Park: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
(ei näidata 25 kasutaja 52 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt [[Park (täpsustus)]].}} |
|||
[[Pilt:Kadriorg1.jpg|right|thumb|Kadriorg on park [[Tallinn]]as ]] |
|||
⚫ | |||
[[Pilt:Tallinn asv2022-04 img24 Kadriorg Park.jpg|pisi|[[Kadrioru park]] on park [[Tallinn]]as]] |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
Park on ühtlasi [[maastikuarhitektuur]]iline objekt. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
*[[Aed]] |
|||
*[[Parkmets]] |
|||
Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, mõni [[eraomand]]uses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui ka eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid. |
|||
⚫ | |||
==Ajalugu== |
|||
⚫ | |||
[[Pilt:Krimulda mõisa park 01.JPG|pisi|[[Krimulda mõis]]a park Lätis]] |
|||
Esimesed pargid tekkisid [[keskaeg|keskajal]] jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja [[aristokraatia]]le. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate [[hekk]]idega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool. |
|||
[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikud külastusobjektid. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat [[loodus]]t nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
===Pargid Eestis=== |
|||
<!-- interwiki --> |
|||
Eestis rajati esimesed pargid 17. sajandil [[mõisasüda]]mete ümber<ref name="EME"/>. 20. sajandi algul oli Eestis ligikaudu 1500 [[mõisapark|mõisa]]- ja [[kirikupark]]i, 50 [[linnapark]]i ja 200 [[talupark]]i<ref name="EME"/>. |
|||
2007. aastal oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja [[puistu]]t<ref name="EME"/>. |
|||
[[ar:حديقة]] |
|||
[[bg:Парк]] |
|||
⚫ | |||
[[ca:Parc]] |
|||
[[ |
* [[aed]] |
||
[[ |
* [[Inglise park]] |
||
[[ |
* [[jahipark]] |
||
[[ |
* [[linnapark]] |
||
[[ |
* [[looduspark]] |
||
[[ |
* [[lossipark]] |
||
[[ |
* [[mõisapark]] |
||
[[ |
* [[paljastu]] |
||
* [[pargiarhitektuur]] |
|||
[[gd:Pàirce]] |
|||
[[ |
* [[parkmets]] |
||
* [[Prantsuse park]] |
|||
[[hr:Park]] |
|||
[[ |
* [[puiestee]] |
||
[[ |
* [[rahvuspark]] |
||
* [[Tallinna parkide loend]] |
|||
[[lt:Parkas]] |
|||
* [[Tartu parkide loend]] |
|||
[[hu:Park]] |
|||
[[nl:Park]] |
|||
== Viited == |
|||
[[ja:公園]] |
|||
{{Viited|allikad= |
|||
[[no:Park]] |
|||
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 180</ref>}} |
|||
[[nn:Park]] |
|||
[[pl:Park]] |
|||
==Kirjandus== |
|||
[[pt:Parque]] |
|||
* [[Olev Abner]], [[Silja Konsa]], [[Kersti Lootus]], [[Urve Sinijärv]] (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Keskkonnaministeerium [[2007]]. |
|||
[[ru:Парк]] |
|||
* [[Ethel Brafmann]]. "Pargid Eestis". Tallinn: [[Eesti Raamat]] [[1980]]. |
|||
[[simple:Park]] |
|||
* [[Mart Külvik]], [[Juhan Maiste]] (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: [[Eesti Maaülikool]] [[2009]]. |
|||
[[sk:Park]] |
|||
[[sl:Park]] |
|||
⚫ | |||
[[sr:Парк]] |
|||
⚫ | |||
[[sh:Park]] |
|||
* Linda Järve [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/elu/1.shtml "Kadrioru park võimaldab avastusi"]. Õpetajate Leht, 2. märts 2001 |
|||
[[fi:Puisto]] |
|||
[[sv:Park]] |
|||
⚫ | |||
[[th:สวนสาธารณะ]] |
|||
⚫ | |||
[[vi:Công viên]] |
|||
[[uk:Парк]] |
|||
[[zh-yue:公園]] |
|||
[[zh:公園]] |
Viimane redaktsioon: 17. mai 2024, kell 11:16
See artikkel räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Park (täpsustus). |
Park on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus): parkmets.
Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi maastikuarhitektuuriline objekt.
Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, mõni eraomanduses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui ka eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed pargid tekkisid keskajal jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja aristokraatiale. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate hekkidega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.
Tööstusliku pöörde ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikud külastusobjektid. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat loodust nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.
Pargid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis rajati esimesed pargid 17. sajandil mõisasüdamete ümber[1]. 20. sajandi algul oli Eestis ligikaudu 1500 mõisa- ja kirikuparki, 50 linnaparki ja 200 taluparki[1].
2007. aastal oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja puistut[1].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- aed
- Inglise park
- jahipark
- linnapark
- looduspark
- lossipark
- mõisapark
- paljastu
- pargiarhitektuur
- parkmets
- Prantsuse park
- puiestee
- rahvuspark
- Tallinna parkide loend
- Tartu parkide loend
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti maaelu entsüklopeedia (A–K), 2008. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 180
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Olev Abner, Silja Konsa, Kersti Lootus, Urve Sinijärv (koost.). "Eesti pargid 1". Tallinn: Varrak, Keskkonnaministeerium 2007.
- Ethel Brafmann. "Pargid Eestis". Tallinn: Eesti Raamat 1980.
- Mart Külvik, Juhan Maiste (toim.). "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool 2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Pargid |
- Linda Järve "Kadrioru park võimaldab avastusi". Õpetajate Leht, 2. märts 2001