Yellowknife

Yellowknife ehk Somba K'e on linn Kanadas, Loodealade halduskeskus.

Yellowknife
inglise Yellowknife dogribi Somba K'e
Pindala: 136 km²
Elanikke: 20 340 (2021)
Koordinaadid: 62° 27′ N, 114° 24′ W

Yellowknife asub Suure Orjajärve põhjakaldal Yellowknife'i jõe suudmes 206 meetri kõrgusel merepinnast.

Linnas puudub raudtee. Raudtee ulatub Suure Orjajärve lõunakaldale Hay Riverisse, kust Yellowknife'i pääseb suvel laevaga ja talvel üle jää. Maanteed mööda saab Yellowknife'i siiski sõita: suur maantee läheb Suurest Orjajärvest lääne poolt ringi.

Yellowknife'is on lennuettevõtte Canadian North peakorter.

1996. aastast toimub Yellowknife'is iga aasta märtsis suur lumefestival "Snowking Winter Festival", kus ehitatakse lumest ja jääst lumelinna.

Kliima

Yellowknife'is on kuiv lähisarktiline kliima.

Siiski on igas kuus täheldatud plusskraade. Aprillist oktoobrini on täheldatud sooja vähemalt 19 °C. Kõige palavamad kuud on juuli (kuumarekord on +32,3 °C) ja august (+30,9 °C).

Ainult juulis pole seal kunagi öökülma täheldatud. Oktoobrist maini on täheldatud külma alla –20 °C. Kõige külmematel kuudel, jaanuaris ja veebruaris, on kummaski mõõdetud –51,2 °C. Asukoht suure järve kaldal pehmendab kliimat, nii et suviti kestab külmavaba periood keskmiselt pisut üle 100 päeva.

Aasta keskmine sademete keskmine hulk on 281 mm. Kõige märjemad kuud on august (41 mm) ning juuli ja oktoober (35 mm). Kõige kuivemad kuud on aprill (11 mm) ning veebruar ja märts (13 mm).

Ajalugu

Yellowknife'i kandist avastati kulda juba 19. sajandi lõpus, aga siis ei hakatud seda kaevandama, sest Suur Orjajärv oli liiga kõrvaline koht. Sellele hakati tähelepanu pöörama alles pärast seda, kui Klondike'i kullapalavik oli otsa saanud ja sealsed varud ammendumas. 1920. aastate lõpul uuriti Yellowknife'i piirkond geoloogiliselt läbi ning leiti peale kulla teistegi metallide varusid.

Kohalike indiaanlaste räägitavas dogribi keeles nimetatakse Yellowknife'i Somba K'e, mis tähendab 'kus raha on'.

Linn rajati 1935 kaevanduslinnana. Läbi aegade on ümbruskonnas paiknenud 12 kaevandust, mis tänapäevaks on kõik suletud. Mõni neist tegutses ühe aasta, mõni märksa kauem. Kõige pikemalt tegutses Con Mine (1938–2003), viimasena suleti Giant Mine (1948–2004). Põhiliselt kaevandati kulda, mõnest kaevandusest on saadud ka tantaali, uraani, vaske ja volframit. Pääs kõigisse kaevandustesse, samuti sealt saadu äravedu toimus Yellowknife'i kaudu.

1991. aastal avastati linna lähedalt teemandileiukoht. Esimene teemandikaevandus avati 1998. Hiljem on avatud teisigi teemandikaevandusi.

Majandus

Virmalised Yellowknife'is

Pärast kaevanduste sulgemist on linna tähtsaimaks majandusharuks saanud turism. Jaapani turistid tulevad Yellowknife'i tutvuma põhja kliima ja traditsioonilise elustiiliga ning vaatama virmalisi. 2004–2005 kulutasid turistid 100,5 miljonit Kanada dollarit.

Põhjaterritooriumil ja Nunavutil on viimasel ajal elanike arv kasvanud. Yellowknife on aga erand, sest kaevanduste sulgemine on töökohtade arvu vähendanud. Alates 1996. aastast on elanike arv püsinud 18 tuhande elaniku ringis.

Välislingid

• Yellowknife'i koduleht