võru linn on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 20. suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 930 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 120 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes 70 % linna tööstustoodangust ja milles on hõivatud 450 töötajat on toiduainetetööstus: Valio Eesti Juustutööstus, Cristella VT (Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja) ja Puratos Malt. Puidu ja mööblitööstuses on tegevad 8 ettevõtet 250 töötajaga (Võru EMPAK , [[AS Wermo]]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.investinvoru.com/suuremad-ettevotted/|pealkiri=Suuremad ettevõtted|väljaanne=investinvoru.com|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102204320/https://www.investinvoru.com/suuremad-ettevotted/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Kergetööstus]]e sektoris on 4 ettevõtet 85 töötajaga sh jalatsivabrik AS Abris.

Logistikavaldkonnast on heaks näiteks OÜ Plangi Trans. Kaubanduses on tähtsal kohal ettevõte [[Võru Tarbijate Ühistu]]. Turismi tähtsuse kasv on elavdanud majutus- ja toitlustusasutuste tegevust.<ref name=":1" />


Võru suurim kaubanduskeskus on Kagukeskus.
Võru suurim kaubanduskeskus on Kagukeskus.


=== Turism ===
=== Turism ===
Võrus leiavad turistid puhkuse veetmiseks tegevust nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel Haanja valgustatud suusarajad. Suvel on turistide meelispaik [[Tamula järv|Tamula]] rand, kus leidub tegevust igas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja välijõusaal. 800-meetrine rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ning lõpeb [[Roosisaare silla]] juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ja järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud ka Tamula rannabangalo. Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel romantikafestival, juuli keskpaigas Võru Folkloorifestival, augustis Võru linnapäevad ning lisaks muid üritusi. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa vahetus läheduses pisikese [[Kubija järv]]e kaldal.
Võrus leiavad turistid puhkuse veetmiseks tegevust nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel Haanja valgustatud suusarajad. Suvel on turistide meelispaik [[Tamula järv|Tamula]] rand, kus leidub tegevust igas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja välijõusaal. 800-meetrine rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ning lõpeb [[Roosisaare silla]] juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ja järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud ka Tamula rannabangalo. Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel romantikafestival, juuli keskpaigas Võru Folkloorifestival, augustis Võru linnapäevad ning lisaks muid üritusi. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa lähedal pisikese [[Kubija järv]]e kaldal.


Ajaloohuvilistel on võimalus külastada [[Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum|Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi]] ja Võrumaa kultuurikoda, kus asuvad muuseum ja galerii. Kultuurihuvilistele pakub huvitavat programmi Võru Kultuurimaja Kannel, kus asuvad kino/teatri- ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Rokkmuusikat on aeg-ajalt võimalus kuulata pubis Õlle 17 ja džässmuusikat kohvikus Spring. Öistele pidulistele pakuvad programmi klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder, pubi Taevas ja Pubi 17. Ka spordihuvilistele jätkub Võrus tegevust nii iseseisvalt, kuna linnas ja selle vahetus ümbruses asuvad jooksu-, rulli- ja suusarajad ning [[puhkeala]]d, kui ka spordiürituste raames. Võrus on suurepärane spordikeskus ja väiksemad spordibaasid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/et/tere-tulemast|pealkiri=Tere tulemast omanäolisesse Võru linna!|väljaanne=www.voru.ee|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=30.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191130112131/http://www.voru.ee/et/tere-tulemast|url-olek=ei tööta}}</ref>
Ajaloohuvilistel on võimalus külastada [[Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum|Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi]] ja Võrumaa kultuurikoda, kus asuvad muuseum ja galerii. Kultuurihuvilistele pakub huvitavat programmi Võru Kultuurimaja Kannel, kus asuvad kino/teatri- ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Rokkmuusikat on aeg-ajalt võimalus kuulata pubis Õlle 17 ja džässmuusikat kohvikus Spring. Öistele pidulistele pakuvad programmi klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder, pubi Taevas ja Pubi 17. Ka spordihuvilistele jätkub Võrus tegevust nii iseseisvalt, kuna linnas ja selle vahetus ümbruses asuvad jooksu-, rulli- ja suusarajad ning [[puhkeala]]d, kui ka spordiürituste raames. Võrus on suurepärane spordikeskus ja väiksemad spordibaasid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/et/tere-tulemast|pealkiri=Tere tulemast omanäolisesse Võru linna!|väljaanne=www.voru.ee|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=30.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191130112131/http://www.voru.ee/et/tere-tulemast|url-olek=ei tööta}}</ref>
377. rida: 342. rida:


=== Transport ===
=== Transport ===
Võru on liiklussõlm, kus ristuvad rahvusvaheliselt tähtsad [[Valga–Petseri raudteelõik|Valga–Petseri raudtee]] ja [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks [[Venemaa]] ja [[Läti]]ga. Seal kohtuvad teed, mis viivad [[Põlva]]sse, [[Räpina]]sse ja [[Valga|Valka]]. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee läheb läbi linna Antsla maantee, Jüri tänava ja Kose tee nime all.<ref name=":1" /> Lisaks asub Jaama tänaval [[Võru raudteejaam]], mis pole enam aktiivselt kasutusel. Võru linnas ja selle lähiümbruses asub ka heas korras [[kergliiklustee]]de võrk.
Võru on liiklussõlm, kus ristuvad rahvusvaheliselt tähtsad [[Valga–Petseri raudteelõik|Valga–Petseri raudtee]] ja [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks [[Venemaa]] ja [[Läti]]ga. Seal kohtuvad teed, mis viivad [[Põlva]]sse, [[Räpina]]sse ja [[Valga|Valka]]. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee läheb läbi linna Antsla maantee, Jüri tänava ja Kose tee nime all.<ref name=":1" /> Lisaks asub Jaama tänaval [[Võru raudteejaam]], mis pole enam raudteejaamana kasutusel. Võru linnas ja selle lähiümbruses asub ka heas korras [[kergliiklustee]]de võrk.


== Sport ==
== Sport ==
451. rida: 416. rida:


=== Tuletõrje ===
=== Tuletõrje ===
1867. aastal asutati Võrus Vabatahtliku Tuletõrje Selts. 1884. aastal oli Võrus teadaolevalt 2697 elanikku, kellest 100 [[Vabatahtlik tuletõrje|vabatahtlikku tuletõrjujat]]. 1923. aastal sai Võru Vabatahtlik Tuletõrjeühing esimese mootoriseeritud pritsi ja 1929. aastal esimese [[Päästeauto|tuletõrjeauto]]. 1991. aasta 1. märtsil tehti maakondliku tuletõrje järelevalve jaoskonnast ja Võru kutselise tuletõrjemeeskonnast Võru Maakonna Tuletõrjeamet. Tulekustutus- ja päästetööde valdkonna parandamiseks loodi 1993. aastal Võru Päästeameti ja Võru Tuletõrjeameti baasil ühtne Võrumaa Päästeamet. 2002. aasta alguses kolis Võru päästekomando ja Võrumaa Päästeamet uude hoonesse aadressil Võrus Räpina mnt 20a, mida oli selleks ajaks viis aastat ehitatud. Töötingimused muutusid seal oluliselt töötajasõbralikumaks. Selle ajani oli tegutsetud Kreutzwaldi tänava väikestes ruumides, kus oli raskusi uue tehnika ja meeskonna mahutamisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounaeestlane.ee/voru-tuletorje-tahistab-150-sunnipaeva/|pealkiri=Võru tuletõrje tähistab 150. sünnipäeva|väljaanne=lõunaeestlane.ee|aeg=13. september 2017|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
1867. aastal asutati [[Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Võrus Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]. 1884. aastal oli Võrus teadaolevalt 2697 elanikku, kellest 100 [[Vabatahtlik tuletõrje|vabatahtlikku tuletõrjujat]]. 1923. aastal sai Võru Vabatahtlik Tuletõrjeühing esimese mootoriseeritud pritsi ja 1929. aastal esimese [[Päästeauto|tuletõrjeauto]]. 1991. aasta 1. märtsil tehti maakondliku tuletõrje järelevalve jaoskonnast ja Võru kutselise tuletõrjemeeskonnast Võru Maakonna Tuletõrjeamet. Tulekustutus- ja päästetööde valdkonna parandamiseks loodi 1993. aastal Võru Päästeameti ja Võru Tuletõrjeameti baasil ühtne Võrumaa Päästeamet. 2002. aasta alguses kolis Võru päästekomando ja Võrumaa Päästeamet uude hoonesse aadressil Võrus Räpina mnt 20a, mida oli selleks ajaks viis aastat ehitatud. Töötingimused muutusid seal oluliselt töötajasõbralikumaks. Selle ajani oli tegutsetud Kreutzwaldi tänava väikestes ruumides, kus oli raskusi uue tehnika ja meeskonna mahutamisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lounaeestlane.ee/voru-tuletorje-tahistab-150-sunnipaeva/|pealkiri=Võru tuletõrje tähistab 150. sünnipäeva|väljaanne=lõunaeestlane.ee|aeg=13. september 2017|vaadatud=02.11.2019}}</ref>
== Ajalugu ==
=== Linnarajamiseelne aeg ===
Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise [[kolju]], mis kuulub keskmisse [[kiviaeg]]a (umbes IV aastatuhandesse eKr), olles seega umbes 6000 aastat vana. Ühtlasi on see vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. [[Vana-Võromaa Kultuurikoda|Võrumaa Muuseumi]] püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi [[Leedu Teaduste Akadeemia]]s tehtud [[büst]]. Paikkonna suurimateks asulateks enne linna rajamist olid [[Kirumpää]] ja Võru mõis (Võrumõisa). Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle rippsilla [[Tamula asulakoht|Tamula asulakoha]] juurde.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|pealkiri=Tutvustus ja ajalugu|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2. novembril 2019|arhiivimisaeg=2019-08-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190831113301/http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref>
[[Fail:Shubert map - R07L06.jpg|pisi|Võru-Petseri piirkond [[Friedrich Theodor Schubert]]i kaardil (1850–1890)]]
=== Rajamisest 19. sajandini ===
[[Katariina II]] korraldusega moodustati 1783. aastal Vene riigis palju uusi [[maakond (Venemaa)|maakondi]], sealhulgas neli maakonda (kreisi) Liivimaal. 1783. aasta moodustati [[Riia asehaldurkond]] ja kreisid, sealhulgas [[Võru kreis]], kes määrasid ühe keskuse asukohaks esialgu [[Vana-Koiola mõis]]a. Kuna [[Võru mõis|Võru eramõis]] arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. augustil 1784 Riias [[dekreet]], mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5ru1|pealkiri=Võru|väljaanne=Eesti entsüklopeedia|vaadatud=02.11.2019}}</ref> Võru linn asutati selle dekreedi kohaselt 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna [[kindralkuberner]] [[George Browne]] andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta.<ref name="epSJq" />

19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne, linnaseaduse («Грамота на права и выгоды городам Российской империи») alusel esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Linnaplaani kohaselt pidi linnas olema korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrk. Säilinud on ajalooline [[tänavavõrk]], vanemas hoonestuses on juhtivad ühekorruselised puumajad. Võrule iseloomulikuks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav [[puitarhitektuur]]. Linna algaastaid meenutavad veel [[Luterlus|luteri]] (1793) [[Võru Katariina kirik|Katariina kirik]] ja [[Õigeusk|õigeusu]] (1804) [[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Suurkannataja Ekaterina kirik]].<ref name=":0" /> Esialgu ehitati hooned [[Võru keskväljak|Võru turuplatsi]] ümbrusse, 1787 oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=R.Pullat|pealkiri=Võru linna ajalugu|aasta=1984|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
[[Fail:07741-Werro-1906-Estnischer Verein "Kannel"-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Võru kultuuriselts "Kannel" aastal 1906]]
Algselt juhtis oli [[Võru linnapea|Võru linnajuht]] [[politseimeister]] major [[Georg Gottfried Osterhausen]]. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline [[raad|magistraat]] ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai [[Friedrich Ambrosius Schroeder]] ja [[bürgermeister|bürgermeistriks]] [[Georg Heinrich Franzen]]. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile asunud [[Paul I]] likvideeris [[Asehalduskord|asehalduskorra]] ja määras kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt [[maakonnalinn]]a õigused ning moodustati ühine [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]]-[[Võru kreis|Võru]] kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde.
{{vaata ka|Võru raad}}

=== 19. sajand kuni tänapäev ===
1827. aastal avati Võru linnahaigla, seal oli 16 voodikohta<ref>Maie Toomsalu, Fr. R. Kreutzwald – kingsepapojast linnaarstiks- Eesti Arst, November 2004, lk 794</ref> ja kus töötas Võru [[linnaarst]]ina [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. 19. sajandil hakkas Võrus elavnema kodanikuelu. 1867. aastal asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. aastal Laulu- ja Mänguselts [[Kannel (selts)|Kannel]]. Võru oli sellel ajal tuntud ka koolilinnana, kus asus [[Heinrich Krümmeri erakool]] ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel tegutses Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. Lisaks andis kultuurielule juurde Võrus elanud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes elas ja tegutses seal arstina aastatel 1833–1877. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg]]".<ref name=":0" />
[[Fail:Võru pritsumaja.jpg|pisi|left|Võru endine pritsumaja]]
Soome eepose "[[Kalevala]]" autor [[Elias Lönnrot]] oli 1844. aastal Eestisse rännanud ja asunud seitsmenädalasele matkale Eesti lõunaserva. Oma reisil läks ta ka Võrru, kus kohtus Fr. R. Kreutzwaldiga. Eeposte autorite kohtumisele Võrus on hiljem antud sümboolne tähendus vaatamata sellele, et kohtumine jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid mõne tunni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html?m=1|pealkiri=Elias Lönnrot|väljaanne=Estofilia 100|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Lydia+Koidula-or-Friedrich+Reinhold+Kreutzwald|pealkiri=Fr.R.Kreutzwald|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
[[Fail:07730-Werro-1906-Marktplatz-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|pisi|Turuplats 1906. aastal]]
Majanduslikult ei olnud esialgu linna areng kiire, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne ekspordiga. 19. sajandi keskel hakkas arenema käsitöönduslik tootmine (naha-, lubja- ja õllevabrik). Hoogu andis linna arengule 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]], mille abil Võru sai otseühenduse [[Riia]] ja [[Peterburi]]ga. Hoogu sai kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas.<ref name=":2" /> 1899. aastal peeti esimene telefonikõne [[Tartu]]ga, 1915. aastal sai Võru elektrivalguse.<ref name=":0" />
[[Fail:Võru tuletõrje mootoriprits 1923.jpg|pisi|Võru tuletõrje mootorprits aastal 1923]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal evakueeriti Võrru koole [[Palanga]]st ja Riiast. 1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja [[3. Tartu kütipolk|teine Tartu polk]]. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk — "[[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. kommunistline Võru polk]]". [[Bolševikud|Bolševike]] võim oli Võrus 20. XI 1917 ‒ 24. II 1918. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal jäi Võru [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna rindel]] 8. XII 1918 ‒ 1. II 1919 [[Punaarmee]] kätte hõivatuks. [[19. jaanuar]]il tungisid Eesti väed [[Voore mõis]]ani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|Võru Eesti kommunistlik kütipolk]] taganes Eestist [[Marienburg]]i poole, mis asus Läti piirides. Polgus oli üle tuhande mehe, osalt vabatahtlikud ja osalt mobiliseeritud, sest päev enne linnast lahkumist toimetas mobilisatsioonikomisjon linnas kokkutulnud meeste vastuvõtmist punasesse sõjaväkke.

Pärast esimest maailmasõda elavnes kodanike tegevus taas, 1917. aastal alustas tegevust Naiskäsitöökool, 1925. aastal [[Võru Tööstuskool]]. Aastatel 1921–1930 tegutses [[Võru Õpetajate Seminar]], kus õpetaja oli [[Johannes Käis]]. Laulu- ja mänguselts Kannel. 1927.–1948. aastal oli Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. aastal oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. Võrus elas 1940. aastal 6600 inimest.<ref name=":0" /> Pärast esimest maailmasõda 1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted).<ref name=":1" /> 1926. aastal oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kestis Võrus 8. VII 1941 ‒ 13. VIII 1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]].<ref name=":1" /> Kagu-Eestis pealetungiv Punaarmee võttis 11. augustil ära [[Petseri]] ja kaks päeva hiljem Võru..<ref>{{Raamatuviide|autor=Seppo Zetterberg|pealkiri=Eesti ajalugu|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=671}}</ref> Augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn Võru, hiljem sai Võrust rajoonikeskus.

Nõukogude ajal rajati Võrru mööblivabrik, [[VGT (ettevõte)|gaasianalüsaatorite tehas (VGT)]], piimatoodete tehas, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna rahvaarv suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati uusi paneelelamurajoone (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) [[Liitva]]l ja [[Kubja]]l kujunesid välja individuaalmajade kompleksid.

Nõukogude [[plaanimajandus]]e kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis [[turumajandus]]likel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajandusele ümber orienteerunud vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud uusi ettevõtteid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.

<gallery>
Fail:Võru I Põhikool - Johannes Käis.JPG|Mälestustahvel Võru linna esimese elumaja ja administratiivhoone seinal
Fail:Võru, stadsgata, januari 1995..jpg|Võru 1995. aastal
</gallery>

== Linna juhtimine ==
{{vaata|Võru linnavalitsus|Võru linnavolikogu}}

[[Võru linnapea]] on 2023. aastast [[Kalvi Kõva]]. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.voru.ee/et/linnavalitsuse-koosseis|pealkiri=Linnavalitsuse koosseis|väljaanne=voru.ee|aeg=|vaadatud=2.07.2024}}</ref>


== Silmapaistvaid isikuid ==
== Silmapaistvaid isikuid ==
468. rida: 471. rida:
* [[Silja Otsar]], Võru valla aukodanik
* [[Silja Otsar]], Võru valla aukodanik
* [[Ivari Padar]], poliitik
* [[Ivari Padar]], poliitik
* [[Erki Pehk]], dirigent
* [[Heino Pehk]], koorijuht ja muusikapedagoog
* [[Jüri Pihl]] (oli Võru linna RSN siseasjade osakonna (miilitsa)ülem)
* [[Jüri Pihl]] (oli Võru linna RSN siseasjade osakonna (miilitsa)ülem)
* [[Inga Raitar]], kirjanik, ajakirjanik
* [[Kerttu Rakke]], kirjanik (kodanikunimi Kadi Kuus)
* [[Kerttu Rakke]], kirjanik (kodanikunimi Kadi Kuus)
* [[Johan Randvere]], pianist
* [[Villu Reiljan]], ettevõtja ja endine poliitik
* [[Villu Reiljan]], ettevõtja ja endine poliitik
* [[Olavi Ruitlane]], kirjanik
* [[Olavi Ruitlane]], kirjanik
480. rida: 487. rida:
* [[Vilja Toomast]], poliitik
* [[Vilja Toomast]], poliitik
* [[Harry Tuul]], endine Võru prefektuuri politseiprefekt, aastatel 1997–2003 politsei peadirektor
* [[Harry Tuul]], endine Võru prefektuuri politseiprefekt, aastatel 1997–2003 politsei peadirektor
* [[Tõnis Sarap]], saatejuht ja muusik


== Sõpruslinnad ==
== Sõpruslinnad ==
495. rida: 503. rida:
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Härryda]] ([[Rootsi]])
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Härryda]] ([[Rootsi]])
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Iisalmi]] ([[Soome]])
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Iisalmi]] ([[Soome]])

==Pildigalerii==
<gallery>
Katariina allee Võrus.jpg|Katariina allee Võrus
Purskkaev Võru pargis.jpg|Purskkaev Võrus Kesklinna pargis
Hüljatud maja Võru kesklinnas.jpg|Hüljatud maja Võru kesklinnas Kreutzvaldi ja Vabaduse ristmikul (2024)
Oreli muuseum Võrus.jpg|Oreli muuseum Võrus (2024)
Mälestustahvel Oreli muuseumi seinal Võrus.jpg|Mälestustahvel Oreli muuseumi seinal Võrus
Kreutzvaldi mälestusmärk Võrus.jpg|Kreutzvaldi mälestusmärk Võrus
</gallery>


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

* [[Võru raad]]
* [[Segakoor Hilaro]]
* [[Segakoor Hilaro]]
* [[Võru linnavolinike loend 1919]]
* [[Võru linnavolinike loend 1921]]
* [[Võru linnavolinike loend 1934]]
* [[Võru linnavolinike loend 1939]]
* [[Võrumaa keskraamatukogu]]
* [[Võrumaa keskraamatukogu]]
* [[Võru JK]]
* [[Võru JK]]
* [[Koreli tänav]]
* [[Koreli tänav]]
* [[Võru linnavolikogu]]
* [[Võru raudteejaam]]
* [[Võru raudteejaam]]
* [[Võru pangahoone]]
* [[Võru pangahoone]]
* [[Võru Täht]]
* [[Võru Täht]]
* [[Võru Muusikakool]]
* [[Võru Muusikakool]]
* [[Võru linnapea]]
* [[Võru Linnavalitsus]]
* [[Võru Linnavolikogu]]
* [[Võru vanalinna muinsuskaitseala]]
* [[Võru vanalinna muinsuskaitseala]]


Redaktsioon: 29. juuli 2024, kell 15:36

 See artikkel räägib linnast; orienteerumisklubi kohta vaata artiklit OK Võru
Võru
võru Võro
Võru keskväljak
Pindala: 14,0 km² (2017) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 12 112 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 0919[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 51′ N, 27° 0′ E
Võru (Eesti)
Võru
Kaart
Võru raudteejaam
Võru linnakalmistu
Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil

Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks. Linna pindala on 14 km² ja elanikke oli 2019. aasta seisuga 11 859. Võrus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt.

Võru kaitsepühak on püha Jüri, kelle nime kannab ka Võru peatänav.

Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on umbes 6000 aastat vana kolju. Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks rajati 13. sajandil Kirumpää piiskopilinnus. Katariina II korraldusega loodi 1783. aastal uusi maakondi ja nende seas Võru kreis. Linn asutati 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta. Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Ajaloolist kesklinna kaitstakse Võru vanalinna muinsuskaitseala koosseisus.

Nimi

Kuna läbi praeguse Võru linna voolas Võro oja, siis saigi linn oja nime.

Arvatakse, et ojanimi Võro on kas järvenime Verojärvi sekundaarnimi, hämardunud tähendusega sõna võra~võre~võro, mille tuletiseks on ka võreng, või Verijärve nime esisilbi e mõjul muutunud viro-hüdronüüm.[3]

Sümboolika

Võru linn sai vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on märge, et linna vapile lisati kuusk seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. 1864. ja 1866. aastal senatile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kui varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi – kuuske kuldsel põhjal. 17. detsembril 1937 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane – roheline – kollane.[4]

Võrul on ka logo, mille autor on kunstnik Katre Lember. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on "mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest". Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Selle soovituslik kasutus eesti keeles on "Üks isemoodi linn".[4] Tunnuslause on inglise keeles "A bit different".[5]

Võru linnavalitsuse hoone, Jüri tänav 11 Võru

Rahvastik

Rahvastik on Võrru tulnud enamasti ajalooliselt Võrumaalt, mistõttu suurem osa linna elanikkonnast on eestlased: 1934. aastal 91,1% (venelasi 3,2, sakslasi 2,7%), 2000. aastal 90,2% (venelasi 7,5%). Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste osatähtsus väiksem, näiteks 1979. aastal 83,2% (venelasi 14,2, ukrainlasi 1,5%).[6]

Võru elanike arv aastate lõikes[6]
Aasta 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2003 2011
rahvaarv 5077 5332 7300 10 689 15 398 16 767 17 496 14 879 14 750 12 667
Võru elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[7] 1979[8] 1989[9] 2000[10] 2011[11]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 12 307 79,93 13 783 82,20 14 985 85,65 13 414 90,15 11 651 91,98
venelased 2277 14,79 2378 14,18 1934 11,05 1112 7,47 804 6,35
ukrainlased 312 2,03 261 1,56 249 1,42 99 0,67 64 0,51
valgevenelased 112 0,73 96 0,57 90 0,51 44 0,30 30 0,24
soomlased 91 0,59 77 0,46 81 0,47 61 0,41 40 0,32
lätlased 30 0,19 30 0,18 35 0,20 23 0,15 14 0,11
muud 269 1,75 142 0,85 122 0,70 126 0,85 64 0,51
Kokku 15 398 100 16 767 100 17 496 100 14 879 100 12 667 100

Kultuur

F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus Kreutzwaldi tänaval

Võru kultuuri seostatakse võru keele, folkloori ja laulupidudega. Tänapäeval on Võrus mitu kultuuriasutust, kes korraldavad kultuuriüritusi ning edendavad võro keelt ja üldist kultuurielu.

Võru kultuur seostub seal 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub tänapäeval memoriaalmuuseum. Tamula kaldal seisab lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas, mille autor on Amandus Adamson.

Vaatamisväärsusi

Tamula järve promenaad

Asutused

Võru Kannel on 1881. aastal Eesti esimeste seltside reas asutatud laulu- ja mänguselts. Tänapäevaks on Võru Kannel kujunenud peamiseks Võru linna ja maakonna multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks. Sihtasutusele Võru Kannel kuuluvad

  • 2000 inimest mahutav Kandle aed,
  • 387 istekohaga teatri- ja kinosaal,
  • 250 istekohaga kontserdisaal.

Võru keele uurimise ja arendamisega tegeleb riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut. Instituut korraldab võru keele ja kultuuri õpetamist, õpetajate ettevalmistust, teaduskonverentse ning osaleb võrukeelsete multifilmide ja arvutimängude tootmises.

Muid kultuuriasutusi

Orelimuuseum

Üritused

Igal aastal toimub Võrus pärimustantsufestival, kohvikutepäev ja suur kohaliku toidu laat Uma Mekk. Augustis korraldatakse suurejooneliselt linna aastapäeva, kus kuulutatakse välja linna aukodanik. Iga kolme aasta tagant korraldatakse võrukeelne laulu- ja rahvaüritus Uma Pido.

Meedia

Võrumaa peamine päevaleht on Võrumaa Teataja, mille peatoimetaja on Kalev Annom. Samuti antakse Võrus välja Lõunalehte, Lõunaeestlast, Võru Linna Lehte ja võrukeelset Uma Lehte. Võrus asutati ka raadio Ring FM, ent nüüdseks on see stuudio kolinud Tartusse ja Tallinna.

Religioon

Võrus on esindatud järgmised konfessioonid: EELK Võru Katariina kogudus, EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus, Võru Elupuu kogudus, EEVL Täisevangeelne Võru Hosianna kogudus, Päästearmee Võru korpus, Seitsmenda Päeva Adventistide Võru kogudus, Võru Baptisti kogudus, Võru Püha Timoteose kogudus, Võru Jehoova tunnistajate kogudus.[12]

Rahvastik Võrus, religiooni suhtumise ja usu järgi[13]
Usund 2000 2011
Kokku 11 959 10 745
Kindlat usku tunnistav 3624 2970
Luterlus 2662 1851
Õigeusk 740 864
Baptism 37 ...
Katoliiklus 23 ...
Jehoova tunnistaja 48 ...
Nelipühilane 19 ...
Vanausuline 0 ...
Adventism 19 ...
Metodism 11 ...
Islam 1 ...
Muu usk 53 234
Usk teadmata 11 12
Usu suhtes ükskõikne 3963 ...
Ateist 527 ...
Ei oska vastata 1577 6207
Ei soovi vastata 1162 1338
Suhtumine religiooni teadmata 1106 231

Loodus

Kliima

Selles jaotises on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Võru meteoroloogiajaama andmeid, mis asub Võrus Vilja tänaval. Meteoroloogiajaamas hakati ilmavaatlusi tegema 1868. aastal, fenoloogilisi vaatlusi alustati 1949. aastal ning süsteem automatiseeriti 2003. aastal.

Perioodil 1981–2010 oli Võru jaamas mõõdetud aasta keskmiseks õhutemperatuuriks 6,1 °C, Eesti keskmine samas vahemikus oli 6,0 °C. Registreeritud absoluutne maksimumtemperatuur oli +35,6 °C, mis on ühtlasi ka kogu Eesti absoluutne maksimum. Absoluutseks miinimumtemperatuuriks mõõdeti −35,8 °C. Veebruari keskmine õhutemperatuur oli −5,1 °C ja juulis 18,0 °C.[14]

Aasta keskmine sademete hulk nimetatud perioodil on olnud 665 mm, Eestis samal ajal on keskmine sademete hulk olnud 672 mm. Maksimaalne ööpäevas registreeritud sademehulk on 130,8 mm.[15]

Keskmine tuule kiirus perioodil 1981–2010 oli 2,6 m/s, maksimaalne aga 24 m/s (86 km/h). Päikesepaistet esines aastas keskmiselt 1659,0 tundi. Veebruari keskmine päiksepaiste kestus oli 57,5 tundi ja juulis 271,5 tundi.[16][17]

Veestik

Kubija järv
Kreutzwaldi park ja Tamula järve äärne promenaad

Linna territooriumil paikneb kolm järve: Tamula järv (231,3 ha),[18] Kubija järv (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi.[19][6]

Linna loode- ja põhjapiiriks on samuti veekogud: Vahejõgi (ühendab Tamula ja Vagula järve), Võhandu jõgi ja Koreli oja. Veekogud moodustavad umbes 19% Võru pindalast.[6]

Tamula järves, mis saab alguse Võhandu jõest, domineerivad kalaliikidest enamjaolt latikas, ahven ja särg. Üsna palju leidub ka haugi, kiiska ja koha. Koha võib kasvada järves kuni kümnekiloseks.[20]

Geoloogiline ehitus

Võru valdavalt tasast ala eraldab põhjas kagu-loodesihiline Koreli oja org, seal on ühtlasi ka linna madalaim koht 69 m üle merepinna, raudteest lõuna suunas ulatub Kubija lainjas männimetsaga kattunud liivik 89 m üle merepinna.[6] Võru linn asub Võru-Hargla nõos, olles piiratud lõunast Haanja kõrgustikuga ja põhjast Ugandi lavamaaga.[21]

Ugandi lavamaad ja Haanja kõrgustikku eraldav ida-läänesuunaline Võru orund lõikub sügavale aluspõhja kivimitesse, kus settekihi paksus ulatub 60–80 meetrini või enamgi, lõuna poolt Võru orundisse suubuvas Kütiorus on Noodasjärvest lõuna pool mõõdetud pinnakattesetete paksuseks üle 150 m. Võru ümbruses, liivakiviplatool, ulatub pinnakattesetete paksus mõnest meetrist paarikümne meetrini, mattunud orgudes kuni saja meetrini. Võru alal pinnakattes esineb setetena lisaks moreenile ja kruusale turvast ja järvemuda.[22]

Võru asub Kesk-Devoni ladestul ning kristalne aluskord asub 500 m sügavusel merepinnast. Lisaks on Võru lähedal (Munamäel ja Väimelas) puuritud 1950. aastatel 2 puurauku Nõukogude Liidu nafta-gaasi otsingute ja hüdrogeoloogiliste uuringute raames.[23]

2019. aasta 27. oktoobri torm

25. oktoobril 2019 andis Riigi Ilmateenistus eelseisvaks nädalavahetuseks II astme tormihoiatuse. 27. oktoobri hommikul jõudis Rootsi rannikule madalrõhutsüklon, mis liikus päeval Eesti kohale ning muutus järk-järgult tugevamaks. Erakordse jõulisuse põhjuseks oli järjest enam suurenev kontrast keerise lõunaserva mööda liikunud sooja ja Läänemere kohal põhjakaarest alguse saanud külma sissetung.[24]

Tormi tagajärjel sai kõige enam kahjustada Võru piirkond. Toona registreeritud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on viimase 50 aasta kõige tugevamad tuulepuhangud. Võrreldav torm oli 22. detsembril 1971, siis puhus tuul puhanguti 25 m/s. II astme torm lennutas Võru alajaamas seadmetele selle hoone plekk-katuse tükke, mis jättis kogu linna kaheksaks tunniks elektrita.[25]

Üks piirkonna suuremaid elektritarbijaid, Valio Võru piimatööstus, pidi peaaegu kümnetunnise tootmisseisaku tõttu hävitama 50 000 euro väärtuses toodangut.[26]

Linnaehitus ja arhitektuur

Võru, 1906

Linnaehitus

Võru esimene linnaplaan jõustus 1785. aastal. Võru on Paldiski kõrval üks Eesti kõige korrapärasema planeeringuga linnu. Linnaosad on Kesklinn, Võrusoo ja Kubija, asumid Võrukivi, Liitva ja Nöörimaa. Kõige tihedam on korrapärase ristküliku- või ruudukujulise tänavavõrgustikuga Kesklinn. See jääb Tamula järve, Roosi tänava, Koreli oja, Räpina maantee ja Paju tänava vahele. Kesklinnas asuvad olulised haldus- ja kultuuriasutused ning suurem osa äridest. Selle tuumik on võetud muinsuskaitse alla, tema äärekvartalid moodustavad muinsuskaitseala kaitsevööndi. Kesklinnast loodes, Antsla maantee ääres asuvad Võrukivi ja Liitva on peamiselt väikeelamutega asumid. Vanema, 1960. aastatel planeeritud Võrukivi teke on seotud samanimelise tellisetehasega (praegu Võrukivi OÜ).[6]

Nöörimaa linnaosa paikneb Kesklinnast kirdes Koreli oja ja Kolaoja vahel. See on 1970. aastate II poolel ja 1980. aastatel ehitatud elurajoon. Vilja tänavast lõunas asub Võru suurim viiekorruseliste sektsioonelamute rühm, eramud paiknevad põhja suunas. Kagus, Räpina maantee ääres, on Nöörimaa kokku kasvanud Võrusoo tööstuspiirkonnaga. Võrusooks kutsutakse Tamula idakalda, Räpina maantee, linna idapiiri ja raudtee vahelist ebaühtlase planeeringuga territooriumi. Seal asub peamine osa linna transpordirajatistest ja tööstus-, ehitus- ja laondusettevõtetest (eeskätt Räpina maantee ja Pika tänava ääres) ning mitu erineva hoonestustiheduse ja vanusega elurajooni (vanim lõunas Võru raudteejaama lähistel). Nende keskel paikneb ligemale veerandit linnaosa pindalast katab liigniiske ja võsastunud ala (sellest tuleneb Võrusoo nimi). Raudteest lõuna suunas paiknev Kubija on metsarikas elu- ja puhkerajoon, mille piires on ka Võru kalmistu, hotell-turismikeskus ning Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni Taara sõjaväelinnak. Viimane on loovutanud osa maad Kubija uusimale, 1990. aastatel rajatud Taara eramuasumile. Võru arenes Eesti oludes keskmise suurusega linnaks 1960. aastatel, kui väikerajoonide kaotamisega suurenes tema hallatav ala ning rajati uusi suurvabrikuid (Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Võru Piimakombinaat) ja laiendati vanu.[6]

Arhitektuur

Võru keskväljak Katariina kirikuga

Linnaväljak

Võru keskväljak (tuntud ka kui Seminari väljak) on linna ajalooline süda, kust avanevad vaated Võru ajaloolistele hoonetele. Väljak on kujundatud tänapäevaseks urbanistlikus stiilis linnaruumiks, mille keskmesse jääb linnasüdame melu koos ajaveetmise võimalustega. Arhitektuurses lahenduses ja linnamööbli disainis on kasutatud võru (ringi) motiive. Taastatud ajalooline keskväljak avati 2019. aasta juunis.[27]

Väljaku suurus koos tänavaruumiga on 18 757 ruutmeetrit. Väljaku idee autor on Villem Tomiste ja see valmis koostöös arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum". Võru linna linnaväljaku muudab omapäraseks suurtel ratastel linnamööbel, mida saab vastavalt vajadusele liigutada.

Kirikud

Võru Katariina kirik

Katariina kirik on pühitsetud Vana-Võromaa kreisi asutaja Venemaa keisrinna Katariina II nimipühakule Aleksandria Katariinale. See asub Võru linna keskväljaku kõrval. Kiriku juurest mööda Katariina alleed liikudes jõuab välja Tamula järve promenaadile. Stiililt on kirik hilisbarokne koos tugevate varaklassitsistlike elementidega. Ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Kirikus on vendade Kriisade 1913. aastal ehitatud orel.[28]

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Venemaa keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku arhitekt oli arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeister oli linna elanik Johann Karl Otto. Kirik valmis 1804. aastal püha Suurkannataja Ekaterina auks. Klassitsistlikus stiilis ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni ja kõrgel asetseva haritorniga kirikut kaunistavad petikutes asuvad kaaraknad. 2008. aastal taastati kiriku aed. Seal on praegu kunstnik Marje Ernitsa pühakirjateemaliste joonistuste vabaõhunäitus.[28]

Roosisaare sild

Roosisaare rippsild, mis viib Võru linnast Roosisaarde

Roosisaare rippsild ehitati 1998. aastal. Silla projekteeris ka varem mitu rippsilda projekteerinud Jaan Linno. See on mõeldud jalakäijatele ning asub Tamula rannapromenaadi lõpus. Sild ühendab linna Tamula järves asuva Roosisaare poolsaarega. Eesti pikimalt, 180-meetriselt sillalt avaneb vaade Võru linnale ja Tamula järvele. Tamula rannapromenaad ja Roosisaar on nii kohalike kui ka turististe meelispaik.

Vaadet Tamula järvele ja Roosisaare sillale võib imetleda ka läbi National Geographicu kollase akna, mis paigaldati Lõuna-Eesti Leader-töörühmade ühisprojekti "Elu kahe maailma piiril" ja Võru linna koostöö raames.[29]

Haridus

Võru Gümnaasium, algne Võru kreiskooli hoone
Võru Kesklinna Kool

19. sajandil oli Võru tuntud koolilinnana. 1804. aastal avati hoones aadressil Turu 1 Võru kreiskool, 1887. aastal muudeti kreiskool linnakooliks. 1830.–1840. aastatel olid tuntud H. Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. 19. sajandi teisel poole töötas Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1917. aastal alustas tööd Naiskäsitöökool ja 1925. aastal Võru Tööstuskool. Aastail 1921–1930 tegutses seal Võru Õpetajate Seminar, kus õpetas Johannes Käis.

Lasteaiad

Võrus on neli lasteaeda: 12 rühmaga Sõleke, 5 rühmaga Okasroosike, 10 rühmaga Päkapiku ja 11 rühmaga Punamütsike.[30]

Põhiharidus

Võrus tegutseb kolm põhikooli. Võru Kesklinna Kool on Võru vanim põhikool. 2015. aastal asutati Võru linnas uue põhikoolina Võru Kreutzwaldi Kool. 1996. aastal asutati Võru Järve Kool, mis on mõõduka, raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste kool. Lisaks sellele tegutseb Võrus veel 6-klassiline Väike Werrone Kool, mis rajati 2017. aastal ning mis juhindub Waldorfi pedagoogikast.[31]

1792. aastal asutatud Võru I Põhikool suleti 31. augustil 2015 koolivõrgu ümberkorraldamise tõttu.[32] 1925. aastal asutatud Võrusoo Põhikool suleti 2004. Ka 1. oktoobril 1945 asutatud Võru Vene Põhikool suleti 14. juulil 2010 õpilaste vähesuse tõttu.[33]

Keskharidus

Võrus tegutseb alates 1. septembrist 2015 riigigümnaasium – Võru Gümnaasium. Enne seda sai keskharidust omandada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis (suleti 31. augustil 2015). Kuni 2020. aastani tegutses Võru linnas ka Võru Täiskasvanute Gümnaasium.

Majandus

Ettevõtlus

Pärast Eesti taasiseseisvumist on töötajate üldarv ja tootmisega seotud töötajate osatähtsus järsult vähenenud. 1989. aastal töötas tööhõivelistest võrulastest esmases ja teises majandussektoris kokku 54%, 2000. aastal 38,5%. 2002. aasta alguses oli Võru linna ettevõtetes ja asutustes tööl 6435 inimest, neist umbes 1400 elas väljaspool Võru linna. Osa võrulasi töötab ka linnast väljas.

Võru linn on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 20. suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 930 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 120 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes 70 % linna tööstustoodangust ja milles on hõivatud 450 töötajat on toiduainetetööstus: Valio Eesti Juustutööstus, Cristella VT (Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja) ja Puratos Malt. Puidu ja mööblitööstuses on tegevad 8 ettevõtet 250 töötajaga (Võru EMPAK , AS Wermo).[34] Kergetööstuse sektoris on 4 ettevõtet 85 töötajaga sh jalatsivabrik AS Abris.

Logistikavaldkonnast on heaks näiteks OÜ Plangi Trans. Kaubanduses on tähtsal kohal ettevõte Võru Tarbijate Ühistu. Turismi tähtsuse kasv on elavdanud majutus- ja toitlustusasutuste tegevust.[6]

Võru suurim kaubanduskeskus on Kagukeskus.

Turism

Võrus leiavad turistid puhkuse veetmiseks tegevust nii suvel kui talvel. Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20 minuti sõidu kaugusel Haanja valgustatud suusarajad. Suvel on turistide meelispaik Tamula rand, kus leidub tegevust igas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja välijõusaal. 800-meetrine rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ning lõpeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ja järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud ka Tamula rannabangalo. Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel romantikafestival, juuli keskpaigas Võru Folkloorifestival, augustis Võru linnapäevad ning lisaks muid üritusi. Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa lähedal pisikese Kubija järve kaldal.

Ajaloohuvilistel on võimalus külastada Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi ja Võrumaa kultuurikoda, kus asuvad muuseum ja galerii. Kultuurihuvilistele pakub huvitavat programmi Võru Kultuurimaja Kannel, kus asuvad kino/teatri- ja kontserdisaalid ning linnagalerii. Rokkmuusikat on aeg-ajalt võimalus kuulata pubis Õlle 17 ja džässmuusikat kohvikus Spring. Öistele pidulistele pakuvad programmi klubid Tartu ja Capital, Stedingu kelder, pubi Taevas ja Pubi 17. Ka spordihuvilistele jätkub Võrus tegevust nii iseseisvalt, kuna linnas ja selle vahetus ümbruses asuvad jooksu-, rulli- ja suusarajad ning puhkealad, kui ka spordiürituste raames. Võrus on suurepärane spordikeskus ja väiksemad spordibaasid.[35]

Majutusasutused

Majutusasutustest leiduvad Võrus[28]

  • Georgi hotell
  • TAEVAS külalistemaja
  • Villa Margit
  • UMA KUUP Külaliskorter
  • Kagu hostel
  • Mõisa Ait külalistemaja
  • Sviit NR 7 Külaliskorter Võrus
  • Tamula hotell
  • Ränduri külalistemaja
  • Kubija puhkemajad
  • Kubija hotell-loodusspaa
Võru bussijaam

Transport

Võru on liiklussõlm, kus ristuvad rahvusvaheliselt tähtsad Valga–Petseri raudtee ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Seal kohtuvad teed, mis viivad Põlvasse, Räpinasse ja Valka. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee läheb läbi linna Antsla maantee, Jüri tänava ja Kose tee nime all.[6] Lisaks asub Jaama tänaval Võru raudteejaam, mis pole enam raudteejaamana kasutusel. Võru linnas ja selle lähiümbruses asub ka heas korras kergliiklusteede võrk.

Sport

Võru spordiüritused

Võrus korraldatakse näiteks järgmisi spordiüritusi:[36]

Lisaks toimub igal aastal orienteerumis- ja jooksusari. Võrumaa Spordiliit korraldab Võrumaa meistrivõistlusi näiteks kettagolfis ja petankis.[37] Mainekamad spordialad on Võrus võrkpall ja suusatamine.[6]

Võru spordirajatised

Võru Spordikeskus

Võrus leiduvad järgmised spordirajatised:[38]

  • Võru Spordikeskus
  • Kubija tervisespordikeskus
  • Kreutzwaldi tänava 16 võimla ja väliväljakud
  • Roosi tänava staadion
  • Vee tänava tenniseväljakud ja korvpalliväljak
  • Tamula rannaala rannavõrkpalli ja -jalgpalli väljakud
  • Minijalgpalliväljakud
  • Võru rulapark

Lisaks saab Võrus sportimiseks kasutada Võru Kreutzwaldi Kooli, Võru Kesklinna Kooli ja Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi võimlat ning staadione. Koreli pargis asub kettagolfirada.

Spordiklubid

Võrus asuvad järgmised spordiklubid:[39]

  • Võru Sulgpalliklubi
  • FC Helios Võru jalgpallikool
  • Võru Judoklubi Rei
  • Kergejõustikuklubi Lõunalõvi
  • Orienteerumisklubi Võru
  • Spordiühing Võru Biathlon (laskesuusatamine)
  • Spordiühing Ekstreempark (kärestikuslaalom, kaljuronimine, seiklussport)
  • Võru Võrkpalliklubi
  • Tenniseklubi VSOP
  • Võrumaa Koolispordi Ühendus
  • Võrumaa Spordiliit
  • Jalgpalliklubi Võru
  • Parksepa Spordiklubi (korvpall)
  • Võru Spordiveteranide Koondis
  • Võru Spordiselts Kalev (kahevõistlus, Kreeka-Rooma maadlus, firma- ja tervisesport)
  • Võru Maleklubi (male, kabe)
  • Võru Suusaklubi
  • Võru Spordiklubi Küti (petank)
  • Kati Pilatese Stuudio
  • MTÜ Kagu Kotkad (kettagolf)

Tervishoid

Võru tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem tugineb aktsiaseltsil Lõuna-Eesti Haigla. Selle polikliiniku osakond asub Kubija lähistel Meegomäel (Võru vallas). Seal on 167 aktiivravi kohta ja 30 hoolderavikohta. Lisaks leidub seal ka 46 hooldekodu kohta. Eraldi majas paikneb erihooldekodu ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. Võru linnas pakuvad rehabilitatsiooniteenust Nöörimaa Tugikodu, MTÜ Toetuskeskus Meiela ja MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing.[6]

Turvalisus

Riigikaitse

Kuperjanovi pataljoni embleem

Riigikaitseorganisatsioonidest asub Võru kaguosas Taara linnak, mis tegeleb 2. jalaväebrigaadi ajateenijate väljaõpetamisega ja on peamiselt tuntud Kuperjanovi jalaväepataljoni poolest.[40][6]

Lisaks sellele on Taara linnakus ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool ja 2. jalaväebrigaadi Tagalapataljon.

Samuti leidub Võrus Noorte Kotkaste, Kaitseliidu ja Kodutütarde Võrumaa malev ning Naiskodukaitse Võrumaa ringkond.[6]

Politsei

Võrus aadressil Räpina mnt 20a[41] paikneb Kagu politseijaoskond, mida juhib piirkonnavanem Anti Paap.[42]

Tuletõrje

1867. aastal asutati Võrus Vabatahtliku Tuletõrje Selts. 1884. aastal oli Võrus teadaolevalt 2697 elanikku, kellest 100 vabatahtlikku tuletõrjujat. 1923. aastal sai Võru Vabatahtlik Tuletõrjeühing esimese mootoriseeritud pritsi ja 1929. aastal esimese tuletõrjeauto. 1991. aasta 1. märtsil tehti maakondliku tuletõrje järelevalve jaoskonnast ja Võru kutselise tuletõrjemeeskonnast Võru Maakonna Tuletõrjeamet. Tulekustutus- ja päästetööde valdkonna parandamiseks loodi 1993. aastal Võru Päästeameti ja Võru Tuletõrjeameti baasil ühtne Võrumaa Päästeamet. 2002. aasta alguses kolis Võru päästekomando ja Võrumaa Päästeamet uude hoonesse aadressil Võrus Räpina mnt 20a, mida oli selleks ajaks viis aastat ehitatud. Töötingimused muutusid seal oluliselt töötajasõbralikumaks. Selle ajani oli tegutsetud Kreutzwaldi tänava väikestes ruumides, kus oli raskusi uue tehnika ja meeskonna mahutamisega.[43]

Ajalugu

Linnarajamiseelne aeg

Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisse kiviaega (umbes IV aastatuhandesse eKr), olles seega umbes 6000 aastat vana. Ühtlasi on see vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Paikkonna suurimateks asulateks enne linna rajamist olid Kirumpää ja Võru mõis (Võrumõisa). Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle rippsilla Tamula asulakoha juurde.[44]

Võru-Petseri piirkond Friedrich Theodor Schuberti kaardil (1850–1890)

Rajamisest 19. sajandini

Katariina II korraldusega moodustati 1783. aastal Vene riigis palju uusi maakondi, sealhulgas neli maakonda (kreisi) Liivimaal. 1783. aasta moodustati Riia asehaldurkond ja kreisid, sealhulgas Võru kreis, kes määrasid ühe keskuse asukohaks esialgu Vana-Koiola mõisa. Kuna Võru eramõis arvati olevat asendilt keskuseks sobivam, avaldati 21. augustil 1784 Riias dekreet, mis määras maakonna ametkonnad uude asukohta.[6] Võru linn asutati selle dekreedi kohaselt 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne andis nõusoleku allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramise kohta.[45]

19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne, linnaseaduse («Грамота на права и выгоды городам Российской империи») alusel esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Linnaplaani kohaselt pidi linnas olema korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrk. Säilinud on ajalooline tänavavõrk, vanemas hoonestuses on juhtivad ühekorruselised puumajad. Võrule iseloomulikuks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) Katariina kirik ja õigeusu (1804) Suurkannataja Ekaterina kirik.[44] Esialgu ehitati hooned Võru turuplatsi ümbrusse, 1787 oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti.[46]

Võru kultuuriselts "Kannel" aastal 1906

Algselt juhtis oli Võru linnajuht politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile asunud Paul I likvideeris asehalduskorra ja määras kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Liivimaa kubermangu Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde.

Vaata ka: Võru raad

19. sajand kuni tänapäev

1827. aastal avati Võru linnahaigla, seal oli 16 voodikohta[47] ja kus töötas Võru linnaarstina Friedrich Reinhold Kreutzwald. 19. sajandil hakkas Võrus elavnema kodanikuelu. 1867. aastal asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881. aastal Laulu- ja Mänguselts Kannel. Võru oli sellel ajal tuntud ka koolilinnana, kus asus Heinrich Krümmeri erakool ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poolel tegutses Võrus 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. Lisaks andis kultuurielule juurde Võrus elanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes elas ja tegutses seal arstina aastatel 1833–1877. Võrus kirjutas ta ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".[44]

Võru endine pritsumaja

Soome eepose "Kalevala" autor Elias Lönnrot oli 1844. aastal Eestisse rännanud ja asunud seitsmenädalasele matkale Eesti lõunaserva. Oma reisil läks ta ka Võrru, kus kohtus Fr. R. Kreutzwaldiga. Eeposte autorite kohtumisele Võrus on hiljem antud sümboolne tähendus vaatamata sellele, et kohtumine jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid mõne tunni.[48][49]

Turuplats 1906. aastal

Majanduslikult ei olnud esialgu linna areng kiire, tegeldi peamiselt linakiu ja -seemne ekspordiga. 19. sajandi keskel hakkas arenema käsitöönduslik tootmine (naha-, lubja- ja õllevabrik). Hoogu andis linna arengule 1889. aastal valminud Pihkva–Riia raudtee, mille abil Võru sai otseühenduse Riia ja Peterburiga. Hoogu sai kaubandus, rajati saeveski, jahuveski ja piiritusepuhastustehas.[46] 1899. aastal peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915. aastal sai Võru elektrivalguse.[44]

Võru tuletõrje mootorprits aastal 1923

Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Võrru koole Palangast ja Riiast. 1918. aasta lõpul tegutsesid Eestis kaks punast eesti töörahva polku: esimene Tallinna polk ja teine Tartu polk. Võrus loodi kolmas vabatahtline polk — "3. kommunistline Võru polk". Bolševike võim oli Võrus 20. XI 1917 ‒ 24. II 1918. Vabadussõja ajal jäi Võru Lõuna rindel 8. XII 1918 ‒ 1. II 1919 Punaarmee kätte hõivatuks. 19. jaanuaril tungisid Eesti väed Voore mõisani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee Võru Eesti kommunistlik kütipolk taganes Eestist Marienburgi poole, mis asus Läti piirides. Polgus oli üle tuhande mehe, osalt vabatahtlikud ja osalt mobiliseeritud, sest päev enne linnast lahkumist toimetas mobilisatsioonikomisjon linnas kokkutulnud meeste vastuvõtmist punasesse sõjaväkke.

Pärast esimest maailmasõda elavnes kodanike tegevus taas, 1917. aastal alustas tegevust Naiskäsitöökool, 1925. aastal Võru Tööstuskool. Aastatel 1921–1930 tegutses Võru Õpetajate Seminar, kus õpetaja oli Johannes Käis. Laulu- ja mänguselts Kannel. 1927.–1948. aastal oli Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926. aastal oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. Võrus elas 1940. aastal 6600 inimest.[44] Pärast esimest maailmasõda 1920.‒1930. aastail arenes Võrus väiketööstus (lina-, puidu- ja nahatöötlusettevõtted).[6] 1926. aastal oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet.

Teise maailmasõja ajal kestis Võrus 8. VII 1941 ‒ 13. VIII 1944 Saksa okupatsioon.[6] Kagu-Eestis pealetungiv Punaarmee võttis 11. augustil ära Petseri ja kaks päeva hiljem Võru..[50] Augustis 1944 oli Eesti NSV ajutine pealinn Võru, hiljem sai Võrust rajoonikeskus.

Nõukogude ajal rajati Võrru mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas (VGT), piimatoodete tehas, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna rahvaarv suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati uusi paneelelamurajoone (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade kompleksid.

Nõukogude plaanimajanduse kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajandusele ümber orienteerunud vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud uusi ettevõtteid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.

  • Mälestustahvel Võru linna esimese elumaja ja administratiivhoone seinal
    Mälestustahvel Võru linna esimese elumaja ja administratiivhoone seinal
  • Võru 1995. aastal
    Võru 1995. aastal

Linna juhtimine

 Pikemalt artiklites Võru linnavalitsus ja Võru linnavolikogu

Võru linnapea on 2023. aastast Kalvi Kõva. [51]

Silmapaistvaid isikuid

F. R. Kreutzwald

Sõpruslinnad

Lisaks on Võru linnal kujunenud sõprussuhted veel järgmiste omavalitsustega:

Pildigalerii

  • Katariina allee Võrus
    Katariina allee Võrus
  • Purskkaev Võrus Kesklinna pargis
    Purskkaev Võrus Kesklinna pargis
  • Hüljatud maja Võru kesklinnas Kreutzvaldi ja Vabaduse ristmikul (2024)
    Hüljatud maja Võru kesklinnas Kreutzvaldi ja Vabaduse ristmikul (2024)
  • Oreli muuseum Võrus (2024)
    Oreli muuseum Võrus (2024)
  • Mälestustahvel Oreli muuseumi seinal Võrus
    Mälestustahvel Oreli muuseumi seinal Võrus
  • Kreutzvaldi mälestusmärk Võrus
    Kreutzvaldi mälestusmärk Võrus

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.08.2024.
  2. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  3. ↑ Evar Saar (03.07.2009). "Võru nime päritolust" (PDF). Vaadatud 03.11.2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Sümbolid". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.11.2019. Vaadatud 03.11.2019.
  5. ↑ "Võru linna logo ja tunnuslause kasutamise kord". Riigi Teataja. Vaadatud 03.11.2019.
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 "Võru". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 02.11.2019.
  7. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  8. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  9. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  10. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  12. ↑ "Kogudused". Võru Linnavalitsus. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2019. Vaadatud 02.11.2019.
  13. ↑ "Rahvastik elukoha, religiooni suhtumise ja usu järgi". Statistikaamet. Vaadatud 02.11.2019.
  14. ↑ "Õhutemperatuur". EMHI. Vaadatud 02.11.2019.
  15. ↑ "Sademed". EMHI. Vaadatud 02.11.2019.
  16. ↑ "Tuule kiirus". EMHI. Vaadatud 02.11.2019.
  17. ↑ "Päikese paiste". EMHI. Vaadatud 02.11.2019.
  18. ↑ Ronald Laarmaa, Ingmar Ott, Henn Timm (1968). Eesti järved. Tallinn. Lk 342.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. ↑ Eesti Geoloogiakeskus (2016). Eesti Geoloogiline Baaskaart. Tartu. Lk 9.
  20. ↑ "Tamula järv". Kalapeedia. Vaadatud 02.11.2019.
  21. ↑ Ivar Arold (2005). Eesti maastikud. Tartu.
  22. ↑ Eesti Geoloogiakeskus (2016). Eesti Geoloogiline Baaskaart. Tartu. Lk 44.
  23. ↑ Eesti Geoloogiakeskus (2016). Eesti Geoloogiline Baaskaart. Tartu. Lk 22.
  24. ↑ "Ilmateenistus". Ilmateenistus. Vaadatud 02.11.2019.
  25. ↑ "Torm". Lõuna Postimees. Vaadatud 02.11.2019.
  26. ↑ "Torm". Äripäev. Vaadatud 02.11.2019.
  27. ↑ "Võru linna keskväljak". puhkaeestis.ee. Vaadatud 2. novembril 2019.
  28. ↑ 28,0 28,1 28,2 "Turismiinfo". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2019. Vaadatud 2. novembril 2019.
  29. ↑ "Roosisaare sild". puhkaeesti.ee. Vaadatud 03.11.2019.
  30. ↑ "Lasteaiad". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.06.2017. Vaadatud 03.11.2019.
  31. ↑ "Avaleht". Väike Werrone Kooli koduleht. Vaadatud 02.11.2019.
  32. ↑ Aare Rätsep (1. juuli 2015). "Võru I Põhikool lõpetas oma tegevuse". Võru I Põhikooli koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2019. Vaadatud 02.11.2019.
  33. ↑ "Ajalugu". Võru Vene Põhikooli koduleht. 16.12.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2019. Vaadatud 02.11.2019.
  34. ↑ "Suuremad ettevõtted". investinvoru.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2019. Vaadatud 2. novembril 2019.
  35. ↑ "Tere tulemast omanäolisesse Võru linna!". www.voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.11.2019. Vaadatud 03.11.2019.
  36. ↑ "Sport". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.11.2019. Vaadatud 02.11.2019.
  37. ↑ "Juhendid". Võrumaa Spordiliidu koduleht. Vaadatud 02.11.2019.
  38. ↑ "Spordirajatised". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.11.2019. Vaadatud 02.11.2019.
  39. ↑ "Spordiklubi". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.11.2019. Vaadatud 02.11.2019.
  40. ↑ "2. jalaväebrigaad". Mil. Vaadatud 02.11.2019.
  41. ↑ "Kagu politseijaoskond Võrus". Politsei- ja Piirivalveamet. Vaadatud 2. novembril 2019.
  42. ↑ "Kontaktid". Politsei ja Piirivalveamet. Vaadatud 2. novembril 2019.
  43. ↑ "Võru tuletõrje tähistab 150. sünnipäeva". lõunaeestlane.ee. 13. september 2017. Vaadatud 02.11.2019.
  44. ↑ 44,0 44,1 44,2 44,3 44,4 "Tutvustus ja ajalugu". voru.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2019. Vaadatud 2. novembril 2019.
  45. ↑ [1]
  46. ↑ 46,0 46,1 R.Pullat (1984). Võru linna ajalugu.
  47. ↑ Maie Toomsalu, Fr. R. Kreutzwald – kingsepapojast linnaarstiks- Eesti Arst, November 2004, lk 794
  48. ↑ "Elias Lönnrot". Estofilia 100. Vaadatud 03.11.2019.
  49. ↑ "Fr.R.Kreutzwald". Eesti Kirjanike Muuseum. Vaadatud 03.11.2019.
  50. ↑ Seppo Zetterberg (2009). Eesti ajalugu. Tallinn: Tänapäev. Lk 671.
  51. ↑ "Linnavalitsuse koosseis". voru.ee. Vaadatud 2.07.2024.

Välislingid

Võrumaa vapp

Antsla vald · Rõuge vald · Setomaa vald · Võru linn · Võru vald

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Võru&oldid=6692211"