Marija Aleksandrovna: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
(ei näidata 5 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Infokast president |
|||
⚫ | |||
| nimi = Marija Aleksandrovna |
|||
⚫ | |||
| pildiallkiri = Marija Aleksandrovna (1857) |
|||
| amet = [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] keisrinna |
|||
| ametiajaalgus = 2. märts 1855 |
|||
| ametiajalõpp = 3. juuni 1880 |
|||
| eelmine = [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] |
|||
| järgmine = [[Marija Fjodorovna (1847–1928)|Marija Fjodorovna]] |
|||
| sünninimi = Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie |
|||
| sünniaeg = {{sünniaeg|1824|08|08}} |
|||
| sünnikoht = [[Darmstadt]], [[Hessen]], Saksa Liit |
|||
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1880|06|03|1824|08|08}} |
|||
| surmakoht = [[Peterburi]], [[Peterburi kubermang]], Venemaa Keisririik |
|||
| abikaasa = [[Aleksander II]] |
|||
| vanemad = [[August von Senarklen de Grancy]]<br>[[Vilhelmina Baden]] |
|||
| lapsed = [[Aleksandra Aleksandrovna]]<br>[[Nikolai Aleksandrovitš]]<br>[[Aleksander III]]<br>[[Vladimir Aleksandrovitš]]<br>[[Aleksei Aleksandrovitš]]<br>[[Marija Aleksandrovna Romanova|Marija Aleksandrovna]]<br>[[Sergei Aleksandrovitš]]<br>[[Pavel Aleksandrovitš]] |
|||
}} |
|||
Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie |
'''Marija Aleksandrovna''' (sünninimi '''Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie'''; [[8. august]] <small>(27. juuli [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1824]] – [[3. juuni]] <small>(22. mai [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1880]]) oli Venemaa keisri [[Aleksander II]] abikaasa. Ta oli Hessen-Darmstadti suurhertsogi [[Ludwig II (Hessen-Darmstadt)|Ludwig II]] tütar. Aastail 1855–1880 oli ta Venemaa keisrinna. Marija Aleksandrovna oli Venemaa keisri [[Aleksander III]] ema. |
||
==Noorpõlv== |
== Noorpõlv == |
||
11-aastaselt emata jäänud Hesseni printsess veetis lapsepõlve [[Darmstadt]]is, linnalähedases Jugenheimi lossis, mis kuulus tema vanemale vennale Hesseni Alexandrile (1823–1888). |
11-aastaselt emata jäänud Hesseni printsess veetis lapsepõlve [[Darmstadt]]is, linnalähedases Jugenheimi lossis, mis kuulus tema vanemale vennale Hesseni Alexandrile (1823–1888). |
||
Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitš tutvus |
Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitš tutvus 1839. aastal Euroopas reisides Darmstadti teatris 15-aastase Mariega, kellest sai tema väljavalitu. Septembris 1840 Venemaale kolinult sattus Marie luksuse ja suure inimhulga keskele. Kaasa tuli ka vend, prints Alexander, kes astus Venemaal armeeteenistusse. |
||
==Abielu== |
== Abielu == |
||
[[File:Empress Maria Alexandrovna with sons Paul and Sergei.jpeg|thumb| |
[[File:Empress Maria Alexandrovna with sons Paul and Sergei.jpeg|thumb|Marija Aleksandrovna nooremate poegade Paveli ja Sergeiga]] |
||
Marie ristiti õigeusku ning sai nimeks |
Marie ristiti õigeusku ning sai nimeks Marija Aleksandrovna. 16. aprillil 1841 abiellus 16-aastane Maria Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitšiga, õppis ruttu selgeks vene keele ja temast sai eeskujulik usklik. Õigeusk haaras teda jäägitult. Sügavat religioossust sisendas ta ka oma lastesse. Teine poeg Aleksander on öelnud: "Kõige minus oleva hea eest võlgnen tänu kallile emale." Neil sündis kaheksa last: |
||
* |
* suurvürstinna [[Aleksandra Aleksandrovna Romanova]] (1842–1849) |
||
* |
* suurvürst [[Nikolai Aleksandrovitš Romanov]] (1843–1865) |
||
*keiser [[Aleksander III]] ( |
* keiser [[Aleksander III]] (1845–1894) |
||
*suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš Romanov]] ( |
* suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš Romanov]] (1847–1909) |
||
*suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš Romanov]] ( |
* suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš Romanov]] (1850–1908) |
||
*suurvürstinna [[ |
* suurvürstinna [[Marija Aleksandrovna (suurvürstinna)|Marija Aleksandrovna]] (1853–1920) |
||
*suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš Romanov]] ( |
* suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš Romanov]] (1857–1905) |
||
*suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš Romanov]] ( |
* suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš Romanov]] (1860–1919) |
||
Aastal |
Aastal 1855, kui suri Venemaa keiser [[Nikolai I]] ja troonile (1855–1881) sai tema poeg [[Aleksander II]], sai Marija Aleksandrovnast Venemaa keisrinna. |
||
3. juunil |
3. juunil 1880 suri 55-aastane Marija Aleksandrovna [[tuberkuloos]]i. Elu lõpuaastail oli ta väga viletsa tervisega, olukorda halvendas ka avalik saladus abikaasa teisest perekonnast, kus sündisid lapsed juba Marija eluajal. |
||
==Mälestuse jäädvustamine== |
== Mälestuse jäädvustamine == |
||
Tema järgi on nimetatud [[Maria teater|Peterburi Maria teater]] ja [[Maarianhamina linn|Maarianhamina]] linn [[Ahvenamaa]]l. |
Tema järgi on nimetatud [[Maria teater|Peterburi Maria teater]] ja [[Maarianhamina linn|Maarianhamina]] linn [[Ahvenamaa]]l. |
||
==Kirjandus== |
== Kirjandus == |
||
* E. Radzinski, "Aleksander II", [[Varrak]], 2005 |
* E. Radzinski, "Aleksander II", [[Varrak]], 2005 |
||
[[Kategooria:Venemaa inimesed]] |
[[Kategooria:Venemaa keisririigi inimesed]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1824]] |
[[Kategooria:Sündinud 1824]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1880]] |
[[Kategooria:Surnud 1880]] |
Viimane redaktsioon: 7. mai 2024, kell 04:44
Marija Aleksandrovna | |
---|---|
Marija Aleksandrovna (1857) | |
Venemaa keisrinna | |
Ametiaeg 2. märts 1855 – 3. juuni 1880 | |
Eelnev | Aleksandra Fjodorovna |
Järgnev | Marija Fjodorovna |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie |
Sünniaeg |
8. august 1824 Darmstadt, Hessen, Saksa Liit |
Surmaaeg |
3. juuni 1880 (55-aastaselt) Peterburi, Peterburi kubermang, Venemaa Keisririik |
Abikaasa | Aleksander II |
Vanemad |
August von Senarklen de Grancy Vilhelmina Baden |
Lapsed |
Aleksandra Aleksandrovna Nikolai Aleksandrovitš Aleksander III Vladimir Aleksandrovitš Aleksei Aleksandrovitš Marija Aleksandrovna Sergei Aleksandrovitš Pavel Aleksandrovitš |
Marija Aleksandrovna (sünninimi Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie; 8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa. Ta oli Hessen-Darmstadti suurhertsogi Ludwig II tütar. Aastail 1855–1880 oli ta Venemaa keisrinna. Marija Aleksandrovna oli Venemaa keisri Aleksander III ema.
Noorpõlv
[muuda | muuda lähteteksti]11-aastaselt emata jäänud Hesseni printsess veetis lapsepõlve Darmstadtis, linnalähedases Jugenheimi lossis, mis kuulus tema vanemale vennale Hesseni Alexandrile (1823–1888). Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitš tutvus 1839. aastal Euroopas reisides Darmstadti teatris 15-aastase Mariega, kellest sai tema väljavalitu. Septembris 1840 Venemaale kolinult sattus Marie luksuse ja suure inimhulga keskele. Kaasa tuli ka vend, prints Alexander, kes astus Venemaal armeeteenistusse.
Abielu
[muuda | muuda lähteteksti]Marie ristiti õigeusku ning sai nimeks Marija Aleksandrovna. 16. aprillil 1841 abiellus 16-aastane Maria Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitšiga, õppis ruttu selgeks vene keele ja temast sai eeskujulik usklik. Õigeusk haaras teda jäägitult. Sügavat religioossust sisendas ta ka oma lastesse. Teine poeg Aleksander on öelnud: "Kõige minus oleva hea eest võlgnen tänu kallile emale." Neil sündis kaheksa last:
- suurvürstinna Aleksandra Aleksandrovna Romanova (1842–1849)
- suurvürst Nikolai Aleksandrovitš Romanov (1843–1865)
- keiser Aleksander III (1845–1894)
- suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Romanov (1847–1909)
- suurvürst Aleksei Aleksandrovitš Romanov (1850–1908)
- suurvürstinna Marija Aleksandrovna (1853–1920)
- suurvürst Sergei Aleksandrovitš Romanov (1857–1905)
- suurvürst Pavel Aleksandrovitš Romanov (1860–1919)
Aastal 1855, kui suri Venemaa keiser Nikolai I ja troonile (1855–1881) sai tema poeg Aleksander II, sai Marija Aleksandrovnast Venemaa keisrinna.
3. juunil 1880 suri 55-aastane Marija Aleksandrovna tuberkuloosi. Elu lõpuaastail oli ta väga viletsa tervisega, olukorda halvendas ka avalik saladus abikaasa teisest perekonnast, kus sündisid lapsed juba Marija eluajal.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema järgi on nimetatud Peterburi Maria teater ja Maarianhamina linn Ahvenamaal.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- E. Radzinski, "Aleksander II", Varrak, 2005