Ilves (perekond): erinevus redaktsioonide vahel

Ilves
	; Kanada ilves
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Kaslased Felidae;
Perekond	Ilves Lynx; Kerr, 1792
Tüüpliik
	Ilves; Lynx lynx; Linnaeus, 1758

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 5. aprill 2024, kell 13:52

Ilves (Lynx) on kiskjaliste seltsi kaslaste sugukonda kuuluv perekond.

Ilvesed kaaluvad 5–30 kg. Nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, meenutavad suurt kassi. Pikkus ulatub 70 sentimeetrist (punailves) 130 sentimeetrini (euraasia ilves).

Ilveste saba on lühike. Käpad on lumekingade kujuga, et oleks parem lume peal kõndida. Ilvestel on tihe karvkate, põskhabe, mis jätab neist pisut punnpõskse mulje, ja tavaliselt iseloomulikud mustad kõrvatutid. Karvastiku värv on väga varieeruv: kreemikasvalgest kuni tumepruunini. Värvus võib olla ühtlane, kuid ka täpiline või isegi triibuline. Rinnaesine on hele, sabaots must ja kõrvade taga on valge laik.

Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt küülikutele ja jänestele, kuid võivad rünnata suuremaidki saakloomi, näiteks metskitsi. Kui neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära väikseid närilisi, putukaid ja roomajaid. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, sisikonna, naha ja pea.

Territooriumi suurus sõltub saakloomade arvukusest. Ühe isaslooma maa-ala katab ühe või mitme emaslooma oma.

Varakevadel algab ilvesel jooksuaeg. Pärast mitu päeva kestvaid pulmi pöördub isasloom oma tavaelu juurde tagasi, emasloom aga hakkab otsima eluaset. Ta toob kahe kuu pärast üksinda ilmale kaks-kolm poega. Pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal.

Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimeliseks elu lõpuni.

Ilvesed on looduskaitse all. USA-s on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud, kuid seda reguleerivad ranged seadused. Prantsusmaal on ilves reintrodutseeritud Vogeesidesse ja Juura mägedesse ning ka Saksamaale ja Šveitsi, kus ilveseid ei olnud vahepeal üldse, on nad uuesti sisse toodud.

Pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tõttu halvasti. Seetõttu levisid tema kohta õigustamatud kuuldused, mis tegid ilvesele kahju. Ilvest tuntakse täpsemalt alles viiskümmend aastat.

Liigid

Perekonna klassifitseerimine liikideks on vaidluse all. Eristatakse kuni neli liiki:

ilves (ka euraasia ilves; Lynx lynx ehk Lynx borealis; Euraasia metsades)
kanada ilves (Lynx canadensis; Kanadas ja USA-s Alaskal)
ibeeria ilves (Lynx pardinus; Pürenee poolsaarel, väljasuremisohus)
punailves (Lynx rufus; USA-s ja Mehhikos)

Kanada ilvest, ibeeria ilvest ja punailvest vaadeldakse ka ilvese alamliikidena. Mõnikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest.

Viimasel jääajal või varem suri välja Lynx issiodorensis, kellest pärinevad ülejäänud ilveseliigid ja kes sarnanes kassidega rohkem kui ükski neljast tänapäevasest ilveseliigist. Tal oli suurem pea, pikem kael ning lühemad ja rohmakamad jäsemed kui tänapäevastel ilvestel.

Vahel arvatakse ilveste hulka ka marmorkass (Pardofelis marmorata).

Kuigi karakal ei ole ilves, nimetatakse teda aeg-ajalt kõrbeilveseks.

Mõni uurija ("Loomade elu") arvab kõik ilvesed kassi (Felis) perekonda.^[1]

Viited

↑ "Loomade elu", 7. kd., lk. 269–270

Välislingid

ilves – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

[1] "Loomade elu", 7. kd., lk. 269–270

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Taksonitabel
-'''Ilves''' (''Lynx'') on [[loomad|looma]][[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kiskjalised|kiskjaliste]] seltsi [[kaslased|kaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
+| nimi = Ilves
+| värvus = loomad
+| pildi_laius = 260px
+| pilt = Lynx-canadensis.jpg
+| pildi_seletus = Kanada ilves
+| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
+| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
+| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
+| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
+| sugukond = [[Kaslased]] ''Felidae''
+| perekond = '''Ilves''' ''Lynx''
+| perekonna_autor = [[Robert Kerr|Kerr]], 1792
+| tüüpliik = [[Ilves]]<br>''Lynx lynx''
+| tüüpliigi_autor = [[Linnaeus]], 1758
+}}
+'''Ilves''' (''Lynx'') on [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kaslased|kaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].
+Ilvesed kaaluvad 5–30 kg. Nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, meenutavad suurt [[kass]]i. Pikkus ulatub 70 sentimeetrist ([[punailves]]) 130 sentimeetrini ([[euraasia ilves]]).
-[[Pilt:Lynx-canadensis.jpg|thumb|Kanada ilves]]
+Ilveste [[saba]] on lühike. Käpad on lumekingade kujuga, et oleks parem [[lumi|lume]] peal kõndida. Ilvestel on tihe [[karvkate]], põskhabe, mis jätab neist pisut punnpõskse mulje, ja tavaliselt iseloomulikud mustad [[kõrvatutt|kõrvatutid]]. Karvastiku värv on väga varieeruv: kreemikasvalgest kuni tumepruunini. Värvus võib olla ühtlane, kuid ka täpiline või isegi triibuline. Rinnaesine on hele, sabaots must ja kõrvade taga on valge laik.
-Ilvesed kaaluvad 5–30 kg. Nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased. Nad meenutavad suurt [[kass]]i. Pikkus ulatub 70 sentimeetrist ([[punailves]]) 130 sentimeetrini (euraasia [[ilves]]).
+Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt [[küülik]]utele ja [[jänes]]tele, kuid võivad rünnata suuremaidki saakloomi, näiteks [[metskits]]i. Kui neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära väikseid [[närilised|närilisi]], [[putukad|putukaid]] ja [[roomajad|roomajaid]]. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, [[sisikond|sisikonna]], [[nahk|naha]] ja pea.
-Ilveste [[saba]] on lühike. Käpad on lumekingadekujulised, et oleks parem [[lumi|lume]] peal kõndida. Ilvestel on tihe [[karvkate]], põskhabe, mis jätab neist pisut punnpõskse mulje, ja tavaliselt iseloomulikud mustad [[kõrvatutt|kõrvatutid]]. Karvastiku värv on väga varieeruv: kreemikasvalgest kuni tumepruunini. Värvus võib olla ühtlane, kuid ka täpiline või isegi triibuline. Rinnaesine on hele, sabaots must ja kõrvade taga on valge laik.
-Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt [[küülik]]utele ja [[jänes]]tele, kuid võivad rünnata ka suuremaid saakloomi, näiteks [[metskits]]i. Kui aga neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära väikseid [[närilised|närilisi]], [[putukad|putukaid]] ja [[roomajad|roomajaid]]. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, [[sisikond|sisikonna]], [[nahk|naha]] ja pea.
 Territooriumi suurus sõltub saakloomade arvukusest. Ühe isaslooma maa-ala katab ühe või mitme emaslooma oma.
 Varakevadel algab ilvesel jooksuaeg. Pärast mitu päeva kestvaid pulmi pöördub isasloom oma tavaelu juurde tagasi, emasloom aga hakkab otsima eluaset. Ta toob kahe kuu pärast üksinda ilmale kaks-kolm poega. Pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal.
-Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimelisteks elu lõpuni.
+Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimeliseks elu lõpuni.
-Ilvesed on looduskaitse all. [[USA]]s on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud, kuid seda reguleerivad ranged seadused. [[Prantsusmaa]]l on ilves reintrodutseeritud [[Vogeesid]]esse ja [[Juura mäed|Juura mägedesse]]. Ka [[Saksamaa]]le ja [[Šveits]]i, kust ilvesed olid vahepeal välja surnud, on nad uuesti sisse toodud.
+Ilvesed on looduskaitse all. [[USA]]-s on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud, kuid seda reguleerivad ranged seadused. [[Prantsusmaa]]l on ilves reintrodutseeritud [[Vogeesid]]esse ja [[Juura mäed|Juura mägedesse]] ning ka [[Saksamaa]]le ja [[Šveits]]i, kus ilveseid ei olnud vahepeal üldse, on nad uuesti sisse toodud.
-Pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tõttu halvasti, mille tõttu tema kohta levisid õigustamatud kuuldused, mis tegid ilvesele kahju. Ilvest tuntakse täpsemalt alles viiskümmend aastat.
+Pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tõttu halvasti. Seetõttu levisid tema kohta õigustamatud kuuldused, mis tegid ilvesele kahju. Ilvest tuntakse täpsemalt alles viiskümmend aastat.
 ==Liigid==
+[[Pilt:Lynx range.png|pisi|Ilveseliikide levila]]
-Perekonna jaotumine [[liik (bioloogia)|liik]]ideks on vaidluse all. Eristatakse kuni neli liiki:
+Perekonna klassifitseerimine [[liik (bioloogia)|liik]]ideks on vaidluse all. Eristatakse kuni neli liiki:
 *[[ilves]] (ka euraasia ilves; ''Lynx lynx'' ehk ''Lynx borealis''; [[Euraasia]] [[mets]]ades)
-*[[kanada ilves]] (''Lynx canadensis''; [[Kanada]]s ja [[Alaska]]s)
+*[[kanada ilves]] (''Lynx canadensis''; [[Kanada]]s ja USA-s [[Alaska]]l)
 *[[ibeeria ilves]] (''Lynx pardinus''; [[Pürenee poolsaar]]el, väljasuremisohus)
-*[[punailves]] (''Lynx rufus''; [[USA]]s ja [[Mehhiko]]s)
+*[[punailves]] (''Lynx rufus''; USA-s ja [[Mehhiko]]s)
-Nii kanada ilvest, ibeeria ilvest kui ka punailvest vaadeldakse ka ilvese [[alamliik]]idena. Mõnikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest.
+Kanada ilvest, ibeeria ilvest ja punailvest vaadeldakse ka ilvese [[alamliik]]idena. Mõnikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest.
+Viimasel jääajal või varem suri välja ''[[Lynx issiodorensis]]'', kellest pärinevad ülejäänud ilveseliigid ja kes sarnanes kassidega rohkem kui ükski neljast tänapäevasest ilveseliigist. Tal oli suurem pea, pikem kael ning lühemad ja rohmakamad jäsemed kui tänapäevastel ilvestel.
-Mõnikord arvatakse ilveste hulka ka [[marmorkass]] (''Pardofelis marmorata'').
+Vahel arvatakse ilveste hulka ka [[marmorkass]] (''Pardofelis marmorata'').
-Kuigi [[karakal]] ei ole ilves, nimetatakse teda mõnikord kõrbeilveseks.
+Kuigi [[karakal]] ei ole ilves, nimetatakse teda aeg-ajalt kõrbeilveseks.
-Mõned uurijad ("[[Loomade elu]]") arvavad kõik ilvesed [[kass (perekond)|kass]]i (''Felis'') perekonda.
+Mõni uurija ("[[Loomade elu]]") arvab kõik ilvesed [[kass (perekond)|kass]]i (''Felis'') perekonda.<ref>"Loomade elu", 7. kd., lk. 269–270</ref>
-==Välislingid==
+== Viited ==
-{{Vikisõnaraamatus|ilves}}
+{{Viited}}
+==Välislingid==
-[[Kategooria:Ilvesed]]
+{{Commonscat|Lynx}}
-{{Link FA|fr}}
+{{Vikitsitaadid|Ilves}}
+{{Vikisõnastik-tekstina|ilves}}
-[[ang:Lox (catte)]]
+[[Kategooria:Ilves| ]]
-[[ar:وشق]]
-[[av:ЦӀиркъ]]
-[[az:Vaşaq]]
-[[be-x-old:Рысі]]
-[[br:Liñs]]
-[[bg:Рисове]]
-[[ca:Linx]]
-[[cs:Rys (zoologie)]]
-[[da:Los]]
-[[de:Luchse]]
-[[dsb:Rys]]
-[[el:Λύγκας]]
-[[en:Lynx]]
-[[es:Lynx (animal)]]
-[[eo:Linko]]
-[[eu:Katamotz]]
-[[fa:وشق]]
-[[fr:Lynx]]
-[[fur:Linç]]
-[[ko:스라소니속]]
-[[hy:Լուսան]]
-[[hi:लिंक्स]]
-[[hsb:Rys]]
-[[hr:Risovi]]
-[[io:Linco]]
-[[os:Стай]]
-[[is:Gaupa]]
-[[it:Lynx (genere)]]
-[[he:שונר]]
-[[sw:Linksi]]
-[[lbe:ЦӀиникь]]
-[[lez:Машах]]
-[[la:Lynx]]
-[[ltg:Mežakači]]
-[[lv:Lūši]]
-[[hu:Hiúz]]
-[[mn:Шилүүс]]
-[[my:ကြောင်မြီးတို]]
-[[nl:Lynxen]]
-[[ja:オオヤマネコ]]
-[[no:Ekte gauper]]
-[[mhr:Шурмаҥше]]
-[[pl:Lynx (rodzaj)]]
-[[pt:Lince]]
-[[ro:Râs (animal)]]
-[[qu:Linsi]]
-[[ru:Рыси]]
-[[simple:Lynx]]
-[[sr:Рис]]
-[[fi:Ilvekset]]
-[[sv:Lodjur (släkte)]]
-[[vi:Chi Linh miêu]]
-[[chr:ᎬᎮ]]
-[[tr:Vaşak]]
-[[uk:Рись]]
-[[vec:Lenze]]
-[[zh:猞猁屬]]