1938
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1934 |
1935 |
1936 |
1937 |
1938
| 1939
| 1940
| 1941
| 1942
| ►
| ►►
1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- 31. jaanuar – ÜK(b)P Keskkomitee salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks.
Veebruar
muuda- 23. veebruar – Kuveidis leiti esimest korda naftat.
Märts
muudaAprill
muudaMai
muuda- 15. mai – Belgia peaminister Paul-Henri Spaak teatas oma kavatsusest kehtestada Belgias autoritaarne demokraatia.
- 27. mai – Adolf Hitler pani nurgakivi rahvaautode tehasele.
Juuni
muuda- ...
Juuli
muuda- 10. juuli – Howard Hughes saavutas uue kiirusrekordi, lennates 91 tunniga ümber maailma.
- 24. juuli – Šveitsi firma Nestlé hakkas tootma Nescafé lahustuvat kohvi, mille tehnoloogia oli patenteeritud 1903. aastal.
August
muuda- ...
September
muuda- 29. september – toimus Müncheni konverents.
Oktoober
muuda- 3. oktoober – pandi nurgakivi Liivi rahvamajale.
- 30. oktoober – Herbert George Wellsi "Maailmade sõja" põhjal koostatud raadiokuuldemäng marslaste sissetungist põhjustas USA-s üldise paanika.
November
muuda- 9/10. november – toimus Saksamaal kristalliöö, mil tapeti ametlikult 91 juuti. Vallandus juudivastane kampaania.
- 25. november – sõlmiti Kominterni-vastane pakt.
Detsember
muuda- ...
- 1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938. aasta põhiseadus).
- 3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
- 6. jaanuar – Tallinnas Mustamäe nõlval toimusid Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) eestvõttel esimesed väravasõidu (slaalomi) võistlused Eestis. Võistlusel osales 22 suusatajat ja võitis A. Pillak[1].
- 7. jaanuar – olümpiavõitja Kristjan Palusalu sai maadlustreeningul raskelt vigastada: Osvald Froomani vastu ristvöövõtet kasutades nihestas ta õlaliigest[1].
- 7. jaanuar – lõppes Hastingsi maleturniir, kus Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha[1].
- 18. jaanuar – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust[1].
- 25. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot[1].
- 30. jaanuar – Berliini olümpiamängudel poksis hõbemedali saanud Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši harrastussportlasena[1].
- 6. veebruar – Eesti suusapäevad: Nõmmel, Tartus ja Narvas toimus muu hulgas esimest korda 4 × 10 km teatesuusatamine[1].
- 6. veebruar – Helsingis lõppesid Põhjamaade lahtised meistrivõistlused tennises, kus eestlane Veera Nõmmik osales naiste üksikmängu finaalis[1].
- 7. veebruar – Rootsis Örebros toimus rahvusvaheline poksiturniir, kus Martin Linnamägi ja Harald Freimuth said esikoha[1].
- 8. veebruar – Peipsil tapsid punaväelased Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
- 11. veebruar – Prahas algas jäähoki MM, kus esimest korda viibis vaatleja (Raoul Saue) Eestist[1].
- 13. veebruar – majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
- 15. veebruar – Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
- 16. veebruar – riigihoidja Konstantin Päts võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
- 17. veebruar – Eestis toimus esimene jäähoki maavõistlus, kus Eesti võitis Soomet 2:1[1].
- 22. veebruar – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga[1].
- 23. veebruar – kodutütred kinkisid riigihoidja Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
- 24. veebruar – algasid Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises, kus esimest korda osales ka Eesti suusakoondis[1].
15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär[1].
- 21. märts – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad (Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst) olid Eestist[1].
- 1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
- 3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress.
- 5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
- 6. aprill – riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
- 6. aprill – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0[1].
- 7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
- 9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
- 13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
- 19. aprill – riigihoidja Konstantin Päts andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Maaomavalitsuste seadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus"[2].
- 21. aprill – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu 1. istungjärk.
- 21. aprill – riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
- 21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid riigihoidjale lahkumispalve.
- 24. aprill – Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi presidendiks ja astus ametisse.
- 24. aprill – Liisa Sikut istutas koos oma poja Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
- 27. aprill – Tallinnas lõppesid neli päeva väldanud Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[1].
- 29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
- 30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott
- 1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
- 4. mai – president Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku koostada Vabariigi Valitsus.
- 5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
- 6. mai – president Konstantin Päts kuulutas välja "Amnestiaseaduse".
- 7. mai – "Amnestiaseaduse" alusel vabanesid kõik poliitilised vangid.
- 9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
- 15. mai – president Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
- 15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
- 15. mai – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki[1].
- 21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
- 21. mai – haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
- 21. mai – president Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
- 24. mai – peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
- 24. mai – linnapead ja maavanemad andsid siseministrile ametivande.
- 24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
- 25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi siseminister Richard Veermaa peale.
- 25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
- 27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
- 28. mai – algkoolides lõppes õppetöö.
- 31. mai – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
- Mais ilmus luulekogumik "Arbujad"[2].
- 31. mai – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1[1].
- 1. juuni – president Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
- 2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused president Konstantin Pätsile.
- 2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
- 8. juuni – äsja loodud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis algasid vastuvõtukatsed[2].
- 12. juuni – pandi nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
- 13. juuni – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik[2].
- 17. juuni – I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmed külastasid Virumaa suurtööstusi ja president Konstantin Pätsi Oru lossis.
- 23.–25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
- 17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
- 1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
- 3. august – president Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
- 6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
- 7. august – president Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
- 8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
- 20. august – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
- 25. august – Kehras avati sulfaattselluloositehas[2].
- 28. august – president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
- 18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
- 19. september – president Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
- 21. september – president Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
- 24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsingisse.
- 25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
- 25. september – president Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
- 30. september – Eesti romaanivõistlusel sai esikoha Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud"[2].
- Septembris ilmus Enn Kippeli romaan "Issanda koerad"[2].
- 3. oktoober – president Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
- 3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
- 7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
- 8. oktoober – president Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
- 11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
- 12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
- 15.–16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
- 22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
- 3. november – Läti saadik Vilis Šumans esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
- 6. november – president Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.
- 27. november – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud AVRO maleturniiri[2].
- Novembris ilmus August Gailiti romaan "Karge meri"[2].
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 1938
- 2. jaanuar – Hans Herbjørnsrud, norra kirjanik
- 10. veebruar – Georgi Vainer, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
- 18. veebruar – Elke Erb, saksa luuletaja ja tõlkija
- 25. veebruar – Viktor Kossitškin, vene kiiruisutaja
- 22. märts – Rein Etruk, Eesti maletaja
- 12. mai – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
- 20. mai – Veit Heiduschka, austria produtsent
- 6. juuni – Luís, Brasiilia keiserliku perekonna pea
- 7. august – Giorgetto Giugiaro, itaalia autodisainer
- 9. august – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
- 26. august – Marcello Gandini, itaalia autodisainer
- 22. september – Dean Reed, USA laulja ja näitleja
- 24. oktoober – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
- 19. november – Vello Kattai, Eesti mäeinsener ja geoloog
- 19. november – Vello Simm, Eesti laskur
- 19. november – Ted Turner, USA meediaärimees
- 24. november – Hando Runnel, eesti luuletaja ja kirjastaja
- 16. detsember – Liv Ullmann, norra näitleja
- 21. detsember – Andris Kolbergs, läti kirjanik ja filmistsenarist
- 29. detsember – Jon Voight, USA näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1938
- 17. jaanuar – Jakob Liiv, eesti kirjanik
- 20. jaanuar – Émile Cohl, Prantsusmaa kunstnik
- 15. veebruar – Oskar Plaks, Eesti sõjaväelane
- 1. märts – Gabriele d'Annunzio, itaalia kirjanik
- 3. aprill – Otto Teppan, Kuremaa vallasekretär
- 7. aprill – Johan Kiris, A. Le Coqi direktor
- 12. aprill – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
- 28. aprill – Eduard Virgo, Eesti diplomaat
- 28. aprill – Aleksander Torn, Rakvere postkontori ülem
- 1. mai – Julius Pahlberg, Tartumaa telefonivõrgu ülem
- 7. mai – Anatoli Podtšekajev, vene arhitekt
- 9. mai – Juhan Valtmäe, Albu vallavanem
- 10. mai – Mari Laidoner, Johan Laidoneri ema
- 20. mai – Wilhelm Kentmann, baltisaksa usuteadlane
- 1. juuni – Rafael Haarla, soome äritegelane
- 2. juuni – Carl Pedraudse, eesti äritegelane
- 15. juuni – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
- 4. august – Marina Tiisik, eesti laulja
- 5. august – Ernst Kieckers, saksa keeleteadlane
- 7. august – Konstantin Stanislavski, vene lavastaja
- 17. september – Eduard Sillaots, eesti arhitekt
- 17. september – Vladimir Bulgakov, eesti hambaarst
- 27. september – Alviine Pedriks, eesti kõige paksem naine
- 14. oktoober – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
- 10. november – Mustafa Kemal Atatürk, Türgi Vabariigi esimene president
- 25. detsember – Karel Čapek, Tšehhi kirjanik