Park: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 17. mai 2024, kell 11:16

See artikkel räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Park (täpsustus).

Park on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus): parkmets.

Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi maastikuarhitektuuriline objekt.

Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, mõni eraomanduses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui ka eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.

Ajalugu

Esimesed pargid tekkisid keskajal jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja aristokraatiale. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate hekkidega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.

Tööstusliku pöörde ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikud külastusobjektid. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat loodust nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.

Pargid Eestis

Eestis rajati esimesed pargid 17. sajandil mõisasüdamete ümber^[1]. 20. sajandi algul oli Eestis ligikaudu 1500 mõisa- ja kirikuparki, 50 linnaparki ja 200 taluparki^[1].

2007. aastal oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja puistut^[1].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti maaelu entsüklopeedia (A–K), 2008. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 180

Kirjandus

Olev Abner, Silja Konsa, Kersti Lootus, Urve Sinijärv (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: Varrak, Keskkonnaministeerium 2007.
Ethel Brafmann. "Pargid Eestis". Tallinn: Eesti Raamat 1980.
Mart Külvik, Juhan Maiste (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool 2009.

Välislingid

Linda Järve "Kadrioru park võimaldab avastusi". Õpetajate Leht, 2. märts 2001

[EME-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti maaelu entsüklopeedia (A–K), 2008. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 180

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See artikkel| räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt [[Park (täpsustus)]].}}
-[[Pilt:Kadriorg1.jpg|thumb|[[Kadrioru park|Kadriorg]] on park [[Tallinn]]as.]]
-'''Park''' (varasema eestikeelse nimetusega '''puiestik''') on mitmekesise [[taimestik]]uga, sealhulgas [[puu]]de või [[põõsas]]tega [[haljasala]].
+[[Pilt:Tallinn asv2022-04 img24 Kadriorg Park.jpg|pisi|[[Kadrioru park]] on park [[Tallinn]]as]]
-Park võib olla täies ulatuses [[tehiskooslus]] (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus ([[pärandkooslus]]): [[parkmets]], [[jahipark]] või [[looduspark]]. Mõnes pargis, näiteks [[rahvuspark]]ides, püütakse inimmõju võimalikult palju vältida.
+'''Park''' on mitmekesise [[taimestik]]uga, sealhulgas [[puu]]de või [[põõsas]]tega [[haljasala]].
+Park võib olla täies ulatuses [[tehiskooslus]] (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus ([[pärandkooslus]]): [[parkmets]].
 Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi [[maastikuarhitektuur]]iline objekt.
-Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, aga mõni on ka [[eraomand]]uses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.
+Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, mõni [[eraomand]]uses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui ka eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.
+==Ajalugu==
+[[Pilt:Krimulda mõisa park 01.JPG|pisi|[[Krimulda mõis]]a park Lätis]]
 Esimesed pargid tekkisid [[keskaeg|keskajal]] jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja [[aristokraatia]]le. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate [[hekk]]idega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.
-[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikkusele avatud. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat [[loodus]]t nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.
+[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikud külastusobjektid. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat [[loodus]]t nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.
+===Pargid Eestis===
-[[19. sajand]]il hakkas levima arusaam, et mõni paik on kasulik jätta inimtegevusest võimalikult puutumata, et see järeltulevatele põlvedele samasugusena jätta kui see seni olnud on. Niisugused alad on rahvuspargid. Maailma esimene rahvuspark oli [[Yosemite'i rahvuspark]], mis loodi [[30. juuni]]l [[1864]] [[Abraham Lincoln]]i korraldusega. Eesti esimene rahvuspark [[Lahemaa rahvuspark]] asutati [[1971]]. Pindalalt suurim rahvuspark maailmas on [[Kirde-Gröönimaa rahvuspark]].
+Eestis rajati esimesed pargid 17. sajandil [[mõisasüda]]mete ümber<ref name="EME"/>. 20. sajandi algul oli Eestis ligikaudu 1500 [[mõisapark|mõisa]]- ja [[kirikupark]]i, 50 [[linnapark]]i ja 200 [[talupark]]i<ref name="EME"/>.
+. aastal oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja [[puistu]]t<ref name="EME"/>.
 ==Vaata ka==
-*[[Aed]]
+* [[aed]]
-*[[Inglise park]]
+* [[Inglise park]]
-*[[Linnapark]]
+* [[jahipark]]
-*[[Lossipark]]
+* [[linnapark]]
-*[[Mõisapark]]
+* [[looduspark]]
-*[[Prantsuse park]]
+* [[lossipark]]
-*[[Puiestee]]
+* [[mõisapark]]
-*[[Parkmets]]
+* [[paljastu]]
+* [[pargiarhitektuur]]
-*[[Tallinna parkide loend]]
+* [[parkmets]]
-*[[Tartu parkide loend]]
+* [[Prantsuse park]]
+* [[puiestee]]
+* [[rahvuspark]]
+* [[Tallinna parkide loend]]
+* [[Tartu parkide loend]]
+== Viited ==
+{{Viited|allikad=
+<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 180</ref>}}
 ==Kirjandus==
-*[[Olev Abner]], [[Silja Konsa]], [[Kersti Lootus]], [[Urve Sinijärv]] (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Keskkonnaministeerium [[2007]].
+* [[Olev Abner]], [[Silja Konsa]], [[Kersti Lootus]], [[Urve Sinijärv]] (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Keskkonnaministeerium [[2007]].
-*[[Ethel Brafmann]]. "Pargid Eestis". Tallinn: [[Eesti Raamat]] [[1980]].
+* [[Ethel Brafmann]]. "Pargid Eestis". Tallinn: [[Eesti Raamat]] [[1980]].
-*[[Mart Külvik]], [[Juhan Maiste]] (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: [[Eesti Maaülikool]] [[2009]].
+* [[Mart Külvik]], [[Juhan Maiste]] (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: [[Eesti Maaülikool]] [[2009]].
 == Välislingid ==
 {{commonscat|Parks|Kategooria:Pargid}}
-* [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/1.shtml Linda Järve, Reede, 2. märts 2001, &bdquo;Õpetajate Leht&rdquo;, &bdquo;Kadrioru park võimaldab avastusi&rdquo;]
+* Linda Järve [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/1.shtml "Kadrioru park võimaldab avastusi"]. Õpetajate Leht, 2. märts 2001
 [[Kategooria:Pargid| ]]
 [[Kategooria:Maastikuarhitektuur]]
-[[ar:حديقة عامة]]
-[[zh-min-nan:Kong-hn̂g]]
-[[bg:Парк]]
-[[ca:Parc]]
-[[cs:Park]]
-[[da:Park]]
-[[de:Park]]
-[[en:Park]]
-[[es:Parque]]
-[[eo:Parko]]
-[[fa:بوستان]]
-[[fr:Parc]]
-[[gd:Pàirce]]
-[[gl:Parque]]
-[[ko:공원]]
-[[hr:Park]]
-[[io:Parko]]
-[[he:פארק]]
-[[rw:Pariki]]
-[[ht:Pak (rezèv natirèl)]]
-[[lv:Parks]]
-[[lt:Parkas]]
-[[hu:Park]]
-[[nl:Park]]
-[[ja:公園]]
-[[no:Park]]
-[[nn:Park]]
-[[pl:Park]]
-[[pt:Parque]]
-[[ro:Parc]]
-[[ru:Парк]]
-[[simple:Park]]
-[[sk:Park]]
-[[sl:Park]]
-[[sr:Парк]]
-[[sh:Park]]
-[[fi:Puisto]]
-[[sv:Park]]
-[[tt:Парк]]
-[[th:สวนสาธารณะ]]
-[[vi:Công viên]]
-[[tr:Park]]
-[[uk:Парк]]
-[[zh-yue:公園]]
-[[zh:公园]]